Järjekordne edukas päev

Hommikuks olid laudas mul sellised toredad kaksikut - poiss ja tüdruk

Lõuna paiku sündis üks kena must poisslaps

Õhutul sain veel ühe poisi

Päeva võib lugeda kordaläinuks ja hästi õnnestunuks. :) Kõik sündisid ilma igasugu kõrvalabita (esimesed kaks suisa salaja) ja probleemivabalt...

Rohkelt rõõmu

Eile hommikul rõõmustasin, kui vaatasin kaamerasse (mis sest, et olin seda just paar tundi tagasi teinud) ja avastasin, et sündinud oli üks talleke, kes juba püsti end pusis. Lippasin lauta ja tuvastasin päris kopsaka tütarlapse, kellest oli mul suur rõõm :D

Päev otsa oli meil siis vaikus, kuid õhtul oli järgmine poegija platsis - vanem lammas Kõps, kelle poegimist ma pikalt kaamerast jälgisin, kuid lõpuks närv ei pidanud vastu ja läksin lauta. Kõik oli korras, pisut küll aitasin, aga sündisid kaksikud - valge poiss ja must (hall? ) tüdruk. Selle emaga on mul aegajalt olnud probleeme - ei oska tallesid loendada - kui teeb kaks talle, tunnistab omaks ühe, kui kolm talle, siis omad on kaks. Seekord läks kõik hästi ja loendamine on vahepeal selgeks saanud :D Aga plika värv on küll väga omapärane - seda siis järgneval pildil lähemalt - 

Öö oli meil vaikne ja hommikul natuke peale kuut, kui plika jälle süüa nõudis ja mina samal ajal kaamerat uurisin, oli üllatus suur, kui avastasin seal äsja sündinud kaksikud - musta tüdruku ja valge poisi, kes ennast juba jalgel üritasid ajada. Kuna üks neist kohe ei tea kuhu jooksu pistis ja teine lapseke õnnetult emmest kaugele maha jäi, saatsin seekord mehe lauta, et ta noore pere nurka kinni paneks. Asi korras :D 

Ja  et sellega asi lõppeks, ei... jätkus üllatuste jada, kus jälle vaikselt ja ilma aktiivsete (tunnike varem nägin, et emme natuke nurga poole hoidis, aga ei midagi enamat) poegimismärkideta lauta talled tulid - kaks must tüdrukut  - emme tubli, lapsed ka :D

Tõeline üllatus oli aga õhtul, kus ma paar tundi varem laudas käisin ja sabaaluseid luurasin ning käitumist analüüsisin, midagi erilist tuvastamata tuppa marssisin ja lastega natuke vabalt tundsin ja nendega mängisin... ja siis poole 9 paiku niisama kaamerasse vaatasin... ja hoplaa...aias, kus oli vaid kaks musta talle on nüüd veel üks valge juures. Lippasin lauta ja leidsin eest väga aktiivse poisi, kes oma käitumise järgi võiks olla juba vähemalt päevane - tormas ja hüppas aias ringi vahelduvalt emme all söömisega, no uskumatu tüüp. Pildilgi selline kepsutava sammuga ;)

Hetkel siis jälle magama, lootuses ehk sellised positiivsed ja rõõmsad päevad saavad meil tavalisemaks :D

Jõululaupäev olid puhkepäev

Kuid siis jätkus meie titetrall....

Jätkuvalt käib meil kurbus ja rõõm käsikäes - kuid täna öösel kena plika sünd...

Päeval aga väga nobe poegija tegi kaksikud tüdrukud ilma mulle ütlemata :D. Üks neist(kes pikutab jalge vahel) nii suur ja traksis nagu oleks juba eilane. Mõlemad on ütlemata tublid ja hoiavad ema ligi. See on suur asi, sest miski ei aja sind kurjemaks, kui loll tall, kes mööda aeda karjudes ringi tormab (ema kutsumisest hoolimata) ja siis veel ise süüa ka ei mõista ning aidata ei lase :P

Kaunist ja rahulikku jõuluaega armsad sõbrad ja teised blogi külalised!

Kaunid lapsekesed....

Eile pärastlõunane verinoore emme talleke-- pisike küll on, aga küll tahakkama saab ;)

Täna hommikul üks priske must poisike... mis päeval hoopis selline pruunikas hoopis tundus, pealael väike valge täpike :)

Paar tundi hiljem avasiasime , et meie Pisarake oli ka talledega valmis saanud - must tütarlaps valge laugu ja sabaotsakesega ja hõbeda varjundiga pruun poiss :D

Täna öine

Kui eile öised talled magasin julmalt maha, siis täna öösel olid pool ööd valves, et mitte maha magada ja hea, et valves olin, sest taaskord oli esimene tall parimas vormis .- priske, agar ja kena ... teine aga kõver ja välja tulemisega probleemid. Hea, et niigi läits, ütleks...  Aga oma probleemiga me jätkuvalt tegeleme, kuhu kaasatud Eesti parimad arstid.

Veel tallesid ... nüüd ka pildid

Pilti ma praegu ei pane, kuna unustasin pildimasina tuppa ja kui kaasa võtsin, siis oli mälukaart arvuti külge jäänud, niiet pilt jäi ikka tegemata Ehk teine homme(Homme saabus NÜÜD :D )..Aga...
Eile sain ma ühe terve tubli kirju tütarlapse, tagurpidi ta küll oli, aga oleks vast ka ise välja tulnud :)

Täna õhtul tulid veel ühed terved tublid kaksikud - poiss ja plika - samuti kõik korras :D Iga sellise korra sünni üle on mul sel aastal topeltrõõm :D

Kuna nüüd pilte siin lisan, siis kirjutan ka juba juurde :) Nimelt täna (neljapäeva) hommikuks olid üllatuslikult laudas veel lambatallesid juures, poeginud olid kaks musta lammast. Arvan, et kahed kaksikud ... justnimelt arvan, kuna üks ühest kaksikupaarist oli jälle kõver, aga teine üllatuslikult täiesti normaalne ... ja ütegi teist mammit sealt aiast ka ei leidnud, kes oleks näiteks selle üksiku kõvera talle teinud... aga hea, et niigi läks. Esimene must emme siis siin oma tüdrukuga

Teise musta kaksikutega - poiss ja tüdruk -  tundus nagu väliselt kõik korras olevat, aga miskitpärast ei taha üks neist mitte püsti tõusta, tundub nagu oleks tal tugevad kordinatsiooni häired -  püüab püsti ajada, aga käib uperkuuti ülepeakaela. Püüdsin teda siis sööta, tegin igaks juhuks seleeni süsti ja jään nüüd siis ootama, mis saab... ise siis aegajalt teda toites. Teine tall, tüdruk, igati tragi, kenasti söönud ja nagu pildiltki näha, ronis emme selga  juba magama :D

Samas ootan aga järgmisi, sest udar on ühel eelmise ööga jalgpalliks muutunud ja ise paks, kui laev... eks siis näu, millal tulevad

Tuisutaat meil hanged tõi

Alustaks postitust tänase päeva kõige suurepärasema uudisega, mida kohe kiirelt teiega jagada tahan. Nimel sündisid õhtul meil väga nobedalt talled. Käisin kella kaheksa paiku laudas, nägin küll, et lammas veidi ärevil, kuid midagi paista ei olnud ja umbes kolmveerand tunni pärast, kui kaamerasse vaatasin, olid kaks talle juba valmis  -  üks juba püsti , teisel lihtsalt pea püsti... Saatsin Tiidu lauta asja kontrollima ja kõik oli kõige paremas korras ning pean ausalt tunnistama, et nii ilusaid tallesid pole juba ammu olnud -  suured, tugevad  ja kaunid. Must on tütarlaps ja valge poiss. Need siis osaleiselt daala verega issi lapsed ja nende parajalt pikk kere reedab selle kohe ära (lisaks musta värvi tall, kuna daala verega issi on ka must) No tõesti väga supertalled ja igati tragid ka :D

Aga nüüd siis selle nädalalõpu ilmast, mis üle eesti meid siin on oma küüsis hoidnud, nii ka meid, sest hommikul oli lauda otsas meil selline hang, mida te just praegu pildil näete - peaaegu Heini kõrgune.... ja kõigele lisaks veel mõnusalt vinge tuul, mis pildil tundub juba nagu koera õhtu tõstvat :D Aga jah, neid hangesid oli meil veelgi ning neisse sai kenasti autosid istutada näiteks, mida Tiit ka eile hommikul katsetas ja siis jala umbes 1km koju jalutas, et siis traktor võtta ja end välja tõmmata :D Seega täna pea pool päeva sai ta usinalt aga traktoriga ümber oma valduste lumetõrjet tehtud... kuhjad said üüüüsna suuuured ...

Sama hang siis teiselt poolt... no selline kunstiteos :D

Aaa... ja üks uudis on mul veel. Nimelt eile hommikul vara sõitis meie kits Sirtsu ära uude koju suurele mandrile, kus ta saab olla abiks ühele väiksele lapsele, kes ei talu laktoosi...  Usun, et tal saab seal olema hea elu, esialgu küll koos kanade ja ühe kameruuni kääbuskitsega :P Aga ehk elab ta selle totaalse elumuutuse olulise karjavähenemise näol edukalt üle ja saab pererahvale mõnusaks kaaslaseks.

Plikad

Alustaks seda plikade juttu siis päris enda plikast, kes juba meil nõks üle kahe kuu vana on. Ja et teilegi süstiks natuke veel rohkem positiivsust, siis jagan teiega meie naerurulli, kes päev-päevalt aina paremaks ja rahulikumaks tütarlapseks sirgub  :D Juba on ta vahel päris pikalt üksi voodis ja uudistab omi mänguasju ja kui uni maha kipub murdma, siis laseb ta seda tihti ka täiesti vabatahtlikult teha. Öödki juba päris rahulikud(ei taha nüüd küll ära sõnuda, aga... ) näiteks täna öösel magas neiu jälle kella 4-ni, lastes emmel rahulikult laudas poegimas käia :P (nojah, issi küll toppis vahepeal luti ka suhu, mille peale magati 2 tundi edasi ... tavaliselt see siiski ei tööta, kui kõht tühi)

Juba oskame me ka oma pead usinalt hoida, mida küll pildile oli raske saada, kuna see liikus kiiremini, kui minu seebikarp pildistada jõudis :)

Aga rääkides siis neist teistest plikadest.... nimelt täna öösel sündisid mul laudas selle aasta esimesed tütarlapsed. Hinge kinni hoides, kaamerast poegimist vaadates ning lõpuks nobesti lauta tormates selgus, et kõik oli seal siiski parimas korras - talled terved ja normaalsed... kui välja arvata, et nõksu väiksem tall oli jonnakas ja ei asunud tissi otsima piisavalt kiiresti ja mind ta aidata ei lasknud.... mille tulemusena ma siiski võtsin pudeli, lüpsin natuke piima sinna, toppisin tallele suhu, et ta vähekenegi maitset suhu saaks ning edasine oli juba käkitegu. Tegu oli esmapoegijaga, kes väga tragiks ja tubliks emmeks osutus ;)

Läheb lahti... vist

Viimane(sed)  päevad ja suisa nädalas on olnud ikka paras kiire, sest tali tuli jälle meie õuele ja nii palju asju oli veel tegemata, nagu alati. Aga eks me nüüd selle nimel tegutse, et õues olevad lambad sisse saaksid ja end mõnusalt tunneksid. Rääkigu teised mis tagavad, aga minu lammastel küll õues lumehanges ei meeldi olla - käisid teised korda mööda koerakuudis end soojendamas ja vaatasid sealt aknast siis välja, ise kui silgud püttis ... meie samal ajal koristasime ja ehitasime laudas uut aedikut. Aga enne aediku lõplikku valmimist ei suutnud ma mitte oma loomakesi seal õues küürutamas vaadata ning otsustasime, et ajame laudas korraks teised lambad rohkem puntrasse ja laseme külmetajad ka sisse - pole ju vahet, kas nad on õues kobaras koos või laudas kobaras koos (vähemalt soojas) Esmaspäeva õhtuks saidki loomad endale uue toa ja taas oli lammastel vähe suurem õhuruum... Aga et see kõik oleks... seda mitte.... samas rabelen paberitega ning jooksen PRIA vahet, et natuke veel raha küsida( iseasi, kas antakse ka, aga ega kui ei küsi, siis ei saa kindlasti) ... aga tähtaeg kukub ju ka kohekohe.... 

Aga kolmapäeva hommikul lauta minnes valitses juba seal kaos ja segadus st. üks talleke oli sündinud ja karjus siis suvalises kohas ilma emata niiet laut laagas. Emme leidsime küll kiirelt üles.... Tegelikult selgus, et olid olnud suisa kolmikud sellel mammil, kuid kolmas tall oli vist sees juba varem surnud (ei näinud enam väga hea välja ja oli täiesti koti sees) ja endaga kaasa viinud juba järgmise talle, kes oli täiesti normaalne pealtvaadates, kuid siiski surnud. Ema muidugi istus oma surnud talle juures ja ei teinud teist nägugi, et elus talleke täiesti teises lauda nurgas kisas. Sellest tingituna olid tal ka kerged kohanemisraskused oma tallega, kuid selle vastu on meil sel aastal väga hea rohi - pea pulkade vahele(mõneks ajaks).

Kolmapäev siis oligi alanud täiesti ebatavaliselt ja kiirelt, millele järgnes abikaasa vanaema matus ning õhtul väike koosviibimine, kus vanavanemad tulid külla tähistamaks pere kõige vanema ja noorima meesterahva juba olnud sünnipäeva ning pisitütre sündi kõik korraga.

Neljapäev pidi jälle algama kiirelt ja et kõik omad asjatoimetused ära saaks aetud, tuli mulle ka mu ema appi, et vähemalt pisipiigat valvata....ühesõnaga, mina jälle pidin oma paberimajandusega konsulendi juurde lendama, aga laudas selgus, et jälle talled tulemas (olemas?) Ise küll läksin paberid näppus kodust minema, Tiit  jäi valvesse...kust ta varsti helistas, et üks tall hoopis teises aias juba.Üks nooruke emme oli ühe poisi saanud, lakkus teist kenasti, kuid tissimises ma kindel ei olnud - jälle nurgakesse ja kõik korras. Kuid minu äraoleku jooksul see teine lammas ei poeginud ja laps juba toas nõudis süüa ja.... seda ta saigi... mille järel ma kiirelt jälle lauta lippasin, kus lambale oli siiski vaja sünnitusabi teha, sest mitte ei saanud aru, mida sealt tõmmata, sest jalgu oli kokku kolm (alguses oli üldse vaid pea) Suure hädaga sain siiski talle välja. Ja sel aastal on algus olnud päris nukker -  tallel oli päris ränk väärareng ( millest??) , kus tagajalad ei andnud üldse kõverduma ja esijalg ei läinud sirgeks, tuli ta paraku selle ilma piinadest varakult vabastada. 

Aga eks jääme tulevastest päevadest paremaid aegu ootama, sest ülejäänud 120 on veel poegimata. Ja et nad sel aastal NII vara omi tallesid tegema hakkavad -  ei oleks mitte osanud aimatagi. Nii me nüüd olemegi juba tallede ootuses iga päev, sest osad on ikka sellised laevad, et oh halasta ja hoia, lausa kahju neist. Aga ju see 1 kuu varem tallede emade juurest ära võtmine sel suvel kohe niimoodi asja mõjutas.... Tänagi sai pool päeva laudas lambaid lahterdades (said teised enne terves laudas ringi uidata), sest ei saa ju tallesid ei tea kust üles otsida. Noortele loomadele sai ka ussirohtu manustatud, vanad tahaks ka, aga ei julge neid nüüd hetkel enam küll selle püüdmisega traumeerima hakata....ja varem ei jõudnud...Aga mis ikka.... tänase päeva lõpuga sain vähemalt oma paberimajanduse ühelepoole ja saan nüüd rahulikult tulemust ootama hakata, aga lambad vajavad nüüd rohkem tähelepanu ja hoolt!