Õues on masendav

No kohe jube masendav.... muudkui kallab vihma, lammaste karjamaa on juba peaaegu vee all ja lambad peavad vist varsti endale lestad kasvatama... oktoobri algul neid nagu lauta kinni panna oleks ka jube, aga tõesti ei tea mida teha, sest ega see vesi nende jalgadele ka hästi ei mõju.... Ja ilma paranemist ka loota ei ole... nüüd läks mul hädaldamiseks, aga no mis sa hing ikka teed, kahju on loomadest....

Kohal

Juba pool suve sai oodatud oma uut hobustekomplekti ja täna oli siis lõpuks see suurpäev, kui need 101 hobust ka kohale jõudsid. Olen väga tänulik Jumalale, et me nagu läbi ime üldse saime PRIA-st rahalist toetust, et seda elukat endale soetada, sest ilma selleta me seda endale kohe kindlasti lubada ei oleks saanud. Ja eks praegugi kisub see rahakott korra ikka väga läbipaistvaks muutma, aga mis teha... elu tahab elamist ja töö tegemist ning pere toitmist.

Masin ise on aga esmapilgul(läbi naise silmade ja mõistuse) mõnus ja pehme -  isegi mina saaks seal oma suure kõhuga tööd teha, kui vaid kogu see nupumajandus ka pähe jääks :P Aga eks harjume. Tiit teebki hetkel õues müügimehega koos proovisõitu ja õpib nuppe-kange. Aga eks ta saab õhtul ka seda 300-lk kasutusjuhendit lugema hakata :D

Aga nüüd hoidke alt heinamaad ja põllutööd, sest siit me tuleme uuema ja värskema hooga! Enam ei pea kedagi nuruma ega paluma, et me heinarullid koju toodaks sealt kaugelt põllult ja Tiit saab palju inimlikemates tingimustes suviläbi loksuda, kus ta niikuinii 24/7 vat et viibib...

Meenutusi pügamise päevast

Poiste poolt üles võetud video esimestest pügatutest.

natuke uduseid, pügatud ja segaduses neiusid....

 Ja siin mu tubli abiline paar päeva varem Kassaris, kus käisime enne suurt töörügamist väheke värsket mereõhku sisse hingamas ;)

Ehk?

Mine sa tea, ehk on mul veel enne haiglasse minekut korraks ka nn.  dekreetpuhkusel olla? Nimelt on kõik kartul juba üleval ( tänud tublile asendustalunikule Viivikale ja loomulikult mu vanematele) ja täna mu kallite esivanemate abiga ka sorteeritud... Sel aastal ma ise korjamas oma paindumatuse tõttu ei käinud, kuid vähemalt sain ma abistada soreerimisel ning esivanemad aitasid kotti valada ja kotte tõsta.... ning põhimõtteliselt on kartul juba ka maha müüdud, sest tuleb välja, et sel aastal ei ole paljudel mitte selle kartulitega hiilata. Ise ma ei saa aga saagi üle kuidagi nuriseda, kuigi eks see oli tunduvalt väiksem, kui mullu ja natuke väiksemad ka, aga midagi katastroofilist ka ei ole. Üles võtmist ootab vaid veel osa punapeete, aga sellegi loodan ka saada homme ühele poole.... ja siis... puhkusele.... kuigi loodan, et ei pea enam kaua veerema :P .... kuigi tean , et 37. nädal läks alles jooksu, niiet ei pruugi see pudenemine ka niipea olla, aga mine sa tea. Suured poisid on aga kenasti välja juba koolitatud, saavad kenasti kahekesi ka kitselüpsiga hakkama, kui tarvis. Ja nüüd alates laupäevast läksime ka üle ühele korrale lüpsile päevas.  Eks siis vaata kuidas edasine elu läheb ja millal teid oma kauaoodatud uudistega rõõmustada saan.. Seniks kaunist sügise jätku!