Täna sai võetud esimene ports kartuleid üles...natukene...nii 700kg ringis. Tegu on varase kollasega (jubedalt hea pudrukartul) ja saak on üsna korralik. Kes tahab kartuleid, andku teada, ehk saame kokkuleppele!

Tähelepanu!

Igaaastaselt on mul jälle probleem ploomipuu all....siit üleskutse - KES TAHAB PLOOME, ANDKU ENDAST JULGELT TEADA JA TULGU KORJAMA!!!!

Aga nüüd on mul maja jälle täiseti tühi külalistest - esmaspäeva hommikul lahkus Martin ja täna hommikul lahkusid ka itaallased. Tulemas on siiski korraks ehk meie oma neiu...Madli, aga tema täpsest tulekust veel ei tea, sest vahele on tal tulnud tähtsad toimetused, aga ehk ikka ühel päeval jõuab, vähemalt meie ootame teda küll :D

Poistevahetus

Nonii...Laupäeva hommikul läksid mu itaalia noormehed korra Eesti lõunapoole poole, et sealt kaasa võtta üks oma kolmas sõber ja siis koos tagasi tulla....no ja nüüd täna õhtuks nad tagasi tulidki, kui siiski kahekesi, üks mu poistest jäi sinna ja asemele tuli seal viibinud noormees... Päev oli neil kohutavalt pikk, sest ärkasid nad juba kella 6 paiku, et siis ikka meiepoole hakata hääletama, aga neid oli tabanud terve päev üks suur ebaõnn ja keegi ei ole neid peale tahtnud võtta, aga õhtuks nad siiski siia jõudsid...

Aga minul on nüüd suur segadus, sest see teise sõbra nimi on Frederico ja see eelmine oli Fransesco....no ja ma lihtsalt ei suuda kuidagi meelde jätta, kummal see kumb nimi nüüd oli.. sestap ma nüüd siia selle üles tähendangi, et kui kahtlema hakkan, siis saan siit spikerdada :D No on ju ned nimed nii sarnased, mõlemad F-iga ja lõppevad ka O-ga....niiet...ehk saan ka selgeks :D

Päevaplaan 200% täidetud

Eilne päev oli meil ilusa ilma tõttu väga produktiivne. Päevaplaan nägi ette porgandite ülesvõttu ja juustutegu.... ja ootamatult maandus meile ka 11 kg lesta, mis ootasid puhastamist ja soolamist. Lestapesu õnnestus me itaaliapoistel teha, et nad eelmise päeva peedivärvitud sõrmed "liivapaberiga" puhtaks saaks....mina panin samal ajal juustu tegusse ja siis porgandipõldu...

Ja uskumatu...porgandid said üles nagu naksti - neli inimest on ikka neli ja töö lausa lendab. Kaks suurt kasti sai uhkelt porgandeid täis ja nüüd ootasid need veel puhastamist-sorteerimist ja lehtede eemaldamist. Üldiselt peab selle aasta porgandite kohta ültema, et vääääga palju on haralisi ja keerukujusid. Selle põhjuseks väideti targemate poolt, et selle aasta ilm on kõiges süüdi ja mina ei pidavat mitte ainuke ohver olema - pikk kuiv ja siis vihm.... Aga ehk elame üle, üritame võtta neid mida saame....niiet pakkuda oleks ka hulgi mittestandartseid porgandeid odavalt....

Pärastlõunasööki läksime porgandite lehti siis lõikama ja päevaplaaniks oli üks kast ära lõpetada....aga võta näpust, saime teisegi kasti valmis. Üksi oleks ma seda nii paar päevakest vähemalt teinud. Lisaks porganditele sain ka peedid ära sorteeritud - suured ühte kasti ja väiksemad (mida inimesed siis osta võiksid) teise. Nüüd saan siis neist suurtest peetidest hulka marineeritud peeti teha - nii 200 kg vähemalt..... Või on keegi veel huvitatud peetide endale soetamisest?? Tulge ja valige vaid välja!

Peet üleval, porgandivõtt ootamas...

Tegelikult on saavutusi natuke rohkem. Täna, vihmaga võideldes, lõpetasid poisid kartulipõllu rohimise, mille üle mul on ikka väääga hea meel. Pole küll kontrollimas käinud, aga arvestades eelnevate päevade töö tulemust arvan, et ei pea ma seda ka tegema. Nüüd võib rahus juba kolletuma hakkavaid kartulivarsi maha lõikama, kartmata et umbrohuseemned mööda põldu laiali lendaks ja järgmisel aasta sajakordselt end kasvataks.....

Pärastlõunat sai veel kiire töö tehtud peedipõllul, kus võtsime üles kõik oma peedid, sest kartsin, et varsti on juba kõik nii suureks kasvanud, et keegi ei taha seda enam osta. Niikuinii pean vist üsna mitmed kilod tegema purki ja sedaviisi ära müüma. Ausaltöeldes ei saa ma linnainimese eelistustest vahest kohe mitte aru. Väidavad, et nad tahavad väga väikeseid peedikesi ja ka väikeseid purke misiganes sisuga, käivad iga päev ja igaks päevaks eraldi süüa ostmas ja kõik peab samal päeval suudetama ära süüa... no kohe mitte ei saa hästi sellest mõttest aru, miks peab iga päev mööda poode kolades aega viitma kui saab osta mitme päeva portsu süüa kohe valmis.Aga eks see siiski iga inimese lõplik otsus siiski ole ja mina seda tõenäoliselt muuta ka ei saa. Seega tuleb nende pilli järgi tantsida ja teha suuremad peedid väikestesse purkidesse (vähem kui 0,5 l purgike) ja pisemad peedikesed nõudlikele linlastele maha müüma.

Veel käisid mul täna külas kõrgem seltskond rahvast - nimelt seitsmeliikmeline komisjon, mis hindab mahetootjaid ja mahetooteid. Hiiu Mahe hirmsasti tahtis mind sinna esitada, mida nad ka tegid ja nüüd käis siis komisjon minu elamist ja tegemisi hindamas. Ei tea ma täpselt, miks mind sinna taheti saata, ei ole ma midagi erilist, nokitsen vaikselt põlve otsas ja püüan vaikset viisi inimestele lihtsalt pakkuda seda ehedat ja head, aga kogused on väiksed ja teadmiste poolest veel nigel....niiet...mis siis ikka, eks näis mis sest jamast välja tuleb, tõenäoliselt mitte midagi sest minust suuremaid ja paremaid leidub palju rohkem ju :P Aaaa...siiski kogu selle külaskäigu finaaliks osutus kiire lambanaha(-kade) ost....sest jäin ilma kõigist kolmest ilusast nahast, mis mul veel varuks oli :D Nüüd tuleb aga jälle siis lambatappusid ootama, et uusi nahku saaks :P

Ja kohal nad ongi...

Eile saabusid meile kaks itaallasest poissi ja täna siis see kolmas noormees. Tunduvad kõik päris normaalsed ja toredad inimesed olevat. Lõunapoisid ,Alessandro ja Fransesco on natuke ebaootuspäraselt vaiksemad ja tagasihoidlikumad aga see tänane poiss - Martin on täis posotiivset pulbitsevat energiat ja pealehakkamist. Täna käisime itaallastega jätkuvalt kartulipõldu rohimas, sest pole ma sellega ikka veel ühele poole jõudnud....päris hulka saime edasi - kolm inimest on ikka kolm inimest ja lõbusate itaalia laulude saatel lendas töö jõudsalt. Ehk homme annab ilm ka midagi normaalselt siis on isegi lootus see põlluke valmis saada.... kunagi lähitulevikus :D

Veel sai möödunud paaril päeval tegeletud sellise asjaga nagu omale karjavalvekoera otsingutega. Külas käis Teet Otstavel, kes sellega otseselt tegeleb - väga mõnusa olemisega mees peaks mainima..ja tore abikaasa ka :D Aga nüüd me siis otsimegi lahendust oma ilveseprobleemile... aga kust siis ikkagi see koer endale hankida. Üldjoontes maksab üks selline kutsikas nii 1000 € aga kui hakkasime itaallastega seda koera nii huvipärast itaalia lehelt otsima (just seetõttu, et koer algselt just pärit sealt maalt), siis pidin pikali kukkuma, sest seal antakse neid isegi tasuta ära, rääkimata sellest , et paberitega uhkema vanemate loomagi saab nii 400-600€ eest..... hakka või Itaaliasse sõitma.... mine sa tea...eriti veel, kui mõte liigub rohkem kahe looma poole. Kui seda mõtet Teedule rääkima hakkasin, siis mõtlesin, et naerab mind kohe välja, aga võta näpust, kiitis veel takkagi ja ütles, et mõtles isegi seda mõtet... Aga eks siis näi, mis tulevik toob ja mis pöördeid võtab, selge on see, et selline koer saab majja võetud....

Sellest, teisest ja ka kitsest

Olme juba kodus mõnda aega, täpsemalt laupäevast saadik ja kodu oli jätkuvalt samal kohal ja hästi hoitud Ruthi poolt ja kuidagi ei saa ma tänudsõnu ütlemata jätta ka Viivikale, kes aitas Ruthil kitsi lüpsta. Aga nüüd on Ruth juba tagasi Saksamaal ja mina jälle üksi, aga pühapäeval peaks siia jõudma kaks itaallast ning esmaspäeval on lisa oodata ühe meesterahva näol Slovakkiast(kui õieti mäletan), kes juba Eestis viibib ja kuskil teises talus aega veedab....

Tahtsin rääkida ka oma kitsest, keda ma hakkasin lihtsalt lüpsma,kuna ta udar oli ikka oioio, kui suur ja kartsin, et sinna võib lõpuks tekkida ka põletik, kui asja niimoodi jätan. Aga jama oli juba siiski alanud, sest esiteks tühjakslüpstes ma siiski avastasin ühe mitte väga ilusa ümarja moodustise sealt nisast, mille tõttu sai talle ka kohe antibiotikum peale lajatatud.... oli abi ja mõne päeva möödudes tal see muna kadus ja nüüd ei ole seal mitte midagi tunda. Piimakogus on ka mitte poeginud kitse kohta ikka päris korralik - nii pea liiter hommikul kui õhtul.... aga probleem on selles, et me seda piima ise mitte kuidagi kohe tarvitada ei saa :S piima on totaalselt roosa. Rääkisin sellest arstiga ja see arvas, et ehk on mingi veresoon lõhkenud ja see peaks paranema umbes nädalaga...no selline kahtlus oli minulgi....aga kui hakkas jooksma juba kolmas nädal, siis tekkis juba kerge paanikaosakond, sest niimoodi asi ju jätkuda ei saa. Rääkisin ka teise kitse kasvataja ja mu hea sõbra Külliga, kes ütles, et tal oli umbes sama kogemus, kus noort kitse( ja muide minu kitse tädi) lüpsma hakkas ja sealt nii kolm nädalat oli roosat piima tulnud...oli ta juba mõelnud, et teeb kitse lihaks, aga siis läks asi normi. Aga minul juba kolmas nädal, aga ei miskit muutust. Jälle on mul telefoni toru pius ja kõllan loomaarstile. Jäi teine ka mõttesse ja siis mõtles välja - ainuke võimalus veel proovida teha kaltsiumi süsti naha alla, vähemalt lehmadel see aitab. Nii saigi kohaliku tohtri juurde pöördutud, et seda preparaati tuua. Lehmadel tuleb seda süstida veeni, kuid kitsel on see ikka totaalselt võimatu ...ma arvan...nii et tuli teha seda naha alla.... Aga katsu sa seda sinna teha, kui ta tõmbab oma naha seljas närvipingest nii prinnile, et lausa võimatu mingit nahka näppudega üles tõmmata. Kuidagi see siiski õnnestus, kuigi pean ütlema, et kaks päeva tagasi, kui ma seda opi esimest korda tegin, siis tundus, et pea pool sellest preparaadist lihtsalt läks kaotsi... täna tegin teist korda ja see õnnestus tükk maad paremini... Aga nüüd siis esialgsetest tulemustest - tundub, et asi liigub paremuse poole ja eile õhtul ja täna oli piima juba heledam, tükk aega kiikasin sinna ämbrisse, et kas on normaalne või mitte, aga ise veel siiski juua ei julge sest kõrvalämbris oli piima siiski päris kriitvalge, mida siiski selle neiu piima kohta veel öelda ei saanud....Niisiis said kassipojad endiselt värsket piima, mille üle vähemalt nemad ei kurda :D

Puhkus

Üle pika aja olen ka mina (meie) puhkusel. Läksime perega Soome minu õele külla. Esimesel päeval külastasime Helsingis lõbustusparki, kus vähemalt mina ja Gabriel nautisime seda täiel rinnal - sai sõidetud raketiga ja lastud enda ajusid pea alaspidi loksutada....Õhtuks olime loomulikult kõik parajad laibad ja uni oli ütlemata magus. Mis sest et ei pidanud hommikul kitsi lüpsma minema, aga Margus oli üllatuslikult pool kaheksa üleval( kodus ta ka nii vara tavaliselt ei ärka), aga mis sest. Eks ta natuke magas ka autos, kui olime teel Urve juurde, mis asub nii 160 km põhja poole...ja Heinigi oli kohale jõudes täiesti tuttu jäänud ja oli paras tegu teda üles ajada....no küll oli magus uni...

Tänase päeva plaan on käia natuke onu Tapio paadiga sõitmas....

Kogu selle reisi juures on muidugi kõige igavam ja tüütavam auto ja praamisõit, aga üritan sedagi aega väeheke kasulikumalt veeta - kaasas vardad ja lõng ning täiesti esimest korda elus olen kudumas kaelapitssalli :P Siia sõitmisega õnnestus mul peaaegu pool salli valmis saada :D Ehk koju jõudes on valmis .....