Flash Calendar- Nature Theme

esmaspäev, 10. aprill 2023

Lõpuks läbi

Lõpp läks veidi üle kivide ja kändude, aga läbi see poegimine lõpuks sai. Viimased noored emad olid tublid, ei saa nende üle kurta, pigem kiidan. Said ise kenasti hakkama. Ühel kogenud utel sündis mõni päev tagasi tilluke tall, aga emal ei olnud mitte üldsegi udarat, nagu poleks tiine olnudki, vaid verine sabaalune reetis, et on ikka tema tall. Püüdsin tallele päeva jooksul mitu korda küll ka piima (ternest) juurde anda, natuke ta siiski ka võttis, aga vaatamata ema suurele armastusele oli see tall uue päeva hommikuks lahkunud taevastele rohelistele karjamaadele. Paberites surfates nägin, et möödunud aastal tegi ta ilusa suure talle ja hulka piima ka ja tallest kasvas ülimalt tubli ja väga julge sell.. Aga mis sel aastal juhtus, vot ei teagi öelda. 
Eile õhtul avastasin, et üks teine mõnepäevane üksiktall oli tõenäolselt ära magatud, vot temast oli küll kahju - ema oli tubli ja talleke oli ka suur ja ilus... Aga mis teha....
Täna õhtul laudaringi tehes aga avastasin, et see viimane lammas ka on lõpuks maha saanud. Kena suur poisslaps, noor emme ta kenasti puhtaks lakkunud. Kindluse mõttes aitasin ta ka tissile. 

Nüüd siis saab lõpuks rahulikult nautida, kuidas tallekesed kasvavad. Kokkuvõtvalt sel aastal väga suuri jamasid polnud, mida ei suutnud lahendada. Lutitavaid tallesid järgi VAID üksainus, mis on üle aastate väikseim number 😀. Tissiprobleemidega suutis üllatada vaid 2 lammast ja needki poegimise alguses, mitte nagu möödunud aastal, kus viimane lammas tegi kenad kaksikud ja siis selgus, et udar täiesti tuksis... Ja mina sain pikalt lapsi sööta, poole suveni peaaegu... 
Kitsetalled muudkui kasvavad ja armastavad jätkuvalt oma emmesid (loe: mind ja Elisabethi) (otsige pildilt Elisabethi 😂) 

Ja ülestõusmispühade puhul sai lastega veidi mune tuuninud - sibula koored, mustikad, lumikellukesed ja naat. Tulemus jäi väga kihvt, kahjuks ei saanud kõiki nüansse pildile. 

Täna sai õues kiirelt kitsede aia tuunimise ja parandamisega alustatud. Vaja ikka elekter enne sisse saada, kui need kurjamid avastavad, et seda seal praegu polegi, eriti talled, kes ei tea asjast üldse midagi veel... Sest kitsed käivad meil juba õues päiviti jalutamas, või õigemini hetkel lauda taga päikest võtmas 😅
Talv on sel aastal tohutut aedade laastamistööd teinud, mis jälle tähendab, et pooled aiad tuleb uued teha... Ohjah, saaks vaid need õigeks ajaks valmis, sest ega see ainuke kevadtöö pole, köögivilja põld tahab tähelepanu ja toas köök tuleks ka valmis saada.... Eks näis, kuidas jõuab... Aga loodame ikka parimat 😊

pühapäev, 2. aprill 2023

1.aprill

Mnjah, tore päev see 1.aprill. Marguse käest sain korraliku pika nina päeval.. .. Kuna lõpetab sel aastal 9.klassi, siis ees on valikud.. .. Ja siis ta teataski, et on otsustanud, läheb Tallinna teeninduskooli.. Mina :" Ahahh ja mida õpid?  Margus:"Küünetehnikuks!"...?!?!?!? "LOLLAKAS"....Hahahaaaaa... Ja nii see nina mul tuligi 😂 Siinkohal vist tänusõnad õp Marisele, kes olevat talle sellekohast head nõu andnud. Nimelt käisid nad terve klassiga just selle nädala alguses mandril erinevaid kutsekoole vaatamas ja siinkohal ka seda kooli Tallinnas....

Kuna õues oli ilm nõnda ilus ja kevadine ja nädala alguses sai just üks tükike maad ostetud, siis sai otsustatud, et läheme kõik koos perega seda maad kaema ja kuna teadsime, et seal oli talv ka männi oksi maha murdnud (nagu sel talvel igal pool), siis oleks need nüüd õige hetk tuua kitsedele maiuseks. Niis me siis teele asusime - mina, Tiit, Margus, Elisabeth ja Tommy. Ja kuna sellel maal on ümberringi võrkaed  ja värav ees, siis oli meil hea plaan lasta Tommy niikauaks, kuni me okstega tegeleme, aias lahtiselt joosta. Aga asjad läksid kõik hoopis teisiti. 
Üsna varsti suples Tiit autoga kõhuni mudas, Tommy leidis aiast augu ja läks ise metsa jahile (mida ta teha ei tohiks 🙄, õnneks panime igaks juhuks GPS rihma kaela...) 
Kõne sõbrale, kes aitas Tiidu koju traktori järele, sest jala minna oleks olnud liig kaugel (u 5-6km)... Eriti tegi mure Tommy, kes selle ajaga oleks olnud ei tea kuhu juba... 
Mina lastega jäime paigale ümbrust uurima. Kenad metsvaarika puhmad, keerduvad humala oksad puude ümber... Ja siis Margus teatab, et MINA  astusin praegu ussile otsa. Õrnade närvidega kiljatasin ja hüppasin mitu head kiiret sammu edasi.(ei ole just need mu lemmikolevused) Siis taipasin, et et täna ju ikka 1.aprill ja sain poisi peale juba kurjaks, et nii ei tohi, juba teist korda mind haneks tõmmata... Tema ikka kindlalt, et uss ju siin, et astusin otsa tegelikult ka... 
No seekord oli tal õigus.. Õite pirakas rästik oli päikest võtmas. Tundub et ma talle siiski haiget ei teinud, sest jäi rahulikult oma positsioonile... Kuni puges kulu alla peitu, sest hakkasin teda õrnalt oksakesega puutuma... Kas pidin julgema niimoodi edasi tatsuda, teades et rästikud istuvad kulu all peidus?? No vähemalt seda laigukest ma vältisin ja rohkem pole me teda näinud. 
Varsti oli kuulda ka tuttavat traktori häält. 
Auto mudast väljas (jättes käru veel mutta), kihutasime ruttu Tommyle järele, et ta oma suure jahituhinaga väga sügavale metsa ei jõuaks. Õnneks saimegi ta kiirelt kätte - küll see GPS rihm on alles õnnistus. 
Nüüd siis tagasi käru välja tõmbama. Loomulikult laadisime käru männioksi täis ja võtsime suuna kodu poole. Ja oi kui õnnelikud kitsed olid. Hommikuks oli ühest päris suurest oksast, mida lauta sisse neile vedasin, järgi vaid roots ja kooritud puu. 
Ja see kõik pole mitte 1. Aprilli nali 😀
Peale seiklusterohket päeva veel üks mõnus laupäevaõhtune saun, enda valmistatud jäätis ja rakett 69....mõnus 😊