Väike roheline ampsaja

Täna tõi Tiit meil laenuks-prooviks koju sellise vahva väikese rohelise Avandi, millega oleks teoreetiliselt väga hea laudast sitta välja rookida. Nüüd siis vajagi see ära proovida ja kui meeldima hakkab, siis ehk ka endale selline soetada(võibolla saab isegi konkreetselt selle looma ka) Kaua me vana sakslane ikka jaksab - varsti annab otsad ja siis pole midagi enam teha. Selle masinaga oleks ka hea talvel loomadele heina-silo lauta tuua ning suvel ka mõnus henarulle üksteise otsa lappida, sest meie väikeses laudas on sellega päris hea manööverdada. Ühesõnaga igati kasulik riistapuu.... Nüüd siis istubki mu mees seal sees ja muudkui kaevab seal sitahunnikus....kõik on pealtnäha päris hea....kui tal vaid ka need kangikesed seal aparaadi peal selgeks saaks :P Neid seal üsna omajagu ning pidurit ja käigukangi ka ei ole...nii harjumist see värk tahab. Ehk saab õhtuks selgeks :D
Sita väja ajamine on meil siiski juba mõnda aega käinud ning üks laudapool on ka juba tühi ning seal proovime juba kõike korda seada, et lambaid oleks võimalik sisse lasta. Nimelt on meile tulemas 5. oktoobril lammaste pügajad(seekord proovime Tiidu seljakest väheke säästa ja lasta lambad ära pügada) ja et lambad ka pärast neid suuri vihmu saaks ka natuke kuivada, siis tõenäoliselt on nad vaja mõni päev varem siiski sisse lasta... ja selle tarbeks on vaja ruumid korda seada. Aga eks vaata kui korralikku tööd me pügajad ka teevad, igastaes seda ma ütlen, et kui nad kavatsevad oma suures kiiruses mu lambaid lõhki lõikama hakata, siis ajan ma nad küll jalaga uksest välja...ning selliselt juhul peab ikkagi Tiit selle töö ära tegema. Kuid loodan siiralt , et asi nii hull ei ole ja nii kaugele ei lähe. Räägin seda sellepärast, et olen kuulnud, et need kiirpügajad (jutt oli vist tookord küll neist uus-meremaa kiirpügajatest) kipuvad vahel liiga agaraks minema ja oma tööd lohakalt tegema hakkama ja isegi lammastega väga loopivalt käituma... KUID loodame parimat ...

Laada reportaaž

Alustama peaks võibolla eilsest õhtust, kus me täis laaditud buss totaalselt nöökima hakkas - esmalt ei tahtnud käivitud(mida ta siiski peale meisli kasutust siiski tegi) ning seejärel ei tahtnud ta oma käimist mitte jätkata, lihtsalt jäi seisma ei mingi põhjuseta.... Lootsime siiski , et hommik on kõigist-kõigest targem ja lahkusime bussi juurest teda rohkem näppimata. Ja hommik oligi targem, buss enam ei streikinud, hoopis kahtlasem oli ilm, mis oli kole süngelt pilves...ilmateade siiski vihma ei lubanud ning selles heas usus sai ka teele asutud. Väga kaulgele me esimene peatus siiski ei jäänud....peatus oli siiski mitte bussi streik, vaid mäe otsa sõites nägi Tiit kogemata, et üks naabri lammas on keset aeda seliti, jalad taeva poole....Saigi siis kohe kiiresti tehtud üks päästeoperatisoon ning aidatud vaene lammas õiget pidid...Tundus, ta oli seal siiski olnud üsna pikka aega, kuna püsti ta ei jaksanud siiski tõusta ning õhtul kella 3 paiku tagasi koju jõudes oli ta ikka veel umbes samas kohas - siiski elus veel, aga pikali. Ei tea, mis sellest loomast küll saab....Selline nägi siis välja meie lauake, millel nähtava lillekimbu saime ka pärast sümboolse summa eest endale kaasa osta.
Kohale paluti tulla siiski natuke varem kui kell 10( mis oleks ka igati loogiline, et mitte viimasel hetkel oma asju hakata lahti pakkima) mida me ka tegime - poole 10 paiku olime kenasti kohal. Pakkisime oma bussi lahti ning jäime ootama rahvastevoolu ( mida siiski ei tulnud). Vahepeal sai isegi nalja tehtud, et kõik müüjad peavad üksteise käest ostma minema, siis saame kaubast lahti :D Mõned inimesed siiski käisid, kuid seda ma nüüd küll öelda ei saa, et midagi ostetud pole - hoopis vastupidi. Oma kaasa võetud 8 -st kartulikotist jäi järgi umbes pool kotti, porgandeid jäi siiski järgi rohkem, aga olen täiesti rahul ka sellega, mida ma ära müüsin( umbes 20kg) Umbes 3,5 kg juustust jäi ka järgi u 200g, osteti mõned kõrvitsa hoidised ning tomateid...... Laadale jõudes avastasime ehmatusega, et meil ei ole endal mitte sentigi vahetusraha kaasas (kogemata) kuid tagasi koju jõudsime hulga rikkamana :D Kokkuvõtteks tasus sõit ennast siiski ära....
Laadalt sai endale ka siiski midagi soetatud - nimelt paar karpi taluvõid ning suur käntsakas vasika liha, millest mul hetkel pannil juba kotletid särisevad :D Muidugi oli seal ka igasugu käsitööd nii puuetuega inimestelt kui ka muudelt nobenäppudelt, soetada oleks olnud võimalik ka ilusat tilli ja erinevaid kabatšoke, kirsstomateid ning kurke muidugi ka ploome(ning selle moosi) ka jogurtit. Kuna mu kõrval leti ääres oli loomakaitsjate esindaja ning temal oli pakkuda taimetoiduliste(mida enamus loomakaitsjad vist on) pitzat, siis ei suutnud ma jätta kiusatust seda prioovida..... tulemus oli isegi väga üllatavalt normaalne...ausõna.... (kuigi loomakaitsjatest ja nende arusaamadest ma igakord aru siiski ei saa..eriti põhimõttest olla sellepärast taimtoiduline....)
Tutvust sai tehtud ka Külliga(kellest on mulle palju räägitud), kes ka kitsi peab ning kitsejuustu valmistab. Vahteasime oma juustu maitseid ning kogemusi. Tal oli ka üks kits kaasas....ja tuli välja , et see on meie Muusa aasta noorem õeke(kellest mulle ka palju jutustatud Muusa endise omaniku Urve poolt) Olid teised natuke sarnased tõesti - mõlemad on sellised musta-valge lapilised ja isegi nisad on sarnased :P Lubati teinekord ka külla tulla, eks siis muljetame edasi ...

Elu esimene laat

Homme on siis minu elu esimene laat, kus ma päris oma kaubaga lähen. Selleks tarbeks on mul ette valmistatud hunnik kõrvitsasalatit, kitsejuustu ning autosse laaditud porgandeid ja kartuleid ja mine tea ehk leian veel midagi põnevat kaasa võtmiseks.... Aga mõni teine päev siis raporteerin , kuidas mul seal läks....

Õunamahl.

Täna hommikul peale tavapäraseid toimetusi sai veelkord rünnatud naabrimehe aeda - õunaaeda - kust sai kottide kaupa õunu korjatud õunamahla eesmärgil. Nii ootaski meid(abiks esivanemad) ees päevotsa rügamist - pesemist, riivimist, pressimist , kuumutamist, kuid tulemus oli ilus. Nüüd tuleb vaid leida koht, kuhu kõik need kead purgid ära mahutada, sest keldrisse praktiliselt ei mahu enam.Mahl küll nüüd nii magus ei saanud, kui möödnud aastal (meie aia õunad on valdavalt hästi magusad, peab lausa haput juurde panema, et liiga läilaks ei läheks), aga täiesti joodav siiski.

Valmistused talveks

Tänase päeva teemaks oli siis õunte korjamine ( või peaks ütlema, et puuokste ja redeli vahel kõikumine) Kuna see redel oli seal künklikul maal üsna ebapüsiva olekuga, siis minu ettevõtmist oli turvamas minu isa, kes mitu tundi hoidis muudkui redelit...mis osutus vanema mehe jaoks lõpuks ikka päris väsitavaks... Aga kokkuvõtteks täitusid õunakastid jõudsasti ning tuleb ikka kõvasti vaeva nägema hakata, et kõik selle varutud kraami ka jõuaks ära süüa, enne kui halvaks läheb. Aga kui ei jõua, siis tuleb abilisi kutusuda...vist.
Veel sai täna mitu head liitrit kurke purki tehtud...teeks veel, aga Karina käest soetatud till on järjekordselt otsas...Kurke nagu veel sealt peenralt tuleks, aga tilliga on kööga :(

Tehtud!

Täna lõunaks olid siis mu kartuid sorteeritud...ja numbreid kokku lüües selgus, et saaki saime kuskil 80% rohekm kui möödunud aastal( kokku igasugu pudi-padiga 5,2 tonni) - oleme igati rahul.Umbselt täis kelder, kust üritasime konditsioneeriga natuke niiskust väja imeda ja jahedamat õhku toota....niiskus sai vist välja , aga soojus siiski jäi miskitpärast alles...paraku
Nüüd on ehk aega ka natuke sisemiste tööde jaoks - ehk saan ka natuke toas korda lüüa(millega ma täna hommikul ka püüdsin alustada, kuid õhtuks sellest erilist midagi järgi kahjuks polnud) Täna hommikul sai ka esimest korda üle pika aja( vist juba 3 kuud) köögi pliidi alla tuli tehtud - oli väljas selline karge(+5 kraadi) ja paljutõotav ilm, et suits ka korstnast välja läheks :D - ja sinna ta ka läks.....:D Nüüd siis saab hakata köögist peletama seda niiskust, mis suve jooksul kogunenud on.
Homme on plaanis minna naabrimehe aeda rüüstama - nimelt talveõunu korjama, mida ta siiski lahkelt lubas, kuna üksinda ta neid niikuinii ära ei jõua süüa. Meie aias kahjuks ei ole selliseid talveõunu, mida kannataks korjata...vähemalt mitte veel. Sest Marguse õunapuu(talveõunapuu) on veel niivõrd väike, (nagu ka Margus) et ei kanna veel midagi. Tulevikus on vähemalt lootust saada :D

Jälle tühjus

Täna lõuna paiku lahkus nüüd ka meie viimane külaline Nicolas, kellest oli mulle siin kiirel sügisel palju abi. Tuba on nüüd jälle tühi ja tõenäoliselt jääb veel pikaks ajaks, kuna aita hakkab vaikselt sisse tungima sügis ning juba viimased paar öödki veetis Nico toas....Tore abivalmis ja tubli noormees teine..... Varsti ta tuleb siiski vist tagasi....sest ta otsustas me väikse valge kiisu ära päästa sellest raskest ametivalimisest(noh, et kas kaevuriks või meremeheks või kellekski kolmandaks...) Seekord tal ei õnnestunud teda kaasa võtta, kuna käis vahepeal kodus(Haapsalus) ja tuli sealt tagasi jalgrattaga. Nüüd siis peab otsima-nuputama välja mingi kasti, kuhu see kiisunoormees panna ja siis siia tagasi tulla...seekord siis tõenäoliselt bussiga.
Kartul sai enne tema minekut peaaegu kõik sorteeritud...ainult natukene...nii 500 kg jäi veel teha :D Aga vähemalt on kõik üleval. Tänaseks õhtuks on siiski enamus sellest portsust sorditud ka, nii et homme peaksin selle töö siis selleks sügiseks valmis saama. Kelder on umbselt tuhleid täis...nii et kes tahab, andku julgelt märku.
Järgmine töö, mis mind aga ootab on villapesu, mida saan juba osaliselt alustada, kuna Tiit siin möödunud kuul mõne karvatuks tegi. Enamus villa saab lammastelt maha siiski oktoobri algul, ning siis alles see õige villamöll lahti läheb....nii et teretulmast villapesule :D

Muudatused kitsemajanduses

Kuna kitsed hakkasid siin septembri saabudes natuke vähem piima andma...ja lapsed läksid kooli ning et õhtul oleks laste jaoks natuke rohkem aega, siis sai hakatud meie sarvilisi korra päevas lüpsma. Piima saame nüüd küll kõvasti vähem, kuid mis neist tiinetest loomadest ikka nii väga piinata. Eelmise nädala keskel sai nad ka majataguselt karjamaalt rohu vähesuse tõttu suure lauda taha komandeeritud...millest kitsed algul veidi segaduses olid. Esmalt ei olnud mu enamus kitsi kunagi koos lammastega ühel karjamaal olnud ja teisalt oli see jooksuruum ikka ülimalt suur. Kitsede aeda saabudes tulid lambad kohe usinalt nende seltsilisi uurima, mille peale meie arglik Muusa ei teadnud üldse, kuhu tema peaks pagema...aga meie karja kõige äpum oli see-eest kõige rohkem kangust täis. (Tal olid muidugi eeliseks see, et eelmises karjas ta oli koos lammastega.) Ajas tema kohe oma sarved lammastele vastu ja tõusis kahele jalale, mille peale lambad ei osanud muud seisukohta võtta, kui ära põgeneda.... Teised seltsilised sarvilised olid muidugi tegus päris mõnusa pajupõõsaga, nii et neid need lambad üldse ei huvitanudki. Tänaseks on kõik loomad omavahel ära leppinud ja näsivad sõbralikult koos rohtu.
Samas koos kolimisega sai ära saadetud ka meil tööloomaks olnud sikupoisi....kelle jaoks need tüdrukud jäidki vist esimeseks ja viimaseks...paraku. Päris tore poiss oli.... ja head isu pererahvale ;)

Midagi sibulatest

On väga vähe olnud kirjandust, kuidas sibulaid kasvatada, üles võtta ning kuidas säilitada. Nüüd leidsin vist päris hea artikli sibulatest, nende valimisest, kuivatamisest ja säilitamisest . See on siin ja siin
Aga..... nüüd olen ma ikka natuke segaduses....ühes artiklis käsib sibulaid hoida soojas ja kuivas, näitkes köögis...ja teises artiklis jahedas ja pimedas... Seda jaheda juttu olen ma ka teises kohast kuulnud, nii et see ei olnud mulle küll täiesti uudis....aga kumba juttu siis ikkagi tõena võtta???

Peaaegu tehtud

Täna sai Tiidu suurel entusiasmil üles võetud kõik kartulid( et ikka saaks selle statistika paberi ära teha :D) Nüüd siis jääb teha vaid see sorteerimine....mõni päev nokkimist ja peakski valmis olema. Suured tänud pean ütlema meie abilisele Nicole, kes on olnud päris suureks abiks nii kartuli noppimises, kui ka sorteerimises. Kokkuvõtteks võiks selle aasta saagi kohta öelda, et võiksid küll olla veidi suuremad, aga muidu päris hea. Parimad kartulid olid siiski( nagu arvata võis) sert seemne all, võibolla aga sel põhjusel, et need hakkasid kenasti kõik korraga ja teistest suts varem kasvama, pealsed olid väga ühtlased ja õitsema hakkasid varem. Muidugi võib väikese nurina ajada kehvapoolse kevade süüks, kuna kartulid lihtsalt ei tahtnud see aasta õiget aegu üles tõusta ning said seetõttu ka vähem aega kasvada, enne kui varremädanik sisse trügis...
Kuid üldiselt pean siiski tänama Jumalat, et sain sellise, siiski päris kena saagi. Tellitud kartulid on juba kenasti käes ja ära ka viidud....nüüd andke palun märku aga need inimesed, kes ka tuhleid tahaks endale talveks omandada.
Võtsin täna siiski ka enamus kapsaid üles (palju mul neid ei ole), kuna lubatakse siis järjest väikest öökülma ja hapendamiseks minev kapsas ei tohi külma saada(nii lugesin targast internetist) Kaks jätsin veel põllule, sest nende pead tahaks veel kosumist, aga kui ette jäävad, siis võtan needki ära. Nüüd ripuvadki mul kenad pontsikud aida laes ja ootavad, et nendega midagi kasulikku ette võetaks. Plaan teha näiteks natuke hapukapsast, mis mul eelmisel aastal endalegi üllatusena päris hästi välja kukkus. (sai elus esimest korda tehtud ja arvesse ei lähe see, kui kunagi koos vanematega seda tehtud sai, sest sellest ei mälta ma suurt midagi)

Seadusekuulekus eelkõige

Et olla seadusekuulekas ja jõuda etteantud tähtpäevaks oma deklaratsioonid kenasti ära tehtud, siis alustasime täna (ja ka lõpetasime) viljavõtuga ja jätkasime järjekindlalt kartulite noppimist. Kuna täna oli ilus soe ja päiseseline ilm, siis sai pealelõunat kombain kohale aetud ja ning( tuleb välja, et siiski poolküps) vili üles võetud. Kuna see kevad ei tulnud vili korralikult kõik üheaegselt ülesse, siis esines meil kõvasti kahe erineva küpsusastmega vilja...osad kenasti juba küpsed, teised veel siiski rohelised (kuigi põllul paistsid nagu kollased, vähemalt minu silmale...) On , mis on, aga üleval nad on :D
Sai see kirju soga siis naabrite viljakuivaitsse kuivama viidud. Kuivati on vana ja mitmeid aastaid kasutusest väljas olnud - eelmine aasta me siis tegime üle pika aja jälle seal tuld nind põhjalikku koristustööd. See aasta oli juba palju lihtsam, viskasime vilja ülesse, tuli alla nig jääme ootama, millal sealt kuiva vilja kätte saab.....ega nüüd teagi, kas ikka jõuame selleks TÄHTAJAKS kenasti kuivatatud ja kaalutud :P:D Kartulgi on lootus selleks kuupäevaks üles saada ... aga kas ka sorteeritud ja kaalutud....vat seda ei tea....

Kiri statsitikaametilt.

Sain täna vahvalt statistikaametilt sellise kirja , kus mulle meelde tuletatakse, et mul on vaja 15. septembriks ära teha aruanne "Saagid" :O:O:O:O Aga kuidas ma saan selle ära teha, kui mul veel osa SAAKI maas veel on??????? Vili veel üldse koristamata ja seda kaalutakse ikka pärast kuivatamist....ja natuke alla poole kartuleidki veel maas. Kuidas ma saad selle aruande siis ära teha??????? Kas nad seal ülevalpool ka üldse mõtlevad millal saagid koristatake??? Mitte kohe aru ei saa. Selline tunne, et saadaks neile kirja tagasi - mul saaks veel koristamata :P

Metsa läksin ma ja metsa läksid sa....

Kuna me olime nii tublid ja jõudsime täna lõunaks kõik hetkel üles võetud 1,5 tonni kartuleid kenasti sorteeritud, siis sai ennast premeeritud väikese metsaskäiguga. Väga kaugele ei läinud, sai läbi astutud kõige lähemast metsast üle suure tee. Kuna juba mõnda aega on piinanud kõva seeneisu, siis võtsime kaasa ka paar ämbrit ja võetud suund kaseriisikate platsi juurde (vähemalt iga aasta on seal neid olnud...ja mitte vähe) Mööda teed astudes oli mulle suureks üllatuseks see, et paljud teedeäärsed alad oli üles tõngutud - teadagi kelle poolt. Kuna eelmine asta jäi vist ainukesena vahele, kui pole seal metsas seenel käidud, siis oli see mets ikka päris tihnikuks kasvanud ning kõikvõimalikud sipelgapesad olid pahupidi pööratud, isegi keset kruusateed oli suuur auk kaevatud - ei saanudki aru, kes selle tegelikult teinud oli, sest selle tegija tagamõte jääb mulle totaalselt arusaamatuks - kui sead, siis miks...ja kui inimesed, siis tõepoolest milleks???
Seeni oli metsas siiski tunduvalt vähem kui näiteks põdrakärbseid. Saime siiski midagi ka ämbri sisse, aga enamus olid pigem vanemapoolsed või juba kellegi poolt ära söödud(näiteks ussid ja nälkjad) Kui Nico meile tuli ja nägi meil metsast leitud põdrasarvi, siis ta ütles, et ta hirmsasti tahaks kunagi selliseid saada.... siis ütlesingi, et peab metsa minema :D Ja uskuge või mitte, aga need ta just sealt metsast leidis. Ja peaks ütlema, et väga korralikud - hiirtest närimata ja väga kenad pruunid :D Vähemalt läks see reis metsa täie asja eest - natuke seeni ja kenad sarved pealekauba. (vähemalt homne lõunasöök on teada siin sealihavabas menüüs :D)
Koju tulles oli mul kogu aeg selline tunne, et keegi kodib mu kraevahel - kobades saingi sealt põdrakärbse...kuid kodimine siiski jätkus teistes kohtades. Kodus võtsin siis seljast oma pealmise pluusi, sealt alt leidsin üllatuseks trobikonna põdrakärbseid....t-särgi ära võttes oli sealgi peal(seespool) ääretult palju samu olendeid (see on küll rekord, kui minu peal neid niiiii palju oli) Kuid imestama pani mind see, et nii Margus kui ka Nicolas oli neist puhas :O Ju siis olin mina kõige pohkem põdra moodi ... irw.

Sinine maa

Viimasel ajal on päris suured raskused jõuda kenasti kitsede juurde ilma, et ploomid tee peal ära ei lömastaks... Ühesõnaga on meil ootamatult valminud ploomid, mida see aasta on jälle päris rikkalikult. Nüüd siis vihje kõigile - kuna ma see aasta ise ei plaani neist midagi erilist teha, siis olge head ja tulge korjake nad mu puu alt ära :D ( see oli siiski vist päris otsene käsk...)

Kartulid

Nagu siin natuke juba eelnevalt kirjutasin, et sai eelmine nädal natuke võetud kartuleid. Täna siis läksime suure põllu kallale, kus 2/3 varaseid sai üles võtud ning tänu mu kiiretele abilistele( Nico ja ema) sai terve kastitäis ka sotreeritud. Homme üritame võtta ka ülejäänud varased ning need kenasti keldrisse paigutada. Keldri hiire-roti augud sai pühapäeval kenasti klaasikildude ja seguga ära täidetud, nii et mõneks ajaks peaks olema neist loomadest rahu...

Ei sealihale!!

See nüüd küll veidi vanem uudis, aga laupäeva õhtul saabus meie majja järjekordne külaline - noormees prantsusmaalt, nimeks Nicolas. Kuid päev enne siia saabumist teatas ta oma kirjas, et ta sealiha ei söö.......no mis me selle kohta ikka oskasime kosta - see meie peres suht söödud liha, aga eks katsub vahepeal hakkama saada kana, kala, veise ja jänesega (mis juthtumisi ema külmikus vedeles) ... Küll meid piinas see mõte, et miks ta siis seda siga ei söö...ning esimene mõte oli see, et ega ometi moslem? Prantsusmaal ju leidub kõike ja see oleks olnud mu esminene kohtumine selle usulahu esinadjaga. Kuid....
Teise päeva hommikul ma siis lõpuks küsisin, et mis on selle sealiha mittesöömise põhjus - ja see oli (mida ma natuke ka arvasin) usus...kuid mitte ei olnud ta moslem vaid tema ema on juut ning sealiha mittesöömine olevat tema esimene püüdlus oma esivanemate usku järgida. Vat niiii!
Tänaseks võin öelda, et ta on tore töökas pisikest kasvu noormees, kes hirmsasti tahab õppida eesti keelt (sest tal on eestis pruut, keda meilgi nädala lõpus õnnestub näha!!)