Lõpuks ometi

Üle pika aja on jälle üks normaalne talv... panin ükspäev siia pildi meie talvest, aga tänaseks oli meil veel lumelisa ja vaade õue oli totaalselt teine - lihtsalt vapustav
ja vaade aknast:

Kena kolmapäev

Täna hommikul õue astudes avanes mulle selline vaatepilt:
Kena , kas pole!!

Laudas aga jättis täna minu igapäevase tervituse vahele Illu, kes oli juba poegimise lainele saanud. Oli teine küliti maas ja ei olnud eriti suhtlusaldis.
Kuna endal oli tänane plaan minna oma venna perega Kassarisse hobustele külla, siis pidin oma kitsekese jätma üksi, lootes et ta saab kenasti hakkama.
Kassaris käies hellitasime lootust, et saame seal ka ratsutada, aga kuna ilm oli hobustele ebasobiv, siis see kahjuks ei õnnestunud, see-eest said lapsed ponile sööta lumemäärdega leivakuivikuid :D Kuna hobuse selga minna ei saanud, siis saime oma sammud kiiremini seada kodu poole....ja sinna ma kibelesin minna küll, eriti peale seda, kui seajahilt koju tulnud Tiit teatas, et üks talleke oli juba sündinud.... Kodu jõudes oli ikka veel üks talleke
Kuna meie Illul on väga pikad tissid, siis otsustasin teda aidata, et ta kiiremini oma piimaportsu kätte saaks...kuid poole peal hakkasid pihta uued väitused nign varsti oligi meil veel üks väike talleke...mõlemad on paraku jälle poisid ja meie suure piimaanniga kitsekesest me seekord omale järgast ei saanud...ehk järgmine talv...

Ära anda!

Oleks nõus ära andma kitsetalle(d)....need nelikud tunduvad peaaegu ilusti kõik söönuks saanud, aga hakkab tunudma, et siiski päris napilt ja iga päevaga tahavad nad ju rohkem piima... Neli talle on siiski sulaselgelt palju ühele kitsele. Kuna nelikutest on 2 tüdrukut ja 2 poissi ning endale tahan neist jätta vaid ühe tüdruku, siis oleks nõus ülejäänud kõik ära andma ja kiiremas korras....kellel huvi, see andku kiiresti märku!!! Kõik on väga tublid ja täies elujõus lapsukesed....

Ümberkorraldused laudas

Täna võtsime ette selle töö, mida ma juba ammu olin plaaninud, aga mida küll Tiidu haigestumine ja väga külma ilmaga kaasnenud lisatööd olid ikka edasi lükanud.... Olin juba ammu murega mõelnud, et kui lambad peaks poegima hakkama, siis on nad kõik väga valedes aedades ja valelpool lauta, kuhu ma kaameraga kahjuks ei näe. Eelmisel aasta mu lambad seda aegu juba hoogsalt poegisid , kuid see aasta tundub see asi kuidagi hilisem olema - ja hea, et nii on. Täna siis proovisimegi need lambad "õigele poole "lauta ajada, mis meil ka õnnestus ja nüüd on mu poegijad tüdrukud kõik kenasti mulle "haiglaslikule poegimisjälgijale" nähtavad. Kaamerad tõin ka tuppa suurpuhastusele, sest selle suvega oli ikka nende ümber kohutavalt palju kärbsesitta ja muid võrke kogunenud.
Kitsede vaheaedasid sai ka natuke kindlustatud, sest selgus, et me pisikesed imemaimukesed on väiksemad, kui pulkade vahed, mida aiale sai jäetud, ning talled läksid kitsedel omavahel sassi ja kisa oli taevani.... Nüüd peaks seal ka asi korras olema. Ja hommikul proovisin muide ka Trallalt natuke piima lüpsta, et sügavkülma mõned ternespiimapadjakesed teha (mida haigele inimlapsele turgutuseks või lihtsalt organismi tugevdamiseks anda) Olin julge teda lüpsma, sest tal ju ainult üks tall ja minu piimarööv ei tohiks teda mitte nälga jätta. Võtsin kaasa väikese poole liitrise purgi, mis sai hooga täis ja piima jäi veel ülegi - homme hommikul julgen jälle vast lüpsta, ehk saan nii kiiremini endale piima juurde (sest nagu teada, rohkem lüpsmine toob piima juurde)

Jõuluüllatused

Täna hommikul kitsi lüpsma minnes avanes mul ees väga üllatav vaatepilt - meie Muusa ümber sagisid 4 väikes tallekest. Esmalt tekkis küsimus, et kas ikka kõik tema omad on? Olid küll. Ja siis nägin järgmises aias ka üht tallekest, mis ajas mu pea ikka täiesti sassi....Tralla oli ka tallega valmis saanud. Eile kitsi vaadeldes nägin küll, et Muusa tiss oli väheke paisunud, aga et ta täna hommikul poegima hakkab, seda ma nüüd küll ei osanud ennustada...veelvähem nägin ette , et Tralla selle tükiga hakkama saab, sest tema tiss oli ikka nii pehme, kui pehme.
Muusa kaks talle olid poisid ja kaks neist tüdrukud - poisid olid muidugi natuke suuremad kui plikad, aga üldiselt midagi väga hullu pole ja kõik on väga tragid...esialgu tunduvad väga tublid nelikud. Pildil olevad valgemate kõhualustega on tüdrukud.

Trallal oli siis üksainumas poisslaps, kelle kohta ka ei saa midagi halba öelda - tulbi ja tragi

Väike jõulutuervitus!

Kauneid jõule kõigile, kes minu lehte külastavad.




(vabandan kvaliteedi pärast, kuid seebikarp lihtsalt paremat välja ei andnud)

Paksukesed

Meie Kitseneiud on viimasel ajal ikka meeletult paisunud... Illu on oma kangusest ühe aiapulga (tema ja Tralla vahelisest aiast) maha löönud (seda siiski juba pea kuu tagasi) ja esialgu ta mahtus sealt kenasti Tralla juurde, et suurest kadedusest tema poolsest aiast paremaid heinakõrsi nokkida, kuid ükspäev panin tähele, et enam ta sealt läbi ei mahu, ainult pea ja veerand kerest õnnestus läbi saada, kuid siis loobus....on teine ikka tõsiselt paksuske :D Nojah, ega see poegimise aegki enam väga kaugel ole - tähtaeg ju peaks olema aastavahetusel (vist 1. jan) aga ega see kindel ei ole, et sealt varem ei tule. Kuna udarad meie neiudel veel ei ole väga paisuma hakanud, siis järgmise nädala jookus nad veel ei poegi. Kõik tüdrukud peaks maha saama päris samat aegu...siit ka rõõmus uudis...piim saabub tagasi majja :D (vähemalt rohkemal määral, kui seda praegu on)

Külmauudised

Täna hommukul lauta minnes avastasin, et pumbamajast meil tilkagi vett enam ei tule ja sealpoolne ots oli kahtlaselt jahedavõitu. Lähemal uurimisel selguski tõsiasi, et väikese vaheruumi uks oli veidi praokile jäänud (ajaks selle kenasti naabrimehe kaela, kes ka eile päris viimaste seas laudas ringi kooserdas) Erit üllatav see lahtiolek siiski ei olnud, kuna see uks käib ikka päris kehvasti kinni, ning veidigi hooletu sulgemiskatse tagajärjel jääbki uks lahti. Sealt saigi siis sisse see külmauss ja (tõenäoliselt just seetõttu)külmutas toru, mis pumbast välja tuli, aga laealune toru oli siiski veel sula(õnneks). Niisiis jätkuski täna kõva aukude - pragude täitmine ja pumbale putka ehitamine( mis jääb homme veel pumbale peale tõsta ja uued torud kenasti paika sättida)... Ning ilmateate põhjal ei anna see pakane veel niipea järele....ei kujutagi kuidas asi edasi minema hakkab...ning Tiit on ka reedel tööl, kus veel kõige krõbedamat ilma lubab ....ehk me ei jää väga hätta siin kodus...

Nonii...

Talv on siis jõudnud ka meie maile....ja nagu ikka , päris ootamatult (mõne jaoks:D) Eile õhtul oli meil veel ilm sula võitu, kus sadas lumelarakat ja temperatuur oli 0-i ümber, kuid hommikul välistermomeetrit vaadates oli saabunud siis see külm ( -9 ) , mida mitu päeva tagasi meile ennustati. Tulevad päevad tõotavad veelgi külmemad tulema, kus reede ööseks meile saartelegi ennustatakse 20-24 külmakraadi...
Selle külma tulekuks oleme meiegi kenasti mitu päeva ettevalmiststöid teinud (vaatamata peremehe ähvardavale haiguserünnakule, mis siiski ennem taandus, kui külm kohale jõudis) Kuna me suutsime lauda pööningule üles viia uue ja tunduvalt suurema (varu)joogiveetünni (juhul, kui elekter peaks meil lahkuma), kuid (toa ehituse tuhinas ) kasti ei olnud ümber teinud, siis tuli kibekiiresti seda tegema hakata(ja tuba pooleli jätta..peaaegu) , sest muidu on see vesi seal sees ikkagi külmunud. Veel on meil laudas selle aasta uuenduseks see, et lambad saavad vett juua automaatjootjatest ja otse kaevust(pumba abil) , siis tuli ka see torustik soojaga garanteerida. Laupäeval olidki kõik meie pere mehed laudas seinalammutusoperatsioonil, kus sai tükike vaheseina maha võetud, et soe torude juurde pääseks (pumbamaja ja lauda vahel on üks väike ruumike,mis nüüd sai lauda osaks) Ning täna sai Kärdlast tööriistalaenutusest toodud üks elektripeksukott, millega sai pumbamaja seina allosast sinna väiksesse vaheruumi auk taotud, et veetoru otse lauta viia( võimalikult madalalt) ja soojustamiseks võimalikult väike kast pumbale peale ehitada....Homseks tööks jääb siis toru ülevalt alla toomine ja kasti ehtiamine. Eile olime veel päris kindlad, et külm on reedeks möödas, aga täna EMHI kodulehte vaadates pidime selle mõtte maha matma, sest soojalainet ei paista mitte tulemas( kui välja arvata, et pühapäeva kerkib õhutemperatuur võibolla -3 ...+1 kraadinid...mis just kõige suurema soojalaine ei ole) Õnneks lubab ka lund juurde ja mine tea...ehk saame see aasta ka valged jõulud :D (loota ju ikka võib)

Jogurt

Sai eile üle pika aja jälle ette võetud jogurtitegemine. Kunagi pea pool aastat tagasi proovisin ka, aga siis ei tulnud sellest mitte midagi head välja, sest tulemus oli selline veniv ollus, mis maitselt ei olnudki nii halb, kui see välja nägi. Võtsin nüüd ühe hea inimese julgustusel uuesti oma julguse kokku ning tegin uue katse. Tulemus oli ikka palju parem. Ja võin nüüd ka välja öelda eelmise ebaõnnestumise põhjuse - nimelt kasutasin ma juuretiseks maitsestamata jogurtit(mida teevad paljud) , kuid ei teadnud ma mitte vaatata paki pealt seda, et kas seal sees on ka mingeid lisaaineid (näiteks želatiin). Ja just seesama želatiin mul seal eelmise juuretise sees oligi ja mis kogu mu jogurti nässu ajas. Seekord siis otsisin poest uut jogurtit, ise näpuga pakilt järge ajades ja kui olin kindel, et igasugu kahtlased lisandid sealt puudusid, sai see ka koju toodud ning jpgust edukalt valmis tehtud :D Peale mõne tunni soojas seismist ja paksenemist lisasin valmis jogurtile ohtralt maasika toormoosi.....ning tulemus oli ....mmmmm...nämmm

Olen vist ajast maas

Täna õhtul laste muusikaõpetuse õpikut lehitsedes sain sõna otseses mõttes hämmingukrambid.... Ei saa ma tõesti aru, kas mina olen kuidagiviisi aja arengust maha jäänud või on kõik mu 9 aasta muusikakooliharidust kuhugi kaotsi läinud, kuid mina sellest õpikust mitte kuidagi viisi aru ei saa... ja kui nüüd kegi tark seda minu posti loeb, siis palun selgitage mulle asjade tegelikku seisu.....
Olen kuidagi üritanud selle alla neelata, et tänapäeva õpikutes õpetatakse mingeid nõmedaid jo, le mi, na, so-sid (normaalsete do-re-mi-fa-sol`ide asemel) aga SEE FAKT, mida ma must-valgelt välja lugesin, käis nüüd mulle küll üle mõistuse, tsiteerin" kui so(sol) asub noodi joone peal, siis mi(mi) asub ka noodijoone peal.....aga kui so asub noodijoone VAHEL (??????) siis mi asub ka noodijoone VAHEL(??????) No mitte minu mõistus enam ei võta...Kuidas saab sol(ja ka mi) sõita vahest noodijoonest sinna vahesse????kui tuju, siis on vahel ja kui tuju, siis on joonel????? Olge nüüd nii head(kes oskab) ja seletage mulle lollile, milles on asi!!!!!!!

Hämmastav!

Minu jaoks oli see ikka totaalselt suur üllatus, kui läksin külmikust uut piimapurki võtma ja avastasin purgi peal ligi veerandi jagu( või peaks ütlema lausa 1/3 ) koort :O On ju teada, et kitsepiimal tuleb heal juhul mõni millimeeter seda koort....aga et ma seal nii palju nägin...olen sõnatu.... Viimati nägid taolist pilti, kui käsime külapealt lehmapiima toomas. Ja nüd olen väikese dilemma ees.... et kas see piim ära koorida ja sellest koorest midagi head teha või see lihtsalt sinna jätta......... ehk ikka kooriks ära ja teeks näiteks head vahukoort :P

Uus pereliige

Alates eilsest on meil täiesti uutsorti "pereliige" - teeseen. Olen juba ammu mõelnud endale selle seene muretseda, sest kunagi lapsepõlves oli meil kodus selline asi ja siiani on selle mõnus mekk suus....miskil põhjusel see meilt siiski kadus. Ja kuna olen selle seene kohta kuulnud ainult head ja väga head, siis oligi kindel soov see nüüd endale tagasi saada. Kuid ei osanud ma seda nagu kusagilt otsima minna...kuid... ükspäev apteeki külastades kuulsin minu ees seisvat inimest kõnelemas oma teeseenest ja et seda saaks ka juba jagada ning kellegile anda...Ajasin siis ka ruttu oma käpa püsti ja hääle valjemaks ning andsin teada oma soovist. Seen asus Emmastes ning lubati sealt kenasti ka Käinasse apteeki toimetada, kust ma selle siis kätte saaks. Neljapäeval heliseski telefon ning teatati, et minu oodatud pereliige ongi nüüd saabunud. Kuna nädalalõpp oli mul projektiga suht ära sisutatud, siis seene olemasolu tuli mul alles laupäeval jälle meelde, kus siis ajaga võidu sai uuesti Käinasse kihutatud. Kodus tegin talle siis mõnusalt magusa teeveekodu valmis. Kuid üks asi tegi mind natuke õhtul ärevaks.... nimelt minu arust peaks see seen peal hõljuma, nagu ta ka algul tegi...kuid õhtuks oli ta vajunud millegipärast peaaegu põhja, teevee lasin ma ju enamvähem maha jahtuda ning see ei oleks ju tohtinud liiga kuum olla... No mitte ei mõista. Aga eks saan lähiajal teada, kas ikka on kõik korras või sai seeneke lihtsalt stressi :S
Parimal juhul peaks me nädala pärast kenasti saama juua mõnusat maitsvat ja tervistavat teevett, mis hetkel haigetele poistele oleks hädatarvilik. Nimelt on vist ka meie perre nüüd jõudnud see kõrgema palavikuga paragripp, või kuidas iganes nad seda nimetavad. Igatahes laupäeva õhtuks jäi Gabriel voodisse lebama ja täna ennelõunat tuvastasime ka Heinil palaviku....Margus siiski hetkel veel terve, eks paista kui kauaks. Olen püüdnud neile suuremates kogustes head vana vene c-vitamiini sisse sööta(kardan siiski et veel liiga väikestes kogustes, kui lugeda SEDA teksti ning uurides juttu vitamiinidest )

Tehtud!

Nonii...sain siis eilseks oma projekti valmis ning viisin kenasti PRIA-sse ära. Eksi siis tulevik näitab, kas mõni kopikas ka mulle jätkub või ei, sest meie piirkonna tubli ametnik väitis, et tema ei saa sellest üldse aru, et kuskil masu oleks, kuna projekte on juba toodud ikka massiliselt... Ja kui ma nüüd raha ei saa....no siis tuleb järgmine aasta uusi toetusi oodata usinasti oma võlgu maksta ning tõenäoliselt olen jälle aasta lõpuks nullis :P Noh, aga lohutan ennast, et iga ettevõtluse algus ole raske, mis teha. Aga mine tea, ehk ikka maksavad osa rahast kinni, aga kahjuks see enne kevadet ei selgu...jääme ootele.

Imen teksti ja mõtlen numbreid

Viimane nädal on meil läinud suht isemoodi...nimelt tuli viimasel hetkel idee küsida Pria-st raha ning soetada paar vägagi vajaminevat seadet - väikelaadur ja kaaruti. Nüüd siis imengi pastakast välja teksti väga totakate alapealkirjade alla, mis tunduvad kohati väga imelikud....numbris on mu peas juba totaalselt sassi läinud ning selleks tarbeks läkisn nõu küsima hea tuttava raamatupidaja Biruta juurde....Sealt õhtul peale 9-st tagasi tulles olin nagu laip ning ronisin kiiresti voodisee lootes öö rahulikult magada...aga....terve öö keerlesid mu peas palju numbreid mida ma siis sobitasin erinevatesse lünkadesse....ning ei mäletagi hetke öö jooksul, mil ma oleks maganud ilma numbriteta....
Hommikul oli pea siiski juba palju selgem ning õhtul äriplaani üles jäänud rahaupudujääk sai hommikul ka lahenduse - oli õhtul unise peaga tehtud väike näpukas.
Tahaks siiski loota, et saan selle plaani õigeaegselt valmis, sest 30. nov on viimane esitamise päev ning müügimehed teevad üksteise võidu omi pakkumisi (ja ei lase Tiidul rahulikult töödki teha :P) mis ei iseenesest väga paha näitaja. Tänagi lubasid kõik uued pakkumised saata....eks siis näis, kes jääb võtjaks.
Ning plaanitud kiirest villapesust ei tule välja mitte muhvigi.....

Mõned möödunud sündmused

Kuna pole siin pikka aega õieti sõna võtnud, siis nüüd annaks siiski edasi mõned sündmused, mis siinpool vett väiksel saareriigil ka toimunud on....
Poolteist nädalat tagasi ilmutas meile end talveke, mida jätkus siiski ainult üheks päevaks (erinevalt Lõuna-Eestist) Aga tore, et seda niipaljugi oli...
Ja sellele suurele seagripi paanikale, mida tervet eestit-soomet on järsku valdanud, tõi Tiit meile ühelt pühapäevaselt jahilt PÄRIS sea, mis oli ikka palju reaalsem ja asjalikum, kui see leierdatud "siga"...Lambaidki on vahelduva eduga lauta sisse ja välja solgutatud.... ega nad seal õues ikka väga kaua enam olla ei tahagi ja ju peab nad ikka varsti oma talvistesse lahtritesse ära paigutama ning jääma järelkasvu ootama. Veel on Tiit vahelduva eduga laudas joogisüsteme ehitanud - kõik ikka selleks , et endal talvel tööd vähem oleks.
Selle viimase paari nädalaga on meie pesamuna millegipärast hakanud tõsist huvi tähtede vastu üles näitama... nii saigi siis välja otsitud vana hea aabits ja suurkes abiliseks on meile ka arvuti tegelane papagoi Peedy, kes usinasti teda sõnakirjutamises kiidab. Kuid kõige selle tulemusena on meie kasinasti rääkiv laps õppinud selgeks enamus tähti ning emme ütleb lapsele arvutis sõnade kirjutamiseks distantsilt tähti ette ning laps trükib need usinasti ekraanile. (ei tea...õpib teine kirjutama ennem kui rääkima....)
Täna tuli Tiidu sünnipäeva auks meile külla ei keegi muu kui korstnapühkija, kes suht mõistliku raha eest ja päris kiiresti ning puhtalt võttis ära kõik meie tahma. Eks kogu seda tööd kiirendas üks hea abimees, mis tänapäevasel korstnapühkijal kaasas oli....tolmuimeja :D See oli meie peres nüüd küll esimest aastat, kui kegi teine meil seda tööd tegi....kuid nüüd otsustasime olla nn seadusekuulekamad ja laenu tõttu võetud majakindlustus nõuab ju ka "päris" korstnapühkija teenust.

Ja muidugi on igapäevane tegevus mul villapesu, kuid peaks mainima, et lootsin algul selle töö kiiremat lõppemist....pidin eksima. Praeguseks hetkeks on mul pestud umbes 80 kg villa kuid suts vähem kui pool on siiski veel pesemata... Suiliste suvetuba on varsti poolenisti täitunud pestud villakottidega... kuid endale pean veel siiski soovima - JÕUDU TÖÖLE!!!

ja natuke siiski veel, kuid seekord üldistest vaktsiinidest... http://web.zone.ee/iamfree/k.htm
Peale selle lugemist kadus mul igasugune tahtmine oma lapsi ja ennast vaktsineerida. Kahju, et sellest nii vähe räägitakse. Kui see seagripp pole midagi muud head toonud, siis on see minu silmad vähemalt avanud...lõpp vaktsineerimistele....
ning veel üks http://minuoma.ee/tervis/?p=249

Natuke veel

Täna hommikul olin üsna kindel, et ma enam sellest seagripist enam ühtegi postitust ei tee, aga ma pidin oma mõtteid nüüd siiski sööma.... koperdasin lihtsalt otsa ühele artiklile, milles on kenasti kokku võtud see mida tasuks teada ja mida ma juba erinevate linkide näol olen juba ka avaldanud.
Katsun nüüd rohkem mitte sellele jamale mõelda (mis on küll päris raske), kuid murelikuks teeb mind see, kui tõesti tahetakse seda hakata tegema kohustuslikus korras....sest seda vaktsiini ma kohe kindlasti oma lastele ei luba süstida!!!!

Veel seagripist - asi on liigagi tõsine

Natuke inglise keele oskajatele....soovitan sügavalt seda vaktsiini asja uurida, sest tundub, et tegu on siiski massimõrva kavandamisega :(
http://www.youtube.com/watch?v=B4SmFxyust0 - räägivad vaktsiini tootjad, et keeduvad ise vaktsiinist
http://www.youtube.com/watch?v=185HKE2c5Gg
http://www.youtube.com/watch?v=CMqYlnAiIUU
arstid räägivad vaktsiini ohtudest
vaktsiin on rohkem tappev, kui seagripp ise - mida tõestab ka rootsis peale vaktsineerimist 5 inimese surm
Kogu see asi on rohkem kui muret tekitav, eriti kui õemehel ootab see nädal ees vaktsineerimine :(:(:(:(:(
Kokkuvõtteks tekitab see vaktsiin lastele näitkes autismi, täiskasvanutele neurootilisi haigusi ja surma... Saan aru, et maailmas on inimesi liiga palju, aga kas just niimoodi peab selle arvu vähendama??????? Ja tootjafirmad pistavad endale tasku miljoneid nii vaktsiini tootmisega kui hiljem neid kroonilisi haigeid ravides. Kunagi olevat seadus, et kui vaktsiini tagajärgi tekkisid mingid kahjustused, siis see lihtsalt hüvitati, aga enam ei ole seda punkti ka sees...igaühe oma risk....NÕMEDAD MÕRVARID

Natuke ka sigadest - OLULINE

http://www.minut.ee/article.pl?sid=09/11/07/1020218&mode=nested
Huvitav ja mõtlemapanev tekst seagripist ja selle vaktsiinist.... Olge ometi mõistlikud ja ärge laske ennast vaktsineerida.......

Katsetuste lainel

Päev otsa villapesunõu taga istudes keerlevad peas ka sada erievat mõtet... näiteks mida teha nende sibulatega, mis mitte üldse ei allu minu tahtele ning lähevad liigkiiresti mädaks. Ei tahaks neid ju ka lihtsalt komposti visata ja toidu sisse lihtsalt sellistes kogustes ma neid ka ei jõua panna(kuna sibulaid on see aasta tõesti palju ja paratamatult lähevad mõned halvaks). Osadele ma mõtlesin juba varem kasutuse välja - tegin eksperimendina tükeldatud sibulatest(viiludest) marineeritud variandi(ja üllatusena tuli väga hea asi välja, eriti arvestades, et ma marineeritud sibulate retsepti internetist otsisin ja elus esimest korda tegin) ja kuna neid juba paar laari tehtud, siis lõpmatusena ma neid ka ju ei saa teha - keegi peab need ka ära sööma....nüüd siis oli küsimus, et mida teha ülejäänutega? Tegelikult olen juba mõnda aega mõelnud, et prooviks neid tükeldada ja kuivatada... kujutan ette, et neid oleks ju väga lihtne hiljem toidu sisse panna, eriti kui kiire on. Aja nappuse tõttu olen seda ettevõtmist juba pikemat aega edasi lükanud, kuid eile õhtul ma võtsin siiski asja käsile - tükeldasin mõned poolpidused sibulad ning panin plaadi peale kuivama( tükeldamise aegu tuli aga suur üllatus - nimelt astus meie uksest sisse ei keegi muu, kui meie viimane wwoofija - Nikolas ...üllatus oli nii suur, et ei osanud tükk aega midagi asjalikku öelda(peale oh kui tore ja oh kui üllatav) Nimelt oli ta olnud päevaks külas Sinimal Kääride poole, kus kujutan ette et kõvasti prantsuse keelt harjutati ning enne praamile minekut põigati ka meilt läbi :D No tõesti oli meeldiv üllatus) nonii ja nüüd siis sibulate juurde tagasi....Täna õhtuks olid sibulad väga kenasti krõbedakesed ning maitsegi oli väga meeldiv - isegi kibedat maitset oli tunda. Ühesõnaga otsustasin täna õhtul seda kraami juurde teha.juba krõbe ning peaaegu kuiv sibul
Kindlasti tahaks ka veel proovida teha kuivatatud porgandeid...on ju maitseainetel porganditükid sees ja miks ma lihtsalt ei võiks ise selliseid kuivatatud variante toidule lisada. Küsimus on nüüd vaid selles, et kuidas neid siiski kõige parem tükeldada kuivatada oleks - tõenäoliselt proovin kõigepealt riivida neid jämedamalt ja siis laiali laotada ning kuivatada, siis hiljem on neid mõnus peeneks pudistada kujutan ette( aga võibolla ma ka eksin)Aga eks näis, millal ma sinnani ükskord jõuan, sest hetkel on mu prioriteet villapesu, mida ma niiväga tahaks kiiresti valmis saada, et saaks villa Vaemlasse viia ja sealt jälle kiirest jälle kätte saada....ei jõua ära ootada, kuis nad sealt kätte saan(kuigi pole sinna veel grammigi villa viinud :P) Tahaks see aasta ära proovida eri varianti lõngasid - hallivalge kirjut, halli, valget ja musta( või siis peaks ütlema pruuni) See kõik on nii põnev, sest iga kord on ju tulem erinev :D oh....ja inimesed muudkui küsivad juba seda lõnga, mida mul ei ole nagu praegu anda....tahaks juba saada....
AAAA...ja üht kaua mõeldud ja seeditud asja proovisin täna veel....nimelt väideti, et kui tavaline või sõtkuda ära näiteks oliivi õliga, siis ei lähe see külmikus kõvaks ja on sealt välja võttes kenasti leivale määritav. Tuleb välja , et see on täiesti tõsi...soovitan proovida ;)

Kas keegi hakkab suureks saama?

Selline tunne, et mu väiksed pojad on üleöö kuidagi suureks saanud. Seda olen ma küll ammu märganud, et mu allameetrimeestest on tugevalt ülemeetrised saanud, kui seni ei ole nad eriti innukad aitajad nagu olnud...muudkui mängivad ja ajavad ainult kõike sassi...nagu lapsed ikka....ja muidu ei korista, kui emme kurjalt kukil ei käi...Kuid...see nädal on neil läbi käinud nagu mingi nõks....
Ühel päeval avaldas Gabriel ise vabatahtlikult soovi mind puude tassimises aidata ning tõi kaks kappi nobedasti puid täis(kuigi ma pole talle öelnud, et ta need mõlemad täis tooks ning olin mõttes õnnelik, et ta mu ühe kapigi puid täis toob) Hiljem avastasin, et mõlemad kapid oli täitunud puudega. Suurest rõõmust premeerisin teda šokolaadiga , mille üle tal nagu arvata võib, hea meel oli...
Eile hommikul lauta ära minnes ja lapsi laua äärde sööma jättes mainisin, et pärast asjad laua pealt ära koristaks( eeldasin, et nad panevad piimakannu kappi ja heal juhul ka nõud kraanikaussi)......aga tuppa tagasi tulles avastasin ma eest pestud laua ja pestud nõud :D Lapsed ise rõõmsalt kiites, et neile hakkas nõude pesemine nüüd meeldima ja tahavad seda iga päev teha ( no mis saab ometi ühel emal selle vastu olla) Heini naljatades ütleb nüüd( reklaami parandatud variandi) "Ma ei ole laps, ma olen nõudepesija"...Sain selle peale kõvasti naerda. Tänagi said nõud laste abiga pestud....tahaks loota, et see entusiasm ka edasi kestab...
On teised veel paar päeva laudas aidanud lambaid sööta - tehes seda ikka päris korralikult...
No ja mis ma ikka muud oskan öelda...ehk saab veel poistest asja :D (loodan et ära ei sõnu)

Paha lapsevanem

Sain siis eile hakkama sellise asjaga, mille kohta võib nii mõnigi asja teine osapool võib arvata, et olen paha.... Asi nimel selles, et tõstsin kisa poola õunte peale, mida koolis-lasteaias jagatakse( ja siis öeldakse, et on tervislik !!??) ja mille peale minu kaks poja ennast lolliks pidid kratsima . Margus sai ikka sellised jubedad 2cm läbimõõduga kublad enda kõhu peale, et kohutav kohe, Gabrielil vedas ja tema piirdus vähe väiksemate kupladega....aga kratsimise -kreemitamise-zyrteki ralli käis meil ikka mitu päeva. Esialgu ei taibanud ma kohe üldse, millest sellised asjad meile tulid ja nii korraga veel, kuid aimasin, et mingist söögist..ja mitte kodusest söögist. Järsku plahvatas, et meie suurematel poistel ennegi see pooleõuntejama on olnud. Ja kuna ma ise neid nagu tavaliselt ei osta, siis pole ka seda allergiat esinenud ka( Margusel pole veel kordagi olnud)
Peale põhjuse taipamist siis helistasin kooli ja küsisin, et kust on pärit need õunad, mida lastele sisse söödetakse - poolast..otseloomulikult. NAGU MEIL ENDIL SEE AASTA ÕUNAUPUTUST IGAL POOL EI OLEKS!!!! Küsimuse peale , et miks kohalikku õuna ei anta, sain vastuseks, et siis peavad inimesed tegema mingeid proove ja kuna see läheb liiga kalliks, siis keegi ei tee(et vahest on nad 0 krooniga sisse mõned võtnud(sest osta ei tohtivat), aga siis ei tule kaloraaž täis ja nad on jälle jamas)...nii need õunad mädanevad. Aga kui tervisekaitsest järele küsisin, et mis jama toimub ja niisugune pürokraatia on , siis sealt tehti mulle suured silmad ja öeldi, et see on tiesti jama jutt, mis ajan ... OMA KODU ÕUNU VÕIB VIIA(nii müüa kui anda) TÄIESTI VABALT NII LASTEASUTUSTELE, HAIGLATELE, HOOLDEKODUDELE. Tundub, et koolis ei teata mitte midagi nendest seadustest ja muudkui söödavad lastele mürki sisse. Võiks ju natuke ennast asjadega kurssi viia ja natukenegi selle nimel pingutada, et lastel oleks tervislikum toit(poola õun ei ole ju mingi tervislik asi!!) Usun, et kui korra-paar panna lehte kuulutus, et koguda õunu laste tarvis, siis neid pakkujaid oleks ikka päris palju. Näiteks terve Käina alev on umbselt õunapuid täis ja õunapuualused on paksult õunu täis... ja sinna nad ka jäävad. Ja selle peale, kui küsisin, et miks neid õunu ei võiks lastele anda, öeldi et kes neid korjaks.....pakun välja, et seda tööd võiksid teha näiteks need Käina valla töötud , kes vallalt lihtsalt aitähi eest seda raha saavad(tehku ka midagi!)
Kokkuvõtteks ajasin natuke inimesi liikvele - nii tervisekaitse, kes lubas õuntest(kui neid veel kuskil järgi on) proovi võtta, kui ka majandusjuhataja, kes kiiresti peale minu kõnet lippas lasteaeda, et teada saada kellel ikkagi punnid olid....Juhataja muidugi väitis, et varem on ju ka neid õunu antud..aga ju siis sellest partiis oli lubatud aineid rihkem sees, sest ega iga partiid , mis eestisse tuleb ei kontrollita - tehakse pisteliselt ainult...ja võibolla just sellest oli neid nii ülemise piiri peal või lausa rohkem...Aga ega ma nüüd ei väidagi, et lapsed on erinevad ja mõnel lihtsalt tekivad allergilised reaktsioonid kergemini - asi on põhimõttes (võiks ju olla kodumaine, kui neid ju ümberringi lihtsalt mädanevad!!!)
Nüüd siis on järjekordselt Gabrielile loetud sõnad peale, et ta neid poolakaid suhu ei topiks ( millest see laps saab suurepäraselt aru) ning lasteaias lihtsalt peab Margus vesistava suuga pealt vaata ,kuidas teised õuna nosivad(sest temale ju selgeks ei tee, miks ei anta).....ja kõik lihtsalt sellepärast, et ei suudeta kodumaiseid õunu oma teadmatuse ja mittetegemise tõttu kooli hankida....Peaasi, et midagi kuskilt ja peaasi, et odavalt kätte saaks....KAHJU!
Ohhh...sain vähemalt südamelt ära rääkida....Ja tean, et see kõik on mõttetu tuuleveskitega võitlemine.

Õpitu rakendamine

Nii...nüüd siis sai ära proovitud need väikesed ja esialgu ebaolulisena tunduvad tehnoloogilised nõksud juustu tegemisel. Unustasin oma eelmises õpingu postituses veel mõned asjad mainida, mis ei olegi nii väga ebaolulised..nt: juustu tera lõikamisel peaks olema väga terav riistapuu, mida suurem-laiema-ümarama riistaga sa seda lõikad, seda rohkem tekib nn. seda juustutolmu, mis põhimõtteliselt on kõik kaotsi läinud juust - vadak peab olema kenasti roheka selge tooniga...see valge sade on raisus juust...
Nii ma siis üritasingi see kord oma juustukalgendit lõigata äärmise ettevaatlikusega(vastandiks eelmistele kordadele, kus ma lihtsalt seal sees ringi suvaliselt aetutasin) , kuubikud üritasin teha sellised normaalse suurusega 1,5*1,5cm ning isegi nõrguma tõstsin potist kulbi abiga, mitte ei valanud...tegin siis seekord feta juustu. Ja kuna mul piimaga viimasel ajal eriti kiita pole(sest seda lihtsalt pole), siis tegin seekord juustuks vaid 5 liitrit oma tavalise 7 liitri asemel. Jäin põnevusega ootama tulemusi...
Ja kuna viimasel ajal mu juust kippus hirmus auguliseks minema ja ma täpselt ei teadnud selle põhjust, siis on mul tõenäoliselt ka see viga teada - mina lasin feta juustutoorikut hapneda toatemperatuuri(mis on ka õige) ning panin selle hiljem KA toetemperatuuril oleva soolvadaku sisse(mis oli vale) , kus ta sai veelgi edasi hapneda ja nii need augu seal ka hulgi tekkisidki, nagu oleks hiirtekoloonia sealt läbi joksnud.
Tegelikult peaks soolduma panema külma kohta ja külma vee sisse...Veel panin ma vist ka liiga palju petti, mis andis eriti mõnusa hapnemisprotsessi.
Ja tulemused on siis järmised :
1. kui ma tavaliselt oma 7 liitrist saan kuskil 1 kg feta justu, siis seekord sain ma 5l piimast SAMUTI 1 kg juustu (totaalne üllatus) Kuigi jah... seekordse tegemise aegu oli mu vadak ikka üllatavalt selge küll(mida eelmiste kordade kohta öelda ei sanud) ning koguseliselt oli seda ikka tunduvalt vähem(kuigi järelnõrgumisel tuli seda ikka omajagu, kuid seegi oli ilus selge ollus)
2. Juust jäi ilma aukudeta ja ilus ning mõnusa konsistensiga - ei olnud liiga plöda-pehme ega ka liiga kõva...just selline nagu peaks olema.
Kokkuvõtteks jäin oma katsetusega täiesti rahule...

Üllatused, üllatused

Täna hommikul meie Illut lüpstes, kuulen et kõrvalaias teeb meie väike Piibu hirmsat lärmi....muudkui kisab ja liputab saba... Ise mõtlen, et see neiu peaks ju ka koos teistega aastavahetusel talle ju tegema, aga tuleb välja, et talle see Sülde poiss üldse ei meeldinud - paraku. Lüpsin ta ära ning tõstsin kenasti noormehe juurde, kes ka juba neiu kisa kuulmisest täiesti pöördesse oli läinud....ning äge (ja muide väga sarviline) pulmatants läks lahti. Aga kuna see noormees on veel nii tita, siis vahepeal kõhualt piimalõhna tundes püüdis ka seda peale rüübata, mis nüüd Piibule kõige meeltmööda siiski ei olnud. Aga sellist sarvilist tringlit-tranglit pole ma ennem veel näinud...sarved on kogu aeg kellegi kõhu all või jalgade vahel - ohutuse mõttes võtsin mõlemal kaelarihmad ära, sest noorhärra sarved olid juba neiu rihma külge takerdunud , ähvardades Piibut üles puua. Nonii...jätan siis nad tänaseks päevaks kenasti kokku ning üritan neiu õhtul oma aeda tagasi paigutada....sellest koosoldud ajast peaks ju piisama....

Tagasi koolis

15 ja 16 oktoober sai siis jälle oma vanasse kooli-nüüd siis Hiiumaa ametikooli(kus üsna mitu aastat sai vantsitud) tagasi mindud, et ikka tarkusi juurde saada. Nimelt oli välja kuulutatud selline huvitav kursus, kus maaülikooli professor rääkis juustude valmistamisest. Mõtlesin, et kuna olen siin ise neid kogu aeg pusinud teha, siis võiks ka veidi teadjamate juttu ja tarkusteri kuulama minna. Välja oli kuulutatud ka juustu praktiline tegemine....mis peaks küll mainima, et natuke aia taha läks.... Põhjus oli selles, et õhtul kalgenema pandud piim ei kalgenenud mitte sugugi ja pikalt põhjusi väja mõeldes jõudsime ka mingile järeldusele - nimelt me proovisime teha valgehallitusjuustu ja selletarbeks lisasime piimale valgehallitusseeni, mis oli pulbri näol....ja laap oli ka pulbrina....ning tõenoliselt me siiski laapi sinna sisse ei pannudki, vaid laborandi eksitusel(kes härrale asjad kaasa pakkis) topeltportsu hallitust :D Noh, ega me siiski meelt ei heitnud vaid järgmisel hommikul võtsin siis kodust kaasa natuke oma laapi ja veidi petti, ning juustutegu sai jätkuda. Eelmise õhtu mass oli hommikuks kenasti ära hapnenud ning sellest tegime HALLITUSSEENTEGA KOHUPIIMAMASSITAOLISE asjanduse ning panime ka siiski vormi ning jääme ootama hallituse kasvu...täna soolasin kõik juustukesed, mis mulle kaasa anti, kenasti ka ära ning paari nädala pärast võin anda tagasisidet, mis asjast sai.... sest hallitus peaks kasvama hakkama just paari nädala pärast.
Aga siis mõüned tarkused, mida enda jaoks leidsin:
1. mida suurema juustutera lõikad, seda pehmem jääb juust, sest rohkem vadakut jääb tera sisse. Küll olen vaaginud seda, et miks mu nn feta jääb tunduvalt kõvem, kui ta tegelikult peaks olema...nüüd tean...
2. valmiv juust võib olla kibe...kui õieti aru sain, siis see kehtib rohkem kõvemate juustude kohta.
3. kinnitus minu arvamusele...juust muutub seistes magedamaks, seal oli ka oma põhjus - miks - aga ei suuda seda siin siiski kirja panna, sest täpselt ei mäleta. Oli midagi tegemist nende erinevate kompolnentidega, mis jpiimas-juustus on...keegi sõi midagi ära ja siis asendus see sool, mida me paneme, kuid em lihtsalt seda pärast ei tunne oma maitsemeelega...või midagi sellist...kes oskab, see parandab...
4. kui juustu kuumutada(teha kõvemat juustu) ja seda tera kontrollid, siis õige tera on valmis siis, kui sa suudad selle massi peopesas kokku suruda ühtseks massiks ja seejärel näppudega näppides see laguneb teradeks uuesti tagasi! Ning tera kriuksub -krudiseb hamba all...
5. õige kuumutamine on selline, et iga 10 minuti jooksul peaks temp. tõusma vaid 1 kraadi! ning meie jaoks tavaliste juustude max kuumutamise temp võiks jääda 35-38 kraadi juurde.
6. sain juustutera lõikamiseks sobiva agregaadist pildi, mida nüüd nii mõnegi mehed saavad kodus usinasti naiste kõva käsuga tegema hakata :P
Pildi sain ka juustuvormist, mida on hõlbus tesitpidi keerata, et juust(eriti pehmemad juustud) paremini vadakust tühjaks jookseks. Sinna on ka hea raskust peale panna
Ning nõrutuseks oli neil kasutuses sellised restid, neid siis kaks, et saaks vormid ümber keerata:
Maitsta saime seal ka erinevaid juustusid, millele tuginedes ma kunagi endale ei osta sinihallitusjuustu...valge oli üllatuseks päris soodav :D Räägiti ja näidati maaülikooli minijuustutsehhi(kui nii võin nimetada) mis oli ikka väääääga põnev...ajas himustama sinnaminekust..natuke...aga noh...liiga kaugel....palju loomi ....ja suur pere...ning suured õppemaksud....kuid teistele kindlasti soovitan, tundus põnev. Ja nüüd ma siin siis mõtlengi, et kui inimene on saanud 18 ja peaks otsustama mida edasi õppida...no siis ta ei tea ju mitte midagi( vähemalt mina ei teadnud)...nüüd oleks vast asi teisiti...on tekkinud teatud huvid...
Palju räägiti ka koostööst-koostööst-koostööst.......mida paraku hiidlastel on kuidagi väääääga raske saavutada...vähemalt minul on jäänud selline mulje, või pole meil lihtsalt asjalikku eestvedajat, kes selle ära teeks - kahju...
Ja lõpetuseks üks natkue praktikat saanud juustutegija Külli, kes esimesel õhtul üritas piimast juustu saada....järgmine päev sain ameti endale, sest Küllil polnud võimalik teine päev osaleda...
Aga ega teiengi päev see asi libedalt ei läinud...mitte ei tahtnud tekkida seda kalgendit ning tõenäoliselt oli põhjuseks piim. Sest osa lehma piim pidi sisaldama liiga vähe valku nign kui sul laudas on näiteks kaks lehma ja üks neist on selline, ning sa piimad kokku paned, siis saa juustu ei saagi teha... ühesõnaga, see kalgend, mis pidi tekkima 40 minuti jooksul , tekkis pea kaks tundi ning seegi oli lahja kalgend, kuid siiski saime midagi.
Lõpetuseks soovitan algajatele juustuvalmistajatele raamatut nimega "Koduvalmistatud juustud" mida saab osta siit ja siit

Uus pereliige

Täna pärastlõunal lisandus meie toredasse loomaperre üks vahva väike saane sugu sikupoiss. Sikuke on pärit mandrimaalt(tegelikult on meie jäärapoiss pärit samast perest ...), Hiiumaale jõudis ta küll juba pea kuu aega tagasi, kuid seni oli ta külapeal kosumas ja uute tüdrukutega tutvumas, kuid täna jõudis ta siis meile. Sikuke on väga vahva ja julge noormees. Esmalt panin ma ta Muusaga ühte suurde aeda, kus nad kohe ninad kokku surusid ja noormees püüdis väga noormehelikult käituda....aga meie Muusale see siiski üldse ei meeldinud....kukkus teist niimoodi taga ajama, et hirmus. Lootsin, et asi siiski vaibub, aga õhtupoole lauta tagasi minnes oli väikemees nii õnnetult pikali nurka surutud ning ei julgenud püstigi enam tõusta....arvasin hetkeks, et Muusa talle ehk viga äkki teinud....siiski mitte. Otsutasin ta selle ülbiku juurest siiski ära viia...kõrvalaeda lammaste seltsi. Kohanemine oli tunduvalt parem ja üleolekut näitab pigem kitseke kui lambad, kuid tundub , et kõik on siiski normaalsuse piires... Ja siit siis ka väike portree...
KUULUTAN VÄLJA KONKURSI , LEIDMAKS SIKUKESELE NIMI!!!!! Palun siis nimepakkumisi!!!!!

Tänasest võib ametlikut avatuks kuulutada villapesu hooaja....natuke sai algust tehutd küll juba nädal tagasi...nii soojenduseks mõni lammas,(see sai lihtsalt kiiresti otsa) kuid nüüd on mul seda villa ikka PALJU ja tööd jägub terveks kuuks...

Natuke kitsemajandusest

Kui suvel meil sokupoiss oli ja meie tüdrukud kõik ära kargas, siis arvestasin ma sellega, et kuskil aastavahetusel saan ma trobikonna pisikesi Muusasid, Trallasid, Piibusid ja Illusid.....ning et piima andmise lõpetavad nad kuskil kuu enne väikeste sündi... Kuid.... Nüüd tuleb välja, et mu armsad kitsekesed peaksid kinni jääma tunduvalt varem ... kahjuks... Ja Muusa arvab juba praegu, et tema piimatootmine võiks lõppeda, iga päev aina vähem ma seda piimaollust saan, täna hommikul sain vaevalt tassitäie :( Tundub, et homme ei ole enam üldse mõtet teda tõmmata... Teised ürtavad ikka vapralt piimatootmisega edasi tegeleda , tänu heinale siiski annavad natuke vähem, aga midagi ma siiski saan... Muret teeb mulle hoopis see, et mis siis saab, kui piima enam üldse ei ole??? Gabriel meil ju ainult kitsepiima joobki - ei midagi muud.... Järgmine aasta üritaks siiski seda paaritamise asja natuke teisiti ajada - siis ka endal päris oma sikk ning ise olen veidi kogenum ning kitsede iseloomud-veidrused paremini selged ning võin nad ka teineteisest erinevatele karjamaadele panna. Praegu ei ole aga midagi mud teha , kui kaasa tunda meie Gabrielile, kitsepiimaaustajatele nign juustusõpradele, kellel tuleb pikk ja piinarikas ootamine, mil uuesti seda mõnusat kraami saab. Seniks aga nautigem seda viimast, mis meil on......

Tehtud

Nonii....see aasta sai need lambad nüüd õige kiirelt pügatud, lausa ühe päevaga. Kokku sai tehtud natuke üle saja lamba, sest osad kevadel pügatutest ei olnud oma karvu piisavalt pikaks veel kasvatanud ja mõned kevadised talled olid ka kuidagi veel nadid. Aga midagi peab ju Tiidule ka jääma....muidu läheb veel rooste....saab detsembris nüüd pügada ma arvan. Niidumeestele pean vaid ütlema kiidusõnu ja minu kardetud hullud sisselõiked jäid neil tegemata, mõned täksed küll tulid , aga nendele aukudele oli neil ka rohi kaasa võetud..vat kus teenindus. Need uus-meremaa mehed pidid nende sõnul ka neid lambaid vahest päris lõhki lõikama ja peale ei pane nad ka midagi - on nii kuis on....oma lauta ma neid vist ei laseks... Kuid neid mehi ootaks rõõmuga järmine aasta jälle :D(mida nad ka tõenäoliselt teevad) Siit siis väike reklaam: OÜ Jardiines teeb head tööd, ning kõigil kel huvi võivad nad julgelt oma lauda ukse vahelt sisse lasta :D
Paneks lõpptulemusest mõne pildi ka, kui oma kaamera kaabli üles leiaks.....
(Juhe leitud :D ) Tagaplaanil siis suured villahunnikud, pooled pole siiski veel pildile jäänud...

Päev otsa kõva ehtiamist

Sai terve päev kõvasti vaeva nähtud ehtamisega....laudas nimelt(kuigi oleks tore, kui saaks ka toas ükskord ehitama hakatud) Konstrueerisime kõvasti aedasid ja parandasime-ehitasime söötmeid. Olid osad külgede pealt ikka sita poolt päris räsitud ja pehkinud nign vajasid laudade vahetust. Päeva plaaniks oli see, et õhtuks lambad lauta saaks, sest homme on mu ehitusmees metsas esimesel põdrajahil js õhtul(kui mitte juba täna öösel) tuleb vihm kaela ning teeb meie juba kuivaks saanud lambad jälle märjaks. Meie plaan õnnestu igati täpse ajastusega (kuid siiski natuke üle raskuste, sest Margus jäi meil haigeks, kuid õnneks olid poisid kodus ning jäid teda tuppa valvama), enne pimedat said söötmed (osaliselt oma ajutistele) kohtadele, vesi sai uuesti lammastele kätte saadavaks, uus puhas aluspanu sai maha laotaud ning lambad kenasti lauta.Rõõmsalt laudas
Isegi silo sai lauta toodud, mille peale lambad lausa pöördesse läksid ja juba aedade alt omi päid üritasid läbi pressida. Nüüd siis jääme ootama esmaspäeva, mil tulevad meile pügajad mehed....

Pankrot

Kallid juustutegijad ja muidu maitseainetarbijad....annan teile teada, et firma LAPLANTA on läinud pankroti ja selle firma tooteid enam kunagi poodidesse juurde ei tooda. Nüüd kulla inimesed, kes pidasid lugu nendest headest ja odavamatest(ja tihti ka ainulaadestest) toodetest, olge head ja varuge neid oma koju nii palju kui teil võimalik. Näiteks küüslaugu pulbrit ei tee ei santa maria, kui ka teised tuntud firmad...ainult küslaugusoola...

Väike roheline ampsaja

Täna tõi Tiit meil laenuks-prooviks koju sellise vahva väikese rohelise Avandi, millega oleks teoreetiliselt väga hea laudast sitta välja rookida. Nüüd siis vajagi see ära proovida ja kui meeldima hakkab, siis ehk ka endale selline soetada(võibolla saab isegi konkreetselt selle looma ka) Kaua me vana sakslane ikka jaksab - varsti annab otsad ja siis pole midagi enam teha. Selle masinaga oleks ka hea talvel loomadele heina-silo lauta tuua ning suvel ka mõnus henarulle üksteise otsa lappida, sest meie väikeses laudas on sellega päris hea manööverdada. Ühesõnaga igati kasulik riistapuu.... Nüüd siis istubki mu mees seal sees ja muudkui kaevab seal sitahunnikus....kõik on pealtnäha päris hea....kui tal vaid ka need kangikesed seal aparaadi peal selgeks saaks :P Neid seal üsna omajagu ning pidurit ja käigukangi ka ei ole...nii harjumist see värk tahab. Ehk saab õhtuks selgeks :D
Sita väja ajamine on meil siiski juba mõnda aega käinud ning üks laudapool on ka juba tühi ning seal proovime juba kõike korda seada, et lambaid oleks võimalik sisse lasta. Nimelt on meile tulemas 5. oktoobril lammaste pügajad(seekord proovime Tiidu seljakest väheke säästa ja lasta lambad ära pügada) ja et lambad ka pärast neid suuri vihmu saaks ka natuke kuivada, siis tõenäoliselt on nad vaja mõni päev varem siiski sisse lasta... ja selle tarbeks on vaja ruumid korda seada. Aga eks vaata kui korralikku tööd me pügajad ka teevad, igastaes seda ma ütlen, et kui nad kavatsevad oma suures kiiruses mu lambaid lõhki lõikama hakata, siis ajan ma nad küll jalaga uksest välja...ning selliselt juhul peab ikkagi Tiit selle töö ära tegema. Kuid loodan siiralt , et asi nii hull ei ole ja nii kaugele ei lähe. Räägin seda sellepärast, et olen kuulnud, et need kiirpügajad (jutt oli vist tookord küll neist uus-meremaa kiirpügajatest) kipuvad vahel liiga agaraks minema ja oma tööd lohakalt tegema hakkama ja isegi lammastega väga loopivalt käituma... KUID loodame parimat ...

Laada reportaaž

Alustama peaks võibolla eilsest õhtust, kus me täis laaditud buss totaalselt nöökima hakkas - esmalt ei tahtnud käivitud(mida ta siiski peale meisli kasutust siiski tegi) ning seejärel ei tahtnud ta oma käimist mitte jätkata, lihtsalt jäi seisma ei mingi põhjuseta.... Lootsime siiski , et hommik on kõigist-kõigest targem ja lahkusime bussi juurest teda rohkem näppimata. Ja hommik oligi targem, buss enam ei streikinud, hoopis kahtlasem oli ilm, mis oli kole süngelt pilves...ilmateade siiski vihma ei lubanud ning selles heas usus sai ka teele asutud. Väga kaulgele me esimene peatus siiski ei jäänud....peatus oli siiski mitte bussi streik, vaid mäe otsa sõites nägi Tiit kogemata, et üks naabri lammas on keset aeda seliti, jalad taeva poole....Saigi siis kohe kiiresti tehtud üks päästeoperatisoon ning aidatud vaene lammas õiget pidid...Tundus, ta oli seal siiski olnud üsna pikka aega, kuna püsti ta ei jaksanud siiski tõusta ning õhtul kella 3 paiku tagasi koju jõudes oli ta ikka veel umbes samas kohas - siiski elus veel, aga pikali. Ei tea, mis sellest loomast küll saab....Selline nägi siis välja meie lauake, millel nähtava lillekimbu saime ka pärast sümboolse summa eest endale kaasa osta.
Kohale paluti tulla siiski natuke varem kui kell 10( mis oleks ka igati loogiline, et mitte viimasel hetkel oma asju hakata lahti pakkima) mida me ka tegime - poole 10 paiku olime kenasti kohal. Pakkisime oma bussi lahti ning jäime ootama rahvastevoolu ( mida siiski ei tulnud). Vahepeal sai isegi nalja tehtud, et kõik müüjad peavad üksteise käest ostma minema, siis saame kaubast lahti :D Mõned inimesed siiski käisid, kuid seda ma nüüd küll öelda ei saa, et midagi ostetud pole - hoopis vastupidi. Oma kaasa võetud 8 -st kartulikotist jäi järgi umbes pool kotti, porgandeid jäi siiski järgi rohkem, aga olen täiesti rahul ka sellega, mida ma ära müüsin( umbes 20kg) Umbes 3,5 kg juustust jäi ka järgi u 200g, osteti mõned kõrvitsa hoidised ning tomateid...... Laadale jõudes avastasime ehmatusega, et meil ei ole endal mitte sentigi vahetusraha kaasas (kogemata) kuid tagasi koju jõudsime hulga rikkamana :D Kokkuvõtteks tasus sõit ennast siiski ära....
Laadalt sai endale ka siiski midagi soetatud - nimelt paar karpi taluvõid ning suur käntsakas vasika liha, millest mul hetkel pannil juba kotletid särisevad :D Muidugi oli seal ka igasugu käsitööd nii puuetuega inimestelt kui ka muudelt nobenäppudelt, soetada oleks olnud võimalik ka ilusat tilli ja erinevaid kabatšoke, kirsstomateid ning kurke muidugi ka ploome(ning selle moosi) ka jogurtit. Kuna mu kõrval leti ääres oli loomakaitsjate esindaja ning temal oli pakkuda taimetoiduliste(mida enamus loomakaitsjad vist on) pitzat, siis ei suutnud ma jätta kiusatust seda prioovida..... tulemus oli isegi väga üllatavalt normaalne...ausõna.... (kuigi loomakaitsjatest ja nende arusaamadest ma igakord aru siiski ei saa..eriti põhimõttest olla sellepärast taimtoiduline....)
Tutvust sai tehtud ka Külliga(kellest on mulle palju räägitud), kes ka kitsi peab ning kitsejuustu valmistab. Vahteasime oma juustu maitseid ning kogemusi. Tal oli ka üks kits kaasas....ja tuli välja , et see on meie Muusa aasta noorem õeke(kellest mulle ka palju jutustatud Muusa endise omaniku Urve poolt) Olid teised natuke sarnased tõesti - mõlemad on sellised musta-valge lapilised ja isegi nisad on sarnased :P Lubati teinekord ka külla tulla, eks siis muljetame edasi ...

Elu esimene laat

Homme on siis minu elu esimene laat, kus ma päris oma kaubaga lähen. Selleks tarbeks on mul ette valmistatud hunnik kõrvitsasalatit, kitsejuustu ning autosse laaditud porgandeid ja kartuleid ja mine tea ehk leian veel midagi põnevat kaasa võtmiseks.... Aga mõni teine päev siis raporteerin , kuidas mul seal läks....

Õunamahl.

Täna hommikul peale tavapäraseid toimetusi sai veelkord rünnatud naabrimehe aeda - õunaaeda - kust sai kottide kaupa õunu korjatud õunamahla eesmärgil. Nii ootaski meid(abiks esivanemad) ees päevotsa rügamist - pesemist, riivimist, pressimist , kuumutamist, kuid tulemus oli ilus. Nüüd tuleb vaid leida koht, kuhu kõik need kead purgid ära mahutada, sest keldrisse praktiliselt ei mahu enam.Mahl küll nüüd nii magus ei saanud, kui möödnud aastal (meie aia õunad on valdavalt hästi magusad, peab lausa haput juurde panema, et liiga läilaks ei läheks), aga täiesti joodav siiski.

Valmistused talveks

Tänase päeva teemaks oli siis õunte korjamine ( või peaks ütlema, et puuokste ja redeli vahel kõikumine) Kuna see redel oli seal künklikul maal üsna ebapüsiva olekuga, siis minu ettevõtmist oli turvamas minu isa, kes mitu tundi hoidis muudkui redelit...mis osutus vanema mehe jaoks lõpuks ikka päris väsitavaks... Aga kokkuvõtteks täitusid õunakastid jõudsasti ning tuleb ikka kõvasti vaeva nägema hakata, et kõik selle varutud kraami ka jõuaks ära süüa, enne kui halvaks läheb. Aga kui ei jõua, siis tuleb abilisi kutusuda...vist.
Veel sai täna mitu head liitrit kurke purki tehtud...teeks veel, aga Karina käest soetatud till on järjekordselt otsas...Kurke nagu veel sealt peenralt tuleks, aga tilliga on kööga :(

Tehtud!

Täna lõunaks olid siis mu kartuid sorteeritud...ja numbreid kokku lüües selgus, et saaki saime kuskil 80% rohekm kui möödunud aastal( kokku igasugu pudi-padiga 5,2 tonni) - oleme igati rahul.Umbselt täis kelder, kust üritasime konditsioneeriga natuke niiskust väja imeda ja jahedamat õhku toota....niiskus sai vist välja , aga soojus siiski jäi miskitpärast alles...paraku
Nüüd on ehk aega ka natuke sisemiste tööde jaoks - ehk saan ka natuke toas korda lüüa(millega ma täna hommikul ka püüdsin alustada, kuid õhtuks sellest erilist midagi järgi kahjuks polnud) Täna hommikul sai ka esimest korda üle pika aja( vist juba 3 kuud) köögi pliidi alla tuli tehtud - oli väljas selline karge(+5 kraadi) ja paljutõotav ilm, et suits ka korstnast välja läheks :D - ja sinna ta ka läks.....:D Nüüd siis saab hakata köögist peletama seda niiskust, mis suve jooksul kogunenud on.
Homme on plaanis minna naabrimehe aeda rüüstama - nimelt talveõunu korjama, mida ta siiski lahkelt lubas, kuna üksinda ta neid niikuinii ära ei jõua süüa. Meie aias kahjuks ei ole selliseid talveõunu, mida kannataks korjata...vähemalt mitte veel. Sest Marguse õunapuu(talveõunapuu) on veel niivõrd väike, (nagu ka Margus) et ei kanna veel midagi. Tulevikus on vähemalt lootust saada :D

Jälle tühjus

Täna lõuna paiku lahkus nüüd ka meie viimane külaline Nicolas, kellest oli mulle siin kiirel sügisel palju abi. Tuba on nüüd jälle tühi ja tõenäoliselt jääb veel pikaks ajaks, kuna aita hakkab vaikselt sisse tungima sügis ning juba viimased paar öödki veetis Nico toas....Tore abivalmis ja tubli noormees teine..... Varsti ta tuleb siiski vist tagasi....sest ta otsustas me väikse valge kiisu ära päästa sellest raskest ametivalimisest(noh, et kas kaevuriks või meremeheks või kellekski kolmandaks...) Seekord tal ei õnnestunud teda kaasa võtta, kuna käis vahepeal kodus(Haapsalus) ja tuli sealt tagasi jalgrattaga. Nüüd siis peab otsima-nuputama välja mingi kasti, kuhu see kiisunoormees panna ja siis siia tagasi tulla...seekord siis tõenäoliselt bussiga.
Kartul sai enne tema minekut peaaegu kõik sorteeritud...ainult natukene...nii 500 kg jäi veel teha :D Aga vähemalt on kõik üleval. Tänaseks õhtuks on siiski enamus sellest portsust sorditud ka, nii et homme peaksin selle töö siis selleks sügiseks valmis saama. Kelder on umbselt tuhleid täis...nii et kes tahab, andku julgelt märku.
Järgmine töö, mis mind aga ootab on villapesu, mida saan juba osaliselt alustada, kuna Tiit siin möödunud kuul mõne karvatuks tegi. Enamus villa saab lammastelt maha siiski oktoobri algul, ning siis alles see õige villamöll lahti läheb....nii et teretulmast villapesule :D

Muudatused kitsemajanduses

Kuna kitsed hakkasid siin septembri saabudes natuke vähem piima andma...ja lapsed läksid kooli ning et õhtul oleks laste jaoks natuke rohkem aega, siis sai hakatud meie sarvilisi korra päevas lüpsma. Piima saame nüüd küll kõvasti vähem, kuid mis neist tiinetest loomadest ikka nii väga piinata. Eelmise nädala keskel sai nad ka majataguselt karjamaalt rohu vähesuse tõttu suure lauda taha komandeeritud...millest kitsed algul veidi segaduses olid. Esmalt ei olnud mu enamus kitsi kunagi koos lammastega ühel karjamaal olnud ja teisalt oli see jooksuruum ikka ülimalt suur. Kitsede aeda saabudes tulid lambad kohe usinalt nende seltsilisi uurima, mille peale meie arglik Muusa ei teadnud üldse, kuhu tema peaks pagema...aga meie karja kõige äpum oli see-eest kõige rohkem kangust täis. (Tal olid muidugi eeliseks see, et eelmises karjas ta oli koos lammastega.) Ajas tema kohe oma sarved lammastele vastu ja tõusis kahele jalale, mille peale lambad ei osanud muud seisukohta võtta, kui ära põgeneda.... Teised seltsilised sarvilised olid muidugi tegus päris mõnusa pajupõõsaga, nii et neid need lambad üldse ei huvitanudki. Tänaseks on kõik loomad omavahel ära leppinud ja näsivad sõbralikult koos rohtu.
Samas koos kolimisega sai ära saadetud ka meil tööloomaks olnud sikupoisi....kelle jaoks need tüdrukud jäidki vist esimeseks ja viimaseks...paraku. Päris tore poiss oli.... ja head isu pererahvale ;)

Midagi sibulatest

On väga vähe olnud kirjandust, kuidas sibulaid kasvatada, üles võtta ning kuidas säilitada. Nüüd leidsin vist päris hea artikli sibulatest, nende valimisest, kuivatamisest ja säilitamisest . See on siin ja siin
Aga..... nüüd olen ma ikka natuke segaduses....ühes artiklis käsib sibulaid hoida soojas ja kuivas, näitkes köögis...ja teises artiklis jahedas ja pimedas... Seda jaheda juttu olen ma ka teises kohast kuulnud, nii et see ei olnud mulle küll täiesti uudis....aga kumba juttu siis ikkagi tõena võtta???

Peaaegu tehtud

Täna sai Tiidu suurel entusiasmil üles võetud kõik kartulid( et ikka saaks selle statistika paberi ära teha :D) Nüüd siis jääb teha vaid see sorteerimine....mõni päev nokkimist ja peakski valmis olema. Suured tänud pean ütlema meie abilisele Nicole, kes on olnud päris suureks abiks nii kartuli noppimises, kui ka sorteerimises. Kokkuvõtteks võiks selle aasta saagi kohta öelda, et võiksid küll olla veidi suuremad, aga muidu päris hea. Parimad kartulid olid siiski( nagu arvata võis) sert seemne all, võibolla aga sel põhjusel, et need hakkasid kenasti kõik korraga ja teistest suts varem kasvama, pealsed olid väga ühtlased ja õitsema hakkasid varem. Muidugi võib väikese nurina ajada kehvapoolse kevade süüks, kuna kartulid lihtsalt ei tahtnud see aasta õiget aegu üles tõusta ning said seetõttu ka vähem aega kasvada, enne kui varremädanik sisse trügis...
Kuid üldiselt pean siiski tänama Jumalat, et sain sellise, siiski päris kena saagi. Tellitud kartulid on juba kenasti käes ja ära ka viidud....nüüd andke palun märku aga need inimesed, kes ka tuhleid tahaks endale talveks omandada.
Võtsin täna siiski ka enamus kapsaid üles (palju mul neid ei ole), kuna lubatakse siis järjest väikest öökülma ja hapendamiseks minev kapsas ei tohi külma saada(nii lugesin targast internetist) Kaks jätsin veel põllule, sest nende pead tahaks veel kosumist, aga kui ette jäävad, siis võtan needki ära. Nüüd ripuvadki mul kenad pontsikud aida laes ja ootavad, et nendega midagi kasulikku ette võetaks. Plaan teha näiteks natuke hapukapsast, mis mul eelmisel aastal endalegi üllatusena päris hästi välja kukkus. (sai elus esimest korda tehtud ja arvesse ei lähe see, kui kunagi koos vanematega seda tehtud sai, sest sellest ei mälta ma suurt midagi)

Seadusekuulekus eelkõige

Et olla seadusekuulekas ja jõuda etteantud tähtpäevaks oma deklaratsioonid kenasti ära tehtud, siis alustasime täna (ja ka lõpetasime) viljavõtuga ja jätkasime järjekindlalt kartulite noppimist. Kuna täna oli ilus soe ja päiseseline ilm, siis sai pealelõunat kombain kohale aetud ja ning( tuleb välja, et siiski poolküps) vili üles võetud. Kuna see kevad ei tulnud vili korralikult kõik üheaegselt ülesse, siis esines meil kõvasti kahe erineva küpsusastmega vilja...osad kenasti juba küpsed, teised veel siiski rohelised (kuigi põllul paistsid nagu kollased, vähemalt minu silmale...) On , mis on, aga üleval nad on :D
Sai see kirju soga siis naabrite viljakuivaitsse kuivama viidud. Kuivati on vana ja mitmeid aastaid kasutusest väljas olnud - eelmine aasta me siis tegime üle pika aja jälle seal tuld nind põhjalikku koristustööd. See aasta oli juba palju lihtsam, viskasime vilja ülesse, tuli alla nig jääme ootama, millal sealt kuiva vilja kätte saab.....ega nüüd teagi, kas ikka jõuame selleks TÄHTAJAKS kenasti kuivatatud ja kaalutud :P:D Kartulgi on lootus selleks kuupäevaks üles saada ... aga kas ka sorteeritud ja kaalutud....vat seda ei tea....

Kiri statsitikaametilt.

Sain täna vahvalt statistikaametilt sellise kirja , kus mulle meelde tuletatakse, et mul on vaja 15. septembriks ära teha aruanne "Saagid" :O:O:O:O Aga kuidas ma saan selle ära teha, kui mul veel osa SAAKI maas veel on??????? Vili veel üldse koristamata ja seda kaalutakse ikka pärast kuivatamist....ja natuke alla poole kartuleidki veel maas. Kuidas ma saad selle aruande siis ära teha??????? Kas nad seal ülevalpool ka üldse mõtlevad millal saagid koristatake??? Mitte kohe aru ei saa. Selline tunne, et saadaks neile kirja tagasi - mul saaks veel koristamata :P

Metsa läksin ma ja metsa läksid sa....

Kuna me olime nii tublid ja jõudsime täna lõunaks kõik hetkel üles võetud 1,5 tonni kartuleid kenasti sorteeritud, siis sai ennast premeeritud väikese metsaskäiguga. Väga kaugele ei läinud, sai läbi astutud kõige lähemast metsast üle suure tee. Kuna juba mõnda aega on piinanud kõva seeneisu, siis võtsime kaasa ka paar ämbrit ja võetud suund kaseriisikate platsi juurde (vähemalt iga aasta on seal neid olnud...ja mitte vähe) Mööda teed astudes oli mulle suureks üllatuseks see, et paljud teedeäärsed alad oli üles tõngutud - teadagi kelle poolt. Kuna eelmine asta jäi vist ainukesena vahele, kui pole seal metsas seenel käidud, siis oli see mets ikka päris tihnikuks kasvanud ning kõikvõimalikud sipelgapesad olid pahupidi pööratud, isegi keset kruusateed oli suuur auk kaevatud - ei saanudki aru, kes selle tegelikult teinud oli, sest selle tegija tagamõte jääb mulle totaalselt arusaamatuks - kui sead, siis miks...ja kui inimesed, siis tõepoolest milleks???
Seeni oli metsas siiski tunduvalt vähem kui näiteks põdrakärbseid. Saime siiski midagi ka ämbri sisse, aga enamus olid pigem vanemapoolsed või juba kellegi poolt ära söödud(näiteks ussid ja nälkjad) Kui Nico meile tuli ja nägi meil metsast leitud põdrasarvi, siis ta ütles, et ta hirmsasti tahaks kunagi selliseid saada.... siis ütlesingi, et peab metsa minema :D Ja uskuge või mitte, aga need ta just sealt metsast leidis. Ja peaks ütlema, et väga korralikud - hiirtest närimata ja väga kenad pruunid :D Vähemalt läks see reis metsa täie asja eest - natuke seeni ja kenad sarved pealekauba. (vähemalt homne lõunasöök on teada siin sealihavabas menüüs :D)
Koju tulles oli mul kogu aeg selline tunne, et keegi kodib mu kraevahel - kobades saingi sealt põdrakärbse...kuid kodimine siiski jätkus teistes kohtades. Kodus võtsin siis seljast oma pealmise pluusi, sealt alt leidsin üllatuseks trobikonna põdrakärbseid....t-särgi ära võttes oli sealgi peal(seespool) ääretult palju samu olendeid (see on küll rekord, kui minu peal neid niiiii palju oli) Kuid imestama pani mind see, et nii Margus kui ka Nicolas oli neist puhas :O Ju siis olin mina kõige pohkem põdra moodi ... irw.

Sinine maa

Viimasel ajal on päris suured raskused jõuda kenasti kitsede juurde ilma, et ploomid tee peal ära ei lömastaks... Ühesõnaga on meil ootamatult valminud ploomid, mida see aasta on jälle päris rikkalikult. Nüüd siis vihje kõigile - kuna ma see aasta ise ei plaani neist midagi erilist teha, siis olge head ja tulge korjake nad mu puu alt ära :D ( see oli siiski vist päris otsene käsk...)

Kartulid

Nagu siin natuke juba eelnevalt kirjutasin, et sai eelmine nädal natuke võetud kartuleid. Täna siis läksime suure põllu kallale, kus 2/3 varaseid sai üles võtud ning tänu mu kiiretele abilistele( Nico ja ema) sai terve kastitäis ka sotreeritud. Homme üritame võtta ka ülejäänud varased ning need kenasti keldrisse paigutada. Keldri hiire-roti augud sai pühapäeval kenasti klaasikildude ja seguga ära täidetud, nii et mõneks ajaks peaks olema neist loomadest rahu...

Ei sealihale!!

See nüüd küll veidi vanem uudis, aga laupäeva õhtul saabus meie majja järjekordne külaline - noormees prantsusmaalt, nimeks Nicolas. Kuid päev enne siia saabumist teatas ta oma kirjas, et ta sealiha ei söö.......no mis me selle kohta ikka oskasime kosta - see meie peres suht söödud liha, aga eks katsub vahepeal hakkama saada kana, kala, veise ja jänesega (mis juthtumisi ema külmikus vedeles) ... Küll meid piinas see mõte, et miks ta siis seda siga ei söö...ning esimene mõte oli see, et ega ometi moslem? Prantsusmaal ju leidub kõike ja see oleks olnud mu esminene kohtumine selle usulahu esinadjaga. Kuid....
Teise päeva hommikul ma siis lõpuks küsisin, et mis on selle sealiha mittesöömise põhjus - ja see oli (mida ma natuke ka arvasin) usus...kuid mitte ei olnud ta moslem vaid tema ema on juut ning sealiha mittesöömine olevat tema esimene püüdlus oma esivanemate usku järgida. Vat niiii!
Tänaseks võin öelda, et ta on tore töökas pisikest kasvu noormees, kes hirmsasti tahab õppida eesti keelt (sest tal on eestis pruut, keda meilgi nädala lõpus õnnestub näha!!)

Mõni tund lisaaega

Mõned siin juba teavad, mõned mitte.... nimelt käib Margus meil juba kolmandat nädalat lasteaias ning on sealse eluga kohanenud ütlemata hästi ning alates sellest nädalast ta isegi magab seal lõunaund. Kõik on tunuduvalt paremini läinud kui teiste poistega sama vanalt. Aga kõige selle lasteaiatamise tulemus on see, et emmel on kodus natukene rohkem aega ja sellega seoses ka jõudlus on suurem. Niisiis ongi kõik me ülesvõetud kartulid kenasti sorteeritud ja isegi keldrisse taritud (rottidele söömaks ...., sest sinna on siginenud suured augu, mis esimesel võimalusel on vaja ära täita) Vähemalt on keldris pime ja ei lähe roheliseks :P
Veel olen jõudnud umbes pooled sibulad kenasti patsi punuda ....ei oleks ausaltöeldes mitte uskunud, et neid ikka nii palju on :O Tänase õhtu seisuga on mul 18 patsi valmis.....kogukaaluga 92 kg :O:O Pooled patsid jäid siis pildile ka... Nii et armsad inimesed, kellel on sibulahuvi , see andku aga julgelt teada.

Natuke juustust

Pole ammu siin midagi juustust kirjutanud.... kuid see ei tähenda, et ma pole seda terve suve teinud :D Iga nädal saab ikka mitmeid kordi tehtud (v.a kui tüdrukud meil olid ja piima ennem endale sisse kallasid ;) Rääkisin siin paar kuud tagasi vahatamisest ... see toimis, kuid pole seda enam kiiruse ja juustu suure söömise tõttu teinud. Olen nüüd uues punktis, kus ma pigem kuivatan juustu ümbert ära - ja üllatusena toimib see peaaegu nagu vahatamine .... pärast jääb vaid tegemata see vaha nokkimine sealt ümbert. Lasen kuivada külmkapis, iga päev külge keerates, et kuivaks ühtlaselt nii ülevalt kui alt....ja nii ta mul siis seisab ja ei lähegi halvaks. Ja soolvee varianti kuival juustul pole ma ka enam viitsinud tarvitada, olen leidnud optimaalse soolakoguse juustumassi sisse - 7 liitrist tuleva juustumassi kohta panen 4-4,5 teelusikatäit soola ( mitte kuhjaga täit), segan kenasti tilli ja küslaugupulbri ka sisse ning juustuvormi, mille lasin ka paar kuud tagasi Tiidul puurida. Tegelikult kasutasin seda nõud juba varem, aga nüüd siis lasin augud sisse teha, et liigne vadak kenasti sealt välja saaks voolata ning teine samasugune nõu kiviga vajutuseks peale(mitte väga raske kivi, sest tundub, et mida raskem raskus, seda vähem juustuauke, mis mulle just meeldivad ). Esialgu tundub ideaalne (pole lihtsalt paremat kuskilt proovida saanud ka) ja 7-7.5 liitri piima juust mahub kenasti hetkel sisse ära.
Jätkuvalt teen ma ka fetalaadset juustu, mis põhiliselt läheb müügiks (tullakse lihtsalt koju ja tassitakse käest ära....) Viimane tegukord läks see juust ikka eriti naljakaks - nagu üks suur hiirtejuust :D Ei saagi aru, millest need augud sinna tulevad...vahest on need väiksed, vahest vaevumärgatavad, kuid seekord siis hiiglasuured. Maitselt on juust ikka samahea ja mõnus -tore seegi :D.

Lihtsalt uskumatu....

Olen hetkel natuke hämmingus.... Kuna mul see aasta on hulka porgandeid, siis mõtlesin, et kas mandril olev ökosahver ka neist oleks huvitatud. Tuleb välja, et võin sinna viia küll...hinnaks pakuvad 10.-+ km...siin müües olen põhimõtteliselt sama hinda küsinud. Kuid......nende kodulehte külastades vaatan, et porgandi väljamüügi hind on TERVELT 22.- KG Lihtsalt hämmastav, kuidas osatakse juurdehindlust teha!!??!!! No tõesti lihtsalt hämmastav..... ja tegelt natuke nördima panev.... Päevake tagasi oli see hind seal veel 32.-............!!!!???? Kas 100% -ne juurdehindlus on ikka väga õiglane

Tuhlid

Oleme siin mõned päevad tegelenud varaste katulite ülesvõtuga. Esialgu võtsime maja tagant väikselt põllult....ja sealne saaks on see aasta millegipärast suht kesine...kuidagi väikesevõitu on. See-eest suures põllus olevate varaste all on vast liigagi suured (käsitsi tehtud kontrollvõtmise põhjal öeldes)
Nüüd siis jääb nende sorteerimine(mis siiski osaliselt on juba teostatud) ning kui kast tühi, siis saame minna suurde põldu...

Nõmedad immigrandid

Avastasin ükspäev, et mul kahel kõige suuremate tissidega kitsel on tiss natuke katki. Haavad ilmusid ühel ajal. Illul paranes asi kiiresti, ilma vahelesekkumiseta ära(oli tissi kõrgemas osas), kuid Trallal on asja paranemine natuke pikale veninud....ja kaks korda päevas lüpstes ja haava iga kord uuesti lahti pressides on nagu raske ka paraneda(haav on nisal)....ning see veritseb tal iga kord kui ma teda lüpsan. Mõtlesin, et kust nad need haavad endale saanud on....kuid täna mõtlesin välja, nähes laudas mõnusat suurt rotiauku ja suurt tahmahunnikut korstnajala kõrval nagu oleks keegi seal just äsja puhastustööd teinud ja asja pooleli jätnud ( varsti võiks vist sauna tule alla teha, kui vaid ahi alles oleks, kuna meil on rottidest korstnapühkijad) Siis meenus mulle ema jutt, et rotid võivad lüpsiloomadel nisa katki närida :( Täitsa õudukas ju !!!!!!
Nüüd siis olen kahevahel ja ei tea täpselt , mida ette võtta - kas panna kuhugi varjulisse kohta roti mürki või ei. Ja kuna meil ka kassid majas ( ja mitte ainult üks!), siis ei sooviks neile mitte rotimürgi surma. Aga kuna mulle tundub, et kassid eriti seal kitsede vahel ei luusi ( millest siis ka see rottide julgus!!), siis äkki ikkagi julgeks veidi mürki panna, sest neid katkiseid tisse ei tahaks ma ka nagu rohkem näha....