Nii mõndagi on teoksil

Viimasest postitusest on möödas omajagu aega ja juhtunud on ka meil niimõndagi. Esiteks saabus meile juba eelmise reede päraslõunal ( veidi küll ootamatult) meie järgmine wwoofineiu. Ootamatu seetõttu, et viimati oli veidi täpsustamata tema täpne saabumise päev - et kas reedel või laupäeva õhtul, kus pidin talle õhtuse bussi vastu minema.... Aga reede pärastlõunal helises mul telefon, kus neiu Madli teatas, et on teel meie talu poole...ja on juba Käina ning meie elamise vahelisel teel :O Üllatus missugune :D Ja sel hetkel sai meie maja ikka nii rahavast täis, et ei mäletagi, millal see nii tuubitud oli... Nimelt tulid just sama praamiga ka minu vennas , kaasa osa oma peret ning nad veetsid õhtu meie juures. Nende tulemisel oli ka kindel põhjus - nimelt ootas meid ees laupäeval pidustused .... ema-isa 50-s pulmaaastapäev, tädi 60-s juubel ning isa 80-s juubel ..... Nii meil ka kaks päev möödus suht mitte mingit kodutööd tehes ja lihtsalt ringi sahmides( va. Tiit, kes ikka usinalt heina tegi) Pidustuse ajaks sai Madli ratta, millega ta tegi päris korraliku trenni, sõites Suuremõisa lossipäevadele ning tagasitulles tiir Kassaris... tubli tüdruk !!Esmaspäevalgi oli veel sees laiskus peal ning laste suurele pealepressimisele saigi ära käidud uuesti Kassaris ning Vaemla villavabrikus. Hommikul sai siiski natuke ka kasulikku tehtud, nimelt maasikaid korjatud ( õigemini Madli korjas ja mina poistega puhtastasin)ning seejärel saime väga ootamatult palju moosi....tervelt 7l poti täie... Eelmine õhtu õnnestus meil muidugi saada ka Madli käe läbi maasika-šokolaadi kooki. mmmm......

Esmaspäeva õhtu kulmineerus paraku õige huvitavalt...Nimelt pärast sauna , kuskil poole 10 paiku korra arvutisse istudes ja päevasündmusi vaadates tehti üleskutse, et kes aitaks üht head soolast kooki süüa - seente, paprika ja oliividega - asi tundus ikka päris kahtlaselt hea ja oma sauna vastu pakkudes arvasin, et võiks ju aidata seda kooki hävitada. Otsemaid oli koogiautior Jana oma poja ja koogiga meil ( ei ela väga kaugel - vaid paari minuti tee) Ohhh...ja kui ma oleks sellist mõnusat õhtust kõhutäit varem ette kujutanud, siis ma poleks kindlasti laupäevastel pidustustel ülejäänut rosoljet endale sisse ennem käkutanud. Kõhutäis oli vägev ja äärmiselt maitsev :D Aitähhh Jana!!!

Teisipäev sai alustatud natuke tegusamalt - rohisime maja taga kartuleid, mis see aasta mingil põhjusel ikka jube karva( rohtu) olid kasvanud, paraku ajas meid saabunud jube kuumus sealt varsti ära ning üsna tüki aja päevast veetsin ma aita koristades( vähemalt üritasin seda teha) ning seal riideid sorteerides....aga teha jäi seal veel palju.

Lastel on õues muidugi eriti lõbus.... muidugi vaid siis, kui veevoolik käepärast on ning kõiki ning kõike sellega pritsida saab. Ega ma seda lõbu väga ka keelanud pole ( va. kui asi ikka päris käest ära kisub minema, ning vesi uksest ja aknast tuppa hakkab voolama ning ukse-esine vaikselt järveks muutuma hakkab) Õues on ju täielik palavus, mis ometi vee abil vähegi leevendust peaks leidma. Teisipäeval näitas kraadiklaas meil 26 soojapügalat, täna juba peaaegu 28 kraadi....ning kui veel seda ilmateadet uskuda, siis järgmine nädal toob meile veel tõelise kuumuse....30 kraadi..... eks saame näha... aga sellise juhul jäävad vist küll õuetööd täiesti ära ja ei kujutagi ette, mida me toas tegema hakkame.... Lisaks sellele peaks meile saabuma esmaspäeva õhtul neiu ameerikast, saab ka tunda, et me elame "põhjamaal"

Täna ilusa ilma jätkumisele( mida erinevalt mõnel pool Eestis meil on) läks meil silotegu sujuvalt üle heinateoks. Eile niitis peremees nii 5 ha( võin koguses ka eksida veidi) ja täna proovib ka teha nii palju kui jõuab ( paan on 7 ha). Reede hommikul küll lubab kerget vihmatiba, aga ega see liigutamata heinale kurja ei teaa, nii et niidutöö jätkub suure hooga. Tänane osa hommikust läks siiski tunni võrra lühemaks, sest sai juba eile õhtul naabrite juures jaanitamas käidud ning koju jõudsime nõks enne südaööd ja hommikul ärkasin selle peale, kui Tiit minu pihta koputas....ning ehmatusega oli kell juba poo 10 :P Kitsed vaesekesed arvasid vist, et ma nad ära unustasin....lüpsma sain tunni võrra hiljem. Täna õhtu on jaandi meil järgmise naabri juures....ei tea, millal sealt koju saab ....

Ja nagu igal aastal, nii ka nüüd, oleme oma esimesed maasikad saanud natuke enne jaani...nii ma eelmise reede õhtul leidsin mõne punase maasika, täna loodan ma neid juba üsna hulka saada :D

Elu pideva hirmu all

Nüüd on meil ( vähemalt mul) küll selline koht käes, kus hakkan hirmu tundma. Lugu nimelt selline... ükspäev järjekordset karjamaa reidi korraldades (käin praktiliselt iga päev nüüd) leidsin eest ühe poolikult ära näritud talvise talle. Pead enam ei olnud, nii et ei tea tänasenigi, kellega tegu oli. Esialgu ei osanud ma mitte midagi sellest arvata - ehk oli ise nii viletsaks jäänud( kuna tundus selline vähe hädisem ja kängu jäänud talle moodi), otsad andnud või siis rebase saagiks jäänud ja siis teised kiskjad ja linnud olid aidanud teda lihtsalt lahata. Kahtlane see asi siiski natuke oli, kuna söödud oli vaid ühelt poolt ja kondid olid praktiliselt alles.

Pärast seda tekkis mul selline kerge hirm sisse, et ehk võetakse veel mõni väiksem talleke rajalt maha ning kontrollreide sai tehtud regulaarselt iga päev. Nii ka eile õhtul... Järsku näen, kuidas keset karjamaad kerkib õhku kajakas...kellad hakkasid tööle....lähemale jõudes avanes

mulle vastik pilt:

Tegu oli päris kena talvise poisiga - ei äbarik, et muudmoodi kehvake... Pani mind ikka päris mõtlema, et mida edasi ette võtta - kas lohistada ta ära koju( ja pista suurde külmikusse, kes teab, millal teda vaatama tullakse) või jätta sinnapaika( kus ta tõenäoliselt veel rohkem haisema ja ribadeks tõmmatakse)...otsustasin koju lohistamise kasuks. Siis aga hakkasin helistama igale poole - tuttavatele lambakasvatajatele ( ehk oskavad kommenteerida) ning siis nende nõu järgi kohalikult keskonna teenistujale, mis sest et kell näitas juba õhtul üheksat. Ja täiesti uskumatul kombel oli too keskkonnaametnik veel auto roolis ning lubas kohe 40 minutipärast meil asja uurimas olla :O:O Ja nii ta siis natuke enne 10-t siin oli ning tuvastas ILVESE kuritööd. Õnneks pean ütlema, et vähemalt riik natukenegi kompenseerib nende kurikaelade tööd ning õnnestus ka see eelmine ära näritud tall sinna sisse sokutada - ju ta ikka ka ilvese töö oli.

See aasta olevat see juba kolmas ilvese juhtum - üks murti Kõpus, üks Tammelal ja kolmas juhtum siis meil ja tõenäoliselt oli tegu sama kandi ilvesega. Tõenäoliselt tuleks järgmiseks aastast üks ilvese luba välja kaubelda.

Täna poes käies juhtusin naabrinaisega jutustama ning tuli välja, et ta kaasa olevatki kolmapäeva õhtul ( tõenäoliselt) näinud ilvest, ise arvates, et ju ikka valesti nägi - tuleb välja, et ei näinud :S

Nüüd siis on hirm kogu aeg nahas ja eriti oli seda täna öösel, kuna kõige parema variandina oleks pidanud ma oma lambad ööseks lauta saama, kuid kuna Tiit oli ära Saaremaal ja tuleb alles täna õhutl, siis ei julgenud ma üksi nende 200 lamba üle tee toimetamisega riskima hakata - oleks võibolla veel rohkem jama korraldanud ( oleks võinud juhtuda ka et kõik oleks korda läinud - kes teab....) Ja teine probleem on veel see, et suure lauda taga ei jätkuks neile kuigi kaua söögipoolist, niisiis olengi suure dilemma ees, et mida täpsemalt teha............Tahaks loota, et rohkem sellelaadseid kaotusi meil ei tule....

Läbi raskuste silo poole

Lõpuks saime ka siis niikaugele, et selle aasta valmisid selle aasta esimesed silorullid. Ajaliselt on selleks küll suht hilja juba, aga erinevatel asjaoludel ( pole ilma olnud ja niidumasina kerge( õnneks) rike) sai seda vajalikku tööd kogu aeg edasi lükatud. Valmis on siis 32 rulli...noh peaaegu pool vajaminevast. ( kui tegelikult isegi teaks, mitut rulli talveks vajame)

Aga niidumasinaga juhtus meil tõesti selline õnnelik-õnnetu juhus... Täiesti kogemata avastas Tiit, et ühes kohas on sees pragu, mis vajaks keevitamist. Selleks tuli küljest ära kruvida peareduktor....ja seda asjandust näppude vahel ringi keerates tundis ta, et kõik ei ole seal sees mitte päris korras... Pragu sai küll kinni keevituatud, kui reduktor tuli lahti võtta...ja mis talle sealt seest vastu vaatas!!!..... hammasrattad on need, mida seal peaaegu polegi, tükid küljest ära ja kohe-kohe õhtale lendamas. Peaks tänama, et see ei juhtunud keset kiiret heinaaega. Kuna mudel on päris vana, siis ei olnud me päris kindlad, et kas selliseid hammasrattaid ka saada on...uurimise peale saime siiski positiivse vastuse ning nädalaga (ja 10 tuhande välja käimise tulemusel) olid uued hambad meil kodus olemas ning masina kokkulappimine sai alata. Kogu ülejäänud masinaosa (niiduosa) sai eelmine talv kõva kapremondi ning nüüd siis ootus, et ehk tuurib ja teenib meid veel tükk aega...

Aga hea et niigi läits....

Villa lendab

Täna ennelõunat sadasid meile sisse lambapügajad ( ikka nood, kes sügisel meil tublit tööd tegid).... Natuke ootamatult see asi meile küll tuli, aga vähemalt sai oma viimased pussakad ära pügatud ( just needsamad õnnetusehunnikud, mis sügisel neil niitmata jäid, sest olid väiksed ja vähese villaga....) Tegelikult sain ma eile teada, et pügajad täna Hiiumaad külastamas on ... ja kuna neil siin tööd algul ainult 18 lamba jagu oli, siis otsustasin nende sõitu natukenagi tõhusamaks teha ning õnnistasin ( kui nii võib öelda) neid veel 9 lamba jagu. Ütlesid, et nii lihtsat ja vabat päeva pole neil mitte ammugi olnud :P Muidu jooksevad ja rabelevad, et graafikus püsida. Aga tore siiski , et nad käisid ja ma ei pea enam Tiidu närve sööma, sundides teda lambaid pügama :D

Kõige üllatavam oli mulle siiski see moment, kui karvade alt tulid välja üpriski normaalsed lambad ( va. üks) .... kabatuuridelt küll väikesemõõtmelised, kui see-eest suht ümmargused....ehk saab neist veel sügiseks asja, kui suvine külm neid ära ei võta :P

Niisiis kulla tulevad külalised.... teid ( ja ka mind) ootab ees veel üks villapesu !!!! Palju jõudu meile :D !!

Rivist väljas

Nagu mu ema ikka on öelnud, et pere suur jama on, kui ema on haige...ja eks tal ses suhtes õigus ole ka.Sest ega ta korralikult haige ikka olla ei saa( ei lasta) Viimati ma kirjutasin, et tegin kurguvalust ja kaelakagusest hoolimata valmis oma juustu ( sest tahtmine oli ikka nii suur). Õhtuks sain ma kätte ka palaviku ning ega järgmisel päeval ei oleks minust ka mingit tegijat olnud, katsusin ära teha vaid hädavajalikud toimetused. Õnneks süüa ei pidanud ka tegema - järgi oli veel natuke kolmapäevasest sünnipäevapeost kartulisalatit...ühesõnaga päris näljas nad ei olnud.
Kuid kael oli endiseks kange ning pea keeramisega oli tükk tegu, neelata ka ei saanud, kuna tunne oli nagu äsja mandlioperatsioonilt tulles ( kes on käinud, see teab), kondid luud oli ka haiged....ühesõnada totaalselt haigestunud tüdruk meil siin. Ära sai proovitud nii spreyd kui igasugu lutsukad ja teed ning vitamiinid, kui kurk ei kavatsenudki mitte paremaks minna. Laupäevaks sain palavikust enamvähem küll lahti( polnud aega kraadida) ning kange kihk oli minna juba ammu väljakuulutatud ja organiseeritud tehnikumiaegsete koolikaaslastega kokkusaamisele - uskumatu ...juba on sellest lõpetamisest möödas 10 aasta!!! Sai meenutatud kooliaegu ja õpetajatega mõnusalt vesteldud ( kael endiselt kange ja kurk kriipimas ning varu paratsetamooli tabletid käepärast kotis hakkamas) Tore siiski, et ära sai käidud... :D
Pühapeäeval oli seis umbes sama ( küll ilma olulise palavikuta, kuid meeletult räige kurguvaluga, mis mitte mingil juhul ei taha järgi anda) Pühapäeva hommik tõi kaasa veel ühe lisahaige - Gaabrielil ka kurk haige ja palavik. Arvasin juba, et ju siis mingi eriti rõve viirus, kuid täna poisi kurku vaadates kahtlustasin ma (vähemalt temal) angiini....saigi oma haiged kondid autosse veetud ning Kärdlasse kihutatud, kus selgus kogu selle jama põhjus.... ME MÕLEMAD OLEME ANGIINIS???!!!!Nii halenaljakas, kui see ka pole, jäin ka mina ilma igasuguste mandliteta ANGIINI....uskumatu. Loomulikult kirjutati meile ports rohte, mida me nüüd siis usinalt manustame. Pärast mitmepävast mitteneelata saamist ja pooleldi magatud kurguvaluga öid olen juba nõus tabletid endale sisse sööma..... ehk saab siis jälle töödega järjepeale....

Unistustele lähemale

Olin juba pikal unistanud suuremast potist, et saaks teha ka ühte korralikku portsu juustu. Ennem oli mul kasutusel 9 l pott, kuhu paraku üle 7,5 l piima sisse ei suutnud pressida. Veel unistasin ma külmakastist, mis autosse saaks panna, kui vaja minna kuhugi juustu, piima või muud säärast kraami müüma või viima. Nüüd pean ütlema, et mul kõik need asjad ka olemas on.....ja seda tänu aasta vanemaks saamisele :P Eile õhtul toimus meil väike perekondlik hiline sünnipäevapidu, kus ma üllatuseks saingi omale poti....üllatus ja rõõm oli suur, sest ei lootnud seda niipea endale saada.

Täna tegin, läbi ootamatule saabunud kurgu, kaelavalu ja palaviku, ära ka poti ristsed. Esiteks oli piima, tänu reisile, sinna kappi päris ohtralt kogunenud ja teiseks tahtsin ka hirmsasti proovida. Kõik on päris mõnus, kuid tuleb välja, et nüüd oleks ka pikemat nuga vaja, vat ei ulata enam põhja :P . Veel pean ütlema, et see kogus on ka päris viimane piir ja suuremaga oleks asja juba palju keerulisem majandada. Pott nimelt 15,5 liitrine. Ja veel üks hea asi seal poti juures veel.... poti siseküljel on kenasti ka mõõdud peal ja tunduba, et üsna täpsedki :D

Reisikirjad

Korvaks nüüd seda kirjapausi, mis korraks siin tekkinud on.Paus tuli nimelt sellepärast, et sai vahepeal ennast tuulutamas käidud. Nimelt korraldas Hiiumaa Ametikooli asjalik ja ettevõtlik juhtkond kohalikele huvilistele õppereisi ja seekord oli sihtmärgiks Saaremaa. Reis oli kahepäevane - laupäeva hommikul minek, ning pühapäeva õhtuks koju tagasi. Ja kui aus olla, siis ei olekski ette kujutanud pikemat reisi...kuidagi päris paras pikkus, et ära tüdida. Ei tea, kas asi on kukile tulnud vanusest või olen lihtsalt kohutavaks kodukanaks muutund ja ootan, et elu tehakse põnevaks siinsamas, minu majas :D ( see käis wwoofijate kapsaaeda)

Laupäeva esimene peatus oli Koplimäe talus, kus tutvustati mahejahu tegemist, näidati oma suurt ja väikest mänguasja :D Mänguasjaks nimetati veskit, mis suudab 10kg tunnis ära jahvatada, kuid hetkel oli ülesse panekul ka juba vä

he tootlikum masin, mille võimsus on 100kg jahu tunnis.... Maitsta saime perenaise tehtud tatrajahust küpsiseid, mis olid imemaitsvad... toodang

muidugi 100% mahe. Kaasa sai ostetud tatrajahu ning tatramannat. Mannast tegin ka juba putru, mis Margusele täiesti maitses.

Järgmisena peatusime Riido talus, kus kasvatati lihaveisid ja ka lüpsilehmasid.Veelkord tõdesin, et lehmad on minu jaoks liiiiiga suured loomad...jätkan edaspidigi väiksematega :P

Pärast hilist lõunasööki( kell 16:00 ) saime ootamatult väikes

e kohaliku ekskursiooni osaliseks, meile näidagi Pidula mõisahoonet ja seal õnnestus

näha restaureerimise( või õigemini lammutuse käigus) käigus välja tulnud laemaalingut. Ja kui ma nüüd ei eksi, siis selle vanus oli üle 200 aasta.

Nägime vahvat oja, kus terve põhi on täis allikaid...koha nimi oli vist Odaläits. Hästi ilus oli küll.

Sealt edasi suundusime lambakasvatuse tallu....piimalamba tallu, kus prenaine lüpsab lambaid ja teeb juustu. Esmalt anti meile muidugi pitsike - lambapiima. Ei ütle midagi paha selle kohta, kuid oli ikka hästi rammus asi küll. Paberite järgi on rasvaprotsent umbes 7,6... noh poes ei müüda ka nii rammust kohvikoort :P Paljud küll kurtsid mingi kasukamaitse üle, aga mina ei saanud midagi aru, kas see võis tulla sellest, et olen kitsepiimaga karastunud või lihtsalt ei tunne mingit maitset :P

Õhtu lõpppeatus oli Kuressaares 4 tärnilises Linnahotellis. Seal jagati meile kätte sviidid, osadel isegi pärlivanniga, mina sain lihtsalt kahetoalise variandi. Kõik oli väga mõnus( kui välja arvata papist seinad, sest ülekoridori naabrite jutt oli meilegi kuulda ) Hommikusöögi üle ei saanud ka mitte üks raas kurta. Enne magamaminekut sai veel korra linna peale mindud, et oma kõhusoppi täiendada. Selleks valisime mingi pritsumaja grill baari. Kuna meiega liitus ootamatult ka bussijuht, kes päris suupeale ei ole kukkunud, siis tekkis mul mõni kord kahtlus, et meid visatakse sealt varsti välja. Lisaks kõigele muule jäi nende lauakaunistust kaunistama väga looduslik lisaelement - viinamäetigu ( mis mulle kaasreisija poolt Pidula mõisa aias taskusse torgati, üritasin selle viisakat talle tagastada, aga miskitpärast ta ei soovinud seda, sestap ta sinna lauale jäigi) Loodan, et ta seal lauapeal enne avastati, kui ta suure tatiraja enda järgi jättis....

Pühapäeva hommikul oli suund Ungru Liivi juurde, keda mul oli au kevadel just külastada, kui ma endale kitse tõin. Pärast käisime ka Saaremaa Ökokülas. Seal me küll palju peale aiasüsteemide ja lammaste kaalumissüsteemi ei näinud( mõned lambad siiski ka), kuid nagu härra Kullile iseloomulik, jätkus juttu kauemaks.Ei-ei...jutt ei olnud igav mitte...

Õhtuks jõudsime õnnelikult jälle oma armsale kodusaarele - kodu, kallis kodu :D

Lisaks mõned vahvad pildid ...

Esiteks näitaks, kuidas Bella oma väärtuslikku aega sisustas, kui mina peenramaad kaevasin...

Koera väljanägemise pärast 1,5 tunnist kaevamist võite ise endale ette kujutada :D

Veel meeldib Bellal mängida lendava taldrikuga, maskeerides sellega ennast tulnukas. esmalt ei saanud ma aru, kuidas see niimoodi tal ümber pea on saanud....tahtsin juba poistega pragama hakata, et on lollusi teinud, aga tuli välja tõsiasi, et Bella teeb seda täiesti ise ja vabatahtlikult ning tormab niiviisi mööda õuet ringi nagu segane...

Veel imestasin ma eelmine aasta, et kuidas kitsed vanas saunas ahju pealt viljakausid tühjaks saavad süüa...see aasta õnnestus mul see pahategija pildile saada. Selgituseks niipalju, et seina allääres on mõned väikesed kivid, mis tunduvad neile päris heaks abiliseks olevat.