Kitsedega kõik!

Kitsed lõpetasid eile oma poegimised. Mõni päev varem tegi Late ühe?! poisslapse ja piima on tal nii ohtralt, et lüpsan 2x päevas talt veel vähemalt liitrikese mõlemal korral, vaatab, kaua see lõbu kestab. Eile lõunal poegis ka Bamby, keda ootasin juba mitu päeva tagasi, sest udar oli tal muutunud suureks nagu lehmal ja kõht oli nagu pall. Arvasin, et sealt tulevad jälle kolmikud, aga suur oli mu üllatus, kui saime vaid 2 talle 😀, mõlemad tüdrukud.

Sel aastal on tõesti selline tüdrukute aasta, mida ei mäleta juba ammu, vähemalt kitsedele. Kokku on nüüd meil 18 talle ja neist siis 11 tüdrukut ja 7 poissi. Saan paari aasta pärast oma vanakesed välja vahetada julgete uute tüdrukute vastu.. Ja vaid selle nimel olin nõus tallesid ise lutitama hakkama, sest olen väsinud nendest argpüksikutest, kes mulle kätte ei anna... 

Nüüd on meil terve portsjon üliakiivseid, veidi tüütuid armsaid nunnupalle, kes on sul süles, seljas, söövad juukseid, sõrmi või mida iganes sul küljes ripub 😂 Õhtuti aitab me lasteaeda juhendada söögitädi Elisabeth 😍

Üks noor lammas sai ka veel emaks ja oli kohe algusest peale täie mõistuse juures õnneks. Tall oli hiiglaslik ja vajas sündimisel veidi abi, aga rõõm oli suur, kui ema hakkas kohe lakkuma ja kutsuma. Esimesel tissimisel küll jalg veidi tõmbles, aga ta oli oma talle nimel sellest kummalisest tundest üle ja lapsuke sai süüa. 

Väike hetk ka meie toast, kus uus ja vana elanik juba ÜHTE tuppa magama mahuvad 😁

Köögi remont on ka jõudnud sellesse faasi, kus juba saab mööda päris põrandat kõndida, mitte mööda "sildu", mis viisid ühest uksest teiseni... Ja seingi on saanud esmase katte peale. Paar kipsplaati veel, siis saab lae ehk alla, lauad sai vähemalt täna koju toodud 🙂 Tasa ja targu, ehk jõuab enne suuri kevadtöid valmis, hetkel õues ju jälle tali koos lumega (õnneks mitte palju... Vähemalt mitte veel....) 

Kui ühed pausitavad, siis teised võtavad tuurid üles

 Tänane päev lammaste maastikul on olnud rahulik. KAHTLASE talled olid hommikuks ära õppinud, et piima saab nisast, mitte kuskilt nahavoldist - udar tühi ja talled rõõmsamad. Hoian neid veel ühe öö eraldatult ja hommikul hindan olukorra uuesti üle, kuid tõenäoliselt on neil pilet vabadusse.

Lollakas lammas korra sai ketist lahti, aga õhtuks olin ta siiski sunnitud uuesti söötme külge aheldama. Tegin talle sõnad seltsi ja teatasin , et sügisel saab head vorsti. Hommiku lasen ta uuesti lahti ja vaatan, kas epistel töötas.

Üläjäänud lambad teevad pausi ja ootavad vist uut head kuu ja tähtede seisu :D Seevastu teevad algust kitsed - 3 tk on neid poegimas ja üks tegi ootamatult täna õhtuse tallesöötmisringi aegu KOLMIKUD...nagu tihti mu kitsed ikka.... seekord 2 tüdrukut ja 1 poiss. Kahtlustan, et kaks ülejäänud kitse teevad ka paari järgmise päeva jooksul, saab näha.

Mõni veel...

 Ja maraton meil jätkus, kuid siiski alles hommikul. Öösel käisin VAID korra laudas, sest üks lammas tegi kenasti ise kaksikud valmis, kenasti lakkus ja lootsin, et saan seda rõõmu vaid kaamera kaudu vaadata...Aga ei... üks eelmistest poegijatest arvas, et tema võiks ka sellest rõõmust veidi osa saada ja tegi kõik , et uued kodanikud segadusse ajada - lakkus ja kutsus mis jaksas, endal oma talled tissi all...no mis teha. Lippasin lauta, et uus ema oma uute kodanikega neist eraldada. Kiired tissitamised ja saingi nii lihtsa vaevaga tuppa voodisse ja enne ma sealt ei tõusnud, kui hommikune kell äratas :)

Eilne päev oli ka suht rahulik, pärastlõunat hakkas trall jälle pihta, aga tore, et mitte öösel :D Ja kui eelmises postituses rääkisin 0 instinktiga mammast, siis tema otsustas hommikuks mõistuse pähe võtta ja isegi kutsus talle ja nii ta pääseski trahviroodust ja vist isegi sügisesest vorstiteost...aga ega siis ei saa jääda tühja kohta -  poegis uus nooruk, kes veelgi hullem kui eelmine. Praeguseks on ta nüüd olnud juba 1,5 päeva nööriga söötme küljes ja ta ei kavatsegi mõistusele tulla. Õnneks seegi kord tall suudab ise sööma minna, aga nii kui rihma otsast ema lahti lasen, ei ole söömine kuidagi võimalik , keerutab ja ajab peaga ära...eks näis, kumb on kangem, mina või tema(kahtlustan, et mina :P )

Ja kui ma siiani olen pidanud nõustama imetamise suhtes pigem emasid, siis nüüd juhtus küll lugu, kus pidin hakkama tallesid nõustama. No täiesti uskumatu.. See sama KAHTLANE, kes paar päeva tagasi poegis - vaatasin, et talled kuidagi õnnetu ja näljase moega, kisuvad küüru, aga samas ei karju ja näiliselt käisid ka tissi all. Aga emal udar umbselt piima täis ja käisin isegi korra tühjemaks lüpsmas, sest kartsin põletikku, ise muudkui imestasin, et miks talled ei ole ära söönud, kui ise näivad sellised närused. Püüdsin  ka ise tallesid tissi otsa toppida, aga nad loomulikult keeldusid ja imema ei hakanud. Arvasingi siis, et ju on siis süüa ikka saanud. Aga süda ei andnud ikkagi rahu, midagi näris mul mõtteis, et miskit on mäda siin. Jälgisin siis natuke veel, kui talled nö tissile läksid ja mida ma nägin.... nad ei ime mitte nisa (mis oli suht suur, aga mitte midagi üle mõistuse) vaid kõhu ja tissi ristumiskohas olevat nahavolti :O suisa siniseks olid imenud. Ja MÕLEMAD talled... Uskumatu...ja veel uskumatum, et kuidas nad veel elus olid??? Ei saa ju olla, et nad elasid need pea 1,5 päeva vaid selle pealt, et mina neid kohe peale sündi imetasin??!!? Eraldasin jälle ema, kust ta ei saanud minu eest ära joosta. Püüdsin edutult tallesid tissile panna , sest nad LIHTSALT  ei ime , hakka või nutma. Ilusad suured talled muidu. Siis mõtlesin, et lüpsan natuke pudelisse ja ehk hakkavad sealt imema, või vähemalt meelitab imema, kui natuke suhu head kraami voolab. Lüpsingi peaaegu 0,5l piima välja. Tüdruk hakkas üsna kiirelt imema ja pani pea 250g  endale nahavahele. Poisiga nii hästi ei läinud, tema korralikult imema ei hakanud , kuigi kuidagi ta seal mätsutas ja piima ta neelas ja temast ülejäägi sõi rõõmuga tüdruk ära. Kuidas iganes see toimis, aga peale seda paar tunnikest hiljem olid nad MÕLEMAD  nõus minu assisteerimisel otse nisast imema. Kuigi pidin kõvasti kaklema, et nad oma pead jälle sinna ülesse nahavoldini ei upitaks ja seda imema ei hakkaks. Õhtuks oli lugu juba päris lõbus ja tunne on, et nendest saab isegi asja :D Peaaegu suudavad ise tissi üles leida või vähemalt minu kohalolul on nad väga agaralt nõus ise otsima.

Aga täna öösel sain kenasti magada ja laudas ma ei käinud. Püüdsin meeleheitlikult vahest ka kaamerat vaadata, aga selle pilt oli minu silmadele ikka väääääga hägune :D Hommikul traditsioonilise lauda/lüpsiringi aegu vaatasin, et üks lammas on aktsioonis. Vaheldumisi lüpsin ja käisin lammast vaatamas. Ühe vaatluse käigus avastasin, et samas aias hoopis teine lammas on kohe-kohe maha saamas. Mõlemad noored esmakordsed. Annaks Jumal, et seekord oleks nad täie mõistusega, sest sel aastal tehakse nende lollide emadega vist tasa see, mis mitme aasta vältel on olemata jäänud...

Ja siis näen, et teises aias ka üks poegimas...ja veel üks... No ühesõnaga püüdsin end jagada kitsetallede (kes ootasid oma hommikusööki) ja kogu oma poegivate lammaste vahel, mille hetkelisel pausil pidin veel lüpsiriistad puhtaks löristama.... Pean õnnega ütlema, et noored emad olid seekord väga asjalikud, mõlemad kohe hakkasid oma lapsi puhtaks kasima ja tissitamisega suuremaid probleeme ei olnud, ainult veidi assisteerimist. Mõlemad tegid üksikud talled. Teises aias poegijad said kenasti täiesti iseseisvalt oma kaksikud , kiired tissile aitamised ja võisingi minna tuppa. Järgi on mul nüüd veel vaid 6 lammast, kellest neljale on paberites numbri taha kirjutatud UH vaatluse järgi, et HILJA...seega nendega läheb veel aega, sest ega seal tuss ei puneta ja tiss ei turrita. Seega täna öösel EHK julgen magada :D (kui need ülejäänud 2 ei taha mind hommikuks üllatada)

Ilusat lamba pilti ei ole, kuna lihtsalt ei jõudnud teha  ja mis te sellest lollist lambast ikka vahite, kuidas ta oma ärevate silmadega teid jõllitab  :D

Lõpp terendab - kui niimoodi jätkub

Eile öö oli ikka selline maraton, et ega magamiseks väga aega ei jäänudki, tuli vist kokku 3 tundi -  2x1,5h Ja peab ütlema, et poleks mind laudas olnyd, oleks kaotanud paljugi. 

Õhtul, peale ühtesid kaksikuid vaatasin, et ÜKS tüdruk oli veel kahtlane, tõngub maad ja valmistub emaks saama. Jäingi seda passima, et kaua tal ikka läheb. Läksin siiski veel tuppa, et ehk jõuan korra silma looja lasta (oli õige tegu). Kell oli umbes 11 õhtul, kui magama sain. Sisemine kell ajas mind üles u 1:30,kus vaatasin kaamerasse.... Seal hoopis keegi teine oli ühe tallega juba valmis saanud, teine veel teha. Lippasin lauta,kus selgus, et veel üks noor lammas poegimise lõppfaasis, pepust paistmas vaid üks suur nina, jalgu ei kuskil. Ruttu vaja appi minna, õnneks see nooruk täiesti ka lubas. Tegin kiire esimese tissitamise ka ära, kui veel lammas pikali oli ja kappasin järgmise lamba juurde.. 

Teises aias mul ju see kaksikute mammi, kelle teine tall üldse tagurpidi. Eraldasin nad teistest ja aitasin lapsed tissile. Niiiiiii, tundub et võin minna tuppa seda õhtust kahtlast lammast kaamerast jälgima, sest tema ikka toimetas veel aia nurgas maaga... Kell oli siis umbes 2 öösel... 

Jägisin u 30 minutit kaameratest nii maakaevajat kui ka uusi tallesid, kus järjest enam tekkis kahtlus, et kumbki ei taha väga, et lapsed tissi alla ise läheksid, muudkui keerutavad ja keerutavad, ise usinalt lakkudes ja kutsudes.... Ei aita siin midagi, lauta tagasi ja natuke nõustamistööd tegema - mõlemil olid ju need esimesed talled ja polnud ju see süsteem täpselt veel teada. Nõustamine edukalt lõpetatud, vaatan et järgmine kaksikute aias ähib ja puhib. No vist jään täna magamata... Ootan siis tallesid, mis kuskilt ei paista, panen sõrmed sisse ja jälle on augu peal vaid pea ja jalgu ei kuskil. Väiksed abistusvõtted ja saame talle kätte. Varsti ka teine tall käes. Veel väike söötmine ja... Ehk saab tuppa (kahtlane tüüp on jätkuvalt kahtlane) 

Enne tuppa minemist oma südamerahu tagamiseks püüan aru saada, mis selle kahtlase lamba sees toimub - nii, emakakael veel suht kinni, hinnang, et läheb vähemalt 1,5 tundi. Jess, lähen lasen silma korra looja 😀 kell oli tiksunud juba 5 peale.. 

Paningi silma kinni ja tegin mõnusa tukastuse ja 7 paiku silma lahti tehes vaatan, et mu kahtlasel on asi päris tõsine, kuid midagi ei paista otseselt.. Lasen veel tal veidi pressida ning lippan lauta, sest hakkas paistma mitte just jalg... Laudas nägingi, et JÄLLE vaid pea... No mis pull see öö on siis... 

Aitan lapse(d) ilmale ja tuvastan kaksikute aias uue ähkija. Sellega saime vähe lihtsamalt, ema tubli, talled tublid... Saab lõpuks ka ühe hommikusöögi toas võtta... 

Pildil siis õnnelik KAHTLANE oma talledega 🙂

Peale hommikust lüpsi oli järgmine nooruk aktsioonis, sai talle kenasti ise valmis, aga..... No täiesti 0 emainstinkti... Püüdis tallega pigem mingit peaga kaklust aretada, kui lakkuma hakata. Üle mitme aasta sattus siis totaalselt LOLL noor, kes vist järgmisi poegimisi ei näe. Sidusin ta rihmaga söötme külge, et ta talle aias lennutama ei hakkaks ja  püüdsin vähemalt talle ära sööta. Õnneks ta seda lubas ja jalaga ei anna - hea seegi... 

Õhtuks tundub et tall saab siiski ka ise mingi valemiga tissile, kuigi ema nina alla ta väga sattuda ei tohi. Ju vaatame homme uuesti, kuidas lood..... 

Päeval tuli tükike vaikust ja ühel hetkel läksin siiski voodisse, jättes telefonid endast kaugele (niikuinii kellelgi on sind JUST sel hetkel vaja, kui uni JUST tuleb, ja nii ka juhtus 😅😂)  Aga mina sain vähemalt paar tundi magada 😇😴, sest ega ju tea, mis öö toob. Õnneks üks lammas otsustas õhtuse laudaringi aegu poegida. Aga jälle oli ühel tallel vaid pea ja jalgu polnud ning teisel vaid jalad ja pead polnud 🙄😳 Oli tükk pusimist ja harutamist, et teine tall välja saada. Õnneks kõik lõppes hästi, talled käes, ema rahul, lastel kõhud täis ja mina rõõmsalt toas... 

Järgi on nüüd veel 14 lammast, mõnel pepu üsna roosa, eks näib, mis ööst saab. Head ööd teile! 😀😴

Pooled valmis

Meil jätkub endiselt poegimise maraton. Tallesid muudkui sünnib ja laias lastus on nagu hästi läinud, kui välja jätta kõik need imetamise nõustamised noorukitel või siis ka juba kogenumatel, kes miskil põhjusel järsku arvavad, et see teine tall pole mitte minu oma peale seda, kui ta tunnike on aia teise otsa rändele läinud... No ja nii paar tükki mul istub siin mõjutamis abivahendi vahel, homme teen katse, kas on mõistuse pähe võtnud...

Tänane päev algas äkiliselt, kui hommikul kaamerasse vaadates näen, kuidas eileõhtune noor ema omi tallesid aias laiali peksab, ise kutsub, mis ogar, aga no see tissitamine on liiast. Ometi õhtul tegin juba esimese tissitamise koolituse ja tundus nagu aru saavat selle vajadusest... Tormasin siis lauta nõustama ja tõesti sellest oli abi, sest peale seda pole sellist pulli temast enam näinud ja kohtleb omi lapsi armastusega ning talledki on rahul. Huhh, hästi läks, sest hetkel on mul mõjutusvahendite defitsiit...

Edasi oli täiesti rahulik ja ühtki kahtlast lammast ei näinud, kuni peale lõunat ÜKS sai järsku kahtlaseks ja protsess kulmineerus kiiresti. Ja oh üllatust, aia teises otsas keegi veel toimetab. Kumb enne valmis saab? No siiski esimene kahtlane, üks vanamammi, kes saigi valmis ühe tallega... siis teise tallega.... ja siis KOLMANDA tallega... Oli siis seda õnnetust veel vaja, sest tol mammil nüüd nii suurt udarat küll all polnud, et need kolm talle üles kasvatada.

Samas see mammi, kes aia teises otsas ähkis, tal on uhke mannerg seal all. Kuigi teadsin, et temagi on tegemas kahte talle, võtsin siiski selle riski, et panen vähemalt mõneks ajaks ühe kolmikutest tema alla, kuni leidub sobiv(järjekordne) asendusema.  Kahest halvast variandist tuli valida parim, sest ühtegi lammast üksikute tallede poegijate aiast ei olnud üldse kahtlane....(nagu iga aasta käib mul loomaarst vaatamas UH aparaadiga, kes on tiine ja mis on võimalik tallede arv) 

Nii saigi võõras mammi kahe talle asemel endalgi ootamatult 3 talle... Ja ise oli ta sellega rahul. 

Minagi rahul, et suutsin lamba ära hanitada ja läksin tuppa. Mõne aja möödudes avasin kaamera, et vaadata, kuidas tittedel läheb. Ja mis ma näen.... Üksikute poole peal üks mutt kaevab maad ja valmistub emaks saama. Minul lõi aga pirn  põlema ja tormasin lauta, sest nüüd võiks ju temast saada rõõmus kaksikute emme 😀. Eraldan ema teistest ja jään ootama sobivat hetke, millal võõras tall ta juurde sokutada. Ei suuda kannatada ja ühe ta järjekordse pressi järgi pistan kasulapse tema aedikusse. Uus ema tõmbas korra temast keelega üle ja siis jäi mõttesse, et kuidas see tall ikka nii kiirelt tuli ja kohe jalgel seisab.?!? ... Lugesin emale palvekirja, et palun ole nii armas ja võta see lapsuke omale. Lammas vaatas mind tükk aega suurte pruunide silmadega ja proovis veel tallelt keelega üle käia ja võitles tundega, mis ütles, et see pole minu... Hoidsin hinge kinni... Lõpuks ilmus lamba enda lootekott ja kahmasin sealt vedelikku, millega võõra talle kokku plätsisin. VOT nüüd oli palju asisem see võõras tall 😀.  Oma talle tulekuga läks veel suts aega, sest too püüdis tagumik ees tulla. Väiksed sisemised korrektuurid ja sündiski see PÄRIS tall ka. Mätsisin igaks juhuks võõra talle veelkord lootevedelikuga üle, et asi 100% kindel oleks.

Huhhh... Võiks öelda, et päev lõppes igati edukalt. Nüüd veel natuke alla poolte lammaste veel minna... 

Õues aga muutus ilm lõpuks väga kevadiseks. Eriti peale 2 päeva korralikku vihmasadu, mis enamuse lume endaga kaasa viis. Peale seda tuli päike koos kevadtundega 😍

Tommigi arvab, et kevad on kena ja jalutusringidel jääb kodu poole keerates samm suisa seisma 😅... Ja toas olles saab ise lillepotti aknal mängida  ja päikest võtta 😂

Vihmaga tahtis seevastu juba õue trepi peal otsa toa poole tagasi keerata 😜

Läks käima

Nagu ma juba varem mainisin, siis sel aastal käitusid lambad kummaliselt... Kaks jäära said tüdrukute grupi täpselt ühel päeval kätte (sept esimesed päevad) ja oleks pidanud koos poegima, aga ei, teine - Jännase grupp tegi kamba otsuse, et hakkame 1,5 kuud hiljem. Nüüd siis oligi lugu, et pruuni jäära pruudid olid enne veebruari lõppu omad talled valmis teinud, aga Jännase omad pole ÜKSKI veel alustanud.

Täna võin aga öelda, et kork on pealt lennutatud ja tallesid pudeneb nii ööl kui päeval 

Õues aga valitseb ilma talv. Öösiti on kuni - 10,vahel ka rohkem. Päeval kergitab päike õnneks temperatuuri 0 juurde. Lund on aga põlvini ja seda tuleb aga juurde. Homsest lubab küll veidi soojemat ja isegi vihma, aga eks näis, kas see kevad ka ükskord tuleb 😀🌼

Toas püüame aga lume lükkamise ja muude asjade kõrvalt kööki remontida, hetkel elu kui pommi augus... Pilt hetk enne pommiauku kus kas töömeest seda põrandat üles võtavad 😅

Ja siin me kena muldpõrand... 

Aaa, ja vahepeal olid meil ka virmalised külas 😇