Kevad Ristiväljal

Tundub, et kevad on suure tuhinaga meiegi õuele sisse rünnanud....igal pool on ääretult vesine - vaata, et saapaga poolde säärde sisse ei vaju... ja lumehanged sulavad mürinaga, lumikellusesed pistavad oma päid maast välja ning vahtramahlgi juba jookseb :D Kui vaid sooja päikest ka rohkem näitaks, siis oleks ju kõik päris OK. Täna siiski ta natuke piilub sealt pilveservast ;)

Ei saa mainimata jätta

Jah..kohe mitte ei saa rääkimata jätta, et meie Gabriel õppis enese initsiatiivil ära oma esimese klaveripala. Ei ole ta varem klaverimängu vastu erilist huvi tundnud, kuid sel nädalal oli minu üllatus suur, kui ta tahtis noodi järgi mängima hakata ning esitas mulle palju-palju noodialaseid küsimusi. Kuna koolis oli neil noodi pikkuste kohta juba üht-teist räägitud, siis oli mul natuke lihtsam. Segane oli vaid neile seletada( ilma, et nende pead segi ei ajaks) do-re-mi juttu...aga vist saime hakkama. Samas sai kohe ära õpetatud sõrmede õige asetus, et ta mitte ühe näpuga klaverit ei toksiks. Igastahes mõne tunni pärast oli tal väike klaveripala peaaegu selge ning järmisel hommikul mängis ta seda juba peast :O Konarlik see veel küll on, aga mis imelast ma ikka tast tahan :P Olen uhke, et ta sellegi suutis mõne tunniga ära õppida :D
Aga siinkohal erilised tervitused meie tädi Urvele, sest Gabrieli esimene soov oli seda talle kindlasti näidata.
Video kahjuks küliti ning õigeks ma seda keerata ei suutnud.

Külas naabersaarel

Täna sai ette võetud reis Saaremaale, kuhu oli meil juba ammu minek plaanis. Sõitu lükkas edasi vaid jäätee( või õigemini selle puudulik olek ja lootus, et see ikka avatakse) Sai siis asi ikka korralikult käsile võetud ning reis ära tehtud. Mineku põhjus oli see, et tahtsin veel ühte lüpsvat kitse. Ja seda mulle sügisel Saarmaal mahekoolitusel käies üks meeldiv daam just pakkus :D
Reis algas vara, sest praam väljus juba 8:15 ning enne seda tuli peale võtta ka Külli, kel oli samuti kitsesoov.
Ega me täpselt ei teadnudki, kuhu minna....ainult aimasime,
sest teadsime talu nime, mille järgi sai ka Regiost üks suunav kaart välja prinditud. Selle järgi ei tundunud see tee kuigi keeruline olevat....kuid...
Laeva peal olles istus meie vastas laua taga üks noormees, kes ühel hetkel mulle sügavalt silma vaatas ja küsis:" Kas teie lähete kitse tooma?....??!!!!?? Olen täiesti sõnatu, et kuidas saab keegi suvaline praami peal teada, et läheme kitse tooma kui me pole seda üldse seal mainimudki ??!!
Loomulikult ütlesin, et jah, läheme küll... Mille peale tema ütles, et siis võite minu järgi sõita. Ei no tore lugu küll :D Lähemalt küsitulust tegema hakates selgus, et too oli Tehnikumist koju sõitev perepoeg, kellele oli kodust mainitud, et sama praamiga tulevad neile ühed kitse vaatajad( ostjad) Üllatus oli meeldiv, sest hoidsime üsna palju aega kokku tõenäolise eksimise arvelt, sest sellist külavaheteed me ausaltöeldes küll ei osanud oodata, kus meil kõige viimaks sõita tuli :P Aga õnnelikult pärale me jõudsime, vaatamata sellele, et teel meist 70-ne märgi all ( ning kurvis!!)mööda kihutas hull kalu täis ja vett tilkuv rekka, kes tahtis kõiki teisi teelt välja lükata :S Pildil siis meil eessõitev juhatusauto ning hull kalaauto.
Kohale jõudes tervitas meid rõõmus pererahvas ning kolm suurt koera, kellega Heini meeleheitlikult mängida soovis, visates neile kaigast ning pool tagasiteed veel rääkides, et me peaks ostma sellise koera, kes kaigast ära tooks :D Laudas vaatasid meile aga vastu rõõmsad ja sõbralikud kitseneiud ja lambakesed. Kuna enamus kitsed olid oma talledega juba valmis saanud, siis perenaine Liivi oli eelmine õhtu eraldanud paari kitse talledest, et saaksime ka proovilüpsi teha. Jah... udarad olid kivikõvad ja esimesed tõmbed olid vaevalised. Kuid pole hullu, piim tuli kenasti välja, kuigi ega need nisad nüüd kõige suuremate killast polnud, aga ju saame hakkama....Piibul mul kodus veel väiksemad :P Saigi endale see kits valitud, kuna järgmise kitse nisad oli minu käte jaosk väga ebamugavad( ja vist ka veel väiksemad) - asetsesid kuidagi väga külgede pealt väljatulevateks, mida kahekäelüpsiga suht sant oli lüpsta.
Edasi läksime tuppa maitsma mahetalu mõnusat omatoodangut - kitsekonservi, suitsulammast ning mahemett ajades samat aegu korda paberimajanduse.
Veel enne meie äraminekut tegi pererahva viimane poegimata kits omadki talled valmis - sündisid kolmikud, kuid üks ei jäänud paraku elama siia ilma...
Ja viimaks see kojusõit siis algaski...Tiit sidus noore kitsekese kaela ümber kena käpakestega koerarihma( millele tuli jooksvalt naela ja haamriga üks lisa auk teha, kuna sellel kitsel ei olnud sarvi, mis takistaks rihma ära minekut) Ja nüüd on mul täiesti esimene kits, millel on kaela küljes tilbad :P
Veel panime me bussi ühe vänema kitsekese, kes anti Küllile tasuta kaasa( just tema vanuse tõttu) Too olevat nende karja kunagi kingitud ning on neid ka ustavalt teeninud ning rekordlüpse teinud. Nüüd saab ta oma vanadusepõlve veeta hoopis Hiiumaal Külli juures.
Koju jõudsime poole 6 paiku õhtul.
Kogu päev oleks olnud aga veel parem, kui meie kõige väiksem noormees Margus poleks kõrvahädasse jäänud :S Kas tõesti jäi ta kõrv haigeks ainuüksi sellest paarist minutist, kui ta Saaremaal ilma mütsita bussist lahkus( ei teagi miks tal mütsi peas ei olnud :S) Nüüd ta siis magab meil juba kella 6-st saadik, peale seda, kui oli hulk aega maha nutnud :S

üleval pildil siis kitsed bussis ja paremal Külli sarvedega kitseke...ja alumisel pildil meie noor kitseke, kelle me vana perenaise järgi Liiviks ristisme, oma uues kodus

Pildikesi laudast

Siin siis üks mu selle talve ilusamatest lambatalledest, kes oli pildistamise hetkel kuskil kuune...hüüdnimeks hellitavalt Põssa...

Pärast uttedele vilja andmist on varganägudel tööd kui palju....siin tervelt kolm pärdikut võõra emme all...ja kõige kummalisemal kombel on ta enda tall ka päris priske pontsik( kuigi võõrad käivad pidevalt tema piimakraami vähendamas):Veel üritavad talled teha tutvust meie lauda sõbraliku kassiga, kes tihti arvab, et need lambad on talle siiski vaenulikud ning annab enale liiga ligi toppinud lamba ninale käpaga....seekord püüdis tall siiski saba, kuid eelnevalt sai ta siiski ka kassi käest käpaga :P ( mis teda muidugi ei heidutanud)

Ehitamise lainel

Nagu siin rääkisin, et Tiit mul meistrimees ja ehitas traktorile kopa, siis see ehitamise tuhin oli tal ikka veel sees....Seekord ta ehitas käigukasti....legodest :D

Netuke kitsebeebidest ( võibolla ka lambabeebidest)

Olen vahetevahel pead murdnud, et kui tallesid peaks toitma pudelist( nii kitse kui lambatallesid), siis kui suur oleks see õige piimakogus, mida nad vajaksid. Nüüd leidsin ühe Inglise lehe pealt sellised andmed kitsetallede kohta....ehk osutub veel kellelegi vajalikuks...
0-1 nädalat......300ml 4 korda päevas
1-2 nädalat......400ml 4 korda päevas
2-8 nädalat..... suurendada 850 ml-ni 3 korda päevas
9-10 nädalat...vähendada 850ml 2 korda päevas
11 nädal......500ml 2 korda päevas
12 nädal.....500ml kord päevas
13 nädal ...ainult tahke toit


Tundub, et need piimakogused on ikka suht suured... :/

Veel laudauudiseid

Täna pärastlõunal lauta minnes tuli Tiit varsti tuppa teatega, et Piibu on talled teinud. Talled olid juba kuivadki ning ka tõenäoliselt söönud. Piibu oli ikka päris täpne poegija, sest tähtaeg oligi täna :D Läksin siis ka ise väikseid lapsukesi kaema. Tuleb välja, et see aasta on meil eriti rikkalik siku aasta, sest need kaksikud on jälle poisid :P Aga ehk järgmine aasta saame siis ka tüdrukuid ja piima andvat järelkasvu. Loota ju võib.

Kodus on mul meistrimees

Meie uus sõiduriist on igati end igati õigustanud, töö saab palju kiiremini ja lihtsamini tehtud. Esitasin tiidule küsimuse, et: "Kuidas siis ka on, et on hea aparaat või?" vaadati mulle kummalise näoga otsa ja öeldi, et:" MIS SA ISE ARVAD???"
Kuid paar päeva sai Tiit ikkagi teha täiendavaid ehitustöid....nimelt ei raatsinud me kaasa osta koppa....tahtsid selle eest ikka hiigelsuuri summasid saada...algul vist isegi üle 10 000.- Loomulikult sellist lisasummat meil võtta ei olnud. Nii käiski Tiit rauda ostmas ja otsustas ise kopa teha. Enda tööaega läks umbes 1,5 päeva ning reaalset raha läks selle alla maksimum 2000.- ( kui nüüd tööaega ei arvesta) Peaks mainima, et ikka tunduvalt odavamalt :D Ja kopp sai isegi mahult suurem, kui see mida meile müüa taheti.Ja lahti läks üks kõva lume õuest välja kühveldamine, sest kes siin meres ikka elada tahab, kui kogu see lumelaviin sulama hakkab :P Ning siis tegi ta ka natuke näpuharjutust ja rajas lauda ees olevasse lumemäe sisse väikese teeraja :D Päris kena seintega tee sai :P

Tall kui õhupall

Paar päeva tagasi avastasin , et üks mu päris kobe talleke on muutunud õhupalli sarnaseks. Kõht hakkab seljaga tasa saama ja loksub seest nagu vett täis pandud pall. Ei osanud ma temaga midagi tarka peake hakata. Neli söetabletti söötsin talle küll ükspäev sisse, aga sellest ei olnud midagi tolku. Reedel võtsin siis ikkagi kätte ja helistasin taas Saarema loomatohtrile, kes lahkelt oli mind nõus aitama. Tema ütles näiteks ka seda, et lambale söetableti andmine pidi olema täiesti mõttetu tegu, sest see pidavat sama targalt ja kiiresti lambast läbi käima ja ilma mingi toimeta...jälle targem... Kuid mu talle kohta ütles, ta et see õhupallilisus on tingitud sellest, et mao happsesus on tasakaalust välja läinud ja aitab selline rohi ( mis tema väitel pidi iga lambakasvataja öökapirohi olema) nagu rumerstartepasta (võimalik, et kirjutasin ka valesti). Aga otse loomulikult sellist öökapirohtu meie kohalikus apteegis ei ole ja isegi tellides neil ei õnnestunud seda viimane kord saada( kui oma haigele noormehele seda tellisin) Saigi siis vastu võetud otsus, et panevad mulle selle rohu teele siis Saaremaalt, kuid paraku ootusteväliselt ei jõua see pakk kohale tõenäoliselt enne olmapäeva :S. Ja kui mul juba konsultatsiooni tunniks läks, siis küsisin ka selle kohta, kui vahel mõnel tallel kõht lahti läheb ja ta kakades õnnetult nutab( nii 3-4 nädala vanuselt)....sellelegi sain kiire vastuse, et ju siis kuskil on meid kimbutamas eimerioosi pisik ja selle asja vastu aitab ka üks tablett( mida ma ka meilt kohapealt ei saanud)vist oli selle nimi trimerasiin (kirjapildi õigsust jälle ei garanteeri) Seda tuleks anda siis 10kg talle kohta 1/2 tabletti kaks korda päevas ja 3 päeva. Õnneks ei ole mul selliseid tallesid mitte palju...paar tükki on esinenud...see pasandamise probleem küll möödub mõne aja pärast ise, kuid tall on selle ajaga jäänud ikka nõrgemaks ning on kurnatud. Vist oleks ikkagi parem anda rohtu. Sellist probleemi on ensinenud nii mõnelgi kasvatajal varemgi, kuid me lihtsalt ei tea mida tarka sellisel puhul ette võtta...nüüd siis vähemalt tean....Siit saadaks jällegi soojad tervitused ja tänud Kuressaare taluapteeki !!

vist selle kuu viimane...või siis eelviimane

Jälle on käes öö ja kell on saamas 3. Mina vahin aga kaamerasse ning otsin oma viimast( vist) lammast kes peaks see kuu poegima. Viimaks ma ta ka leian ...poegimas. Arvasin millegipärast , et ta see öö ei tee, kuid eksisin. Kui ta püsti tõusis, siis ei olnud tagant veel mitte midagi paista - ei lootekotti ega midagi muud. Kuna kirjandus ütleb, et esmaspoegijal (ja mul oli tegu esmapoegijaga) on nähtavale ilmunud lootekott, siis kuskil tunni aja jooksul on lootust kätte saada ka tall. Nii ma siis panin oma silma jälle kinni, et tunnike veel tukkuda. Tunni pärast ei olnud ikka veel midagi näha, kuid lammas jätkuvalt meeleheitlikult punnitas.... Hakkasin natuke juba pabistama, kuid tukastasin siiski veel. Enne 5 -te tegin jälle silma lahti ja siis oli nähtaval ka lootekott... ootasin veel, et ehk hakkab ka midagi muud paistma, sest lammas oli ikka tõsistes pressivaevades. Lõpuks ei kannatanud ma enam voodis olla ning läksin lauta. Talle jalad ja nina siiski olid välja paistmas. Kuid järjekordselt oli vist esmaspoegija sünnitusteed natuke kitsad ja üksiktall natuke suurevõitu... Kuna lammas mind nii paluva näoga vaatas, siis läksin talle appi ning kahepeale saime ka talle kätte, kuid emme oli päris kurnatud olekuga. Panin talle nina alla, kus ta ka varsti teda lakkuma hakkas. Tissitamine jäi meil öösel küll natuke nadiks, sest tall ei olnud väga tissimisaldis ning emme nisad olid ikka jube väikesed ( poegi nii väikseid nisasid näinud) Jätsin nad nurgaaeda kosuma ning läksid ise tuppa natukeseks tukastama. Paari tunni pärast sai aga lauta tagasi mindud, et konrtollida värske lapse söömist, kuid mulle tundus, et ta siiski ei olnud veel süüa saanud. Kaasa võtsin igaks juhuks ka lutipudeli. Otsustasin natuke siis pudelisse lüpsta ja niiviisi tallele mekk suhu saada. Ja tundub, et sellest oli kasu, sest pudeli jõi ta ahnelt tühjaks ning sealt tekkis tal ka edasine stiimul oma enese emme tiss üles leida ning seekord ta lubas isegi mind aidata ( öösel ega enne lutitamist ta seda teha ei lubanud). Tundub, et saime hakkama :D
Nüüd on lootust, et saan nii mõnegi öö normaalselt täisrinnal und nautida. Üks lammas on mul kahevahel - et kas ta teeb nüüd see kuu( siis õige lõpupoole) või teeb ta maikuus, kus paar teist lammast ka poegib. Eks saame siis näha.

Ja kohal ta ongi !!!

Sõit koduõuele
Kolmapäeval oli siis käes see suurpäev, millal meie uus abiline kohale jõudis, küll kuu aega hiljem, kui lubati, aga lõpuks siiski päral...seekord ei käi jutt kahejalgsest abilisest vaid diislit neelavast neljarattalisest thalerist, mis peaks laudas transporditöid oluiselt lihtsustama. Proovisime ka lauta sisse sõita, et kas ikka mahub....no Baierimaal on lihtsalt väga täpsed ehitusmehed olnud ja meie lauda ukse järgi paraja masina ehitnanud...nii täpselt mahtus sisse :D Hulka raha on igastahes makstud ja laenud on kaelas, kuid lodame, et asi ennast ära õigustab. Meie vana saksa abiline oli ikka päris väsinud juba ning viimasel kuul tõrkus isegi rattaid keeramast....
Nagu enamus meie masinapargist( vana sakslane, traktor Kioti, heinapress, kiletaja .... ka sõiduauto....), on ka see(kogemata) punast värvi - ühesõnga igati sobilik meie õuele :D
Külalisi sadas me õuele kohe nagu haisu peale ning oleksin peaaegu suures tuhinas unustanud, et pidin täna minema lasteaiakasvataja ametit proovima :P (napilt jõudsin õigeks ajaks kohale ) Kuna lasteaias oli kõigil kasvatajatel kohustuslik tuletõrje õppepäev, siis keegi pidi ju lapsi valvama ja see auväärne amet pakuti mulle. Lapsed oli väga head lapsed....... sest nad magasid :D Poja Margusel oli vaid väike üllatus, kui ta oma unised silmad lahti tegi ja nägi et kasvataja asemel on hoopis emme seal :D Mõni teinegi vaatas algul veidi arsaamatu näoga, aga pole hullu...nad mind varem ka näinud ;)

Veel tallesid

Lisaks siis natuke teksti nendele piltidele ka...Esmaspäeva öösel ootasin ma jätkuvalt hiigelpaksu Berta poegimist( mida ma juba olen nädal aega teinud) Kella kahe aegu jälle kaamerat uurides märkasin hoopis, et keegi teine poegib , nägin, et pea oli juba väljas ning seejärel lupsas ka kere järgi. Lootsin nüüd, et emme kargab püsti ning hakkab talle lakkuma..aga ei...Tall on selja taga ja ei liigutanud ning emme ka ei liigutanud. Jälle tuli teha oma juba õpitud kiireid riietusliigutusi ning latua tormata. Seis ei olnud laudas siiski nii hull kui kartsin - tall( priske poisike) on kenasti elus ja pea püsti, kuid emme oli pegimisest ikka päris läbi ja lähemalt uurides selguski, et see poegimine ei olnud tal mitte lihtna. Kuna tegu oli esmapoegijaga ja siis ikka kipuvad sünnitusteed olema kitsamad ning lisaks oli sees ka päris priskeks kasvanud üksiktall, siis poegimise lõpufaas oli vist veninud pikaks, sest talle keele ots oli jäänud hammaste vahele pressi alla ja oli täiesti paistes( nagu ka pildilt näha), nii et ei tulnud sellest imemisestki tükil ajal midagi välja, kuigi tall iseenesest oli ütlemata innukas (kuid jonnakas). Kui talle vastse emme nina alla panin, hakkas ta vähemalt ilusti lakkuma ning vastu mögisema.


Hommikus hakkas siis lõpuks ka kauaoodatud Berta poegima( ja jälle kell 8 paiku), Kuna tegu oli tubli korduvpoegijaga, siis sai ta ka kenasti kõigega hakkama. Sain kaksiktalled, kes olid ka ikka päris kopsakad - valge tütreke ja igavesti vahva hõbehalli kirju poiss. Lapsed olid igati tulbid ja tragid, vaatasin et nad kenasti ka tissile said ning tormasin siis ise mahekoolitusele, et aga ilusti oma vajalikke normtundide arvu suurendada :D Noh..natuke sain targemaks siiski ka ;)

Nummerdamine

Täna võtsime jälle ette talledele nummerdamise, sest viimati jäid pooled talled oma nooruse tõttu neist veel ilma. Nüüd ma vähemalt tean talle õigesse aega pista, kui ta välja tulnud on. Loodan siiski, et nad enam välja ei tule, sest keerasin üsna hulka laudasid pragude ette, kust nad ikka armastasid välja tulla, et siis mõnusasti mööda vahekäiku ja üle heinarullide joosta saamata ise aru, et nad teevad palju paha(st. mulle tööd juurde ja emmed saavad täis kustud ja kakitud sööki)

Laupäev

Otsustasin minna üle pika aja külla....ja nii ma ka tegin. Lõuna paiku võtsin auto ja oma kõige suurema noore sikupoisis ning põrutasin Emmaste poole, kus mind juba ootas Külli. Meie kena sikupoiss saab tal nüüd uueks töömeheks. Oli teine kahe kuuga kasvanud ikka tõsiseks jurakas...andis teda alles tassida( autost lauta). Kuna ta oma vabast tahtest eriti ema all ei käinud ja jõi päevas vast ainult poole liitri jagu piima, siis oli viimane aeg ta ära viia, sest Külli tahtis talle ise natuke aega lutti anda, et ta jääks julgeks poisiks. Külas olles lootsin näha ka verivärskeid kitsetallesid, kui nagu minu kiuste Külli poegiv kits oma tallesid siis valmis ei jõudnud(teinud) Järgmiseks hommikuks olid talled siiski valmis. Kuid mis seal ikka...ootan oma Piibult varsti tallesid - tähtaeg peaks olema 18 märts.

Õhtul koju tulles said see-eest ühe lambatalle - priske kena utetalle. Juba enne kodust minekut oli see lammas natuke kahtlane....mis sest , et üks lammas on juba pea nädal kahtlane ja mitte kohe ära ei tee...loodan vaid et kolmikuid ei tule. Ehk poegib täna õhtul....

Öö jätkus poistega

Kella kahe aegu avastasin, et üks mu väga kahtlane lammas lõpuks ka poegib. Jägisin teda nõndaviisi üsna tükk aega. Kõik tundus ilusti minevat ja kaks lapsukest(poissi) saidki kenasti välja ning ka emme oli tubli, kes oma esmapoegimisest vaatamata sai kõigega tublisti hakkama. Mõtlesin juba, et ei hakkagi selle külmaga (õues oli -20) teki alt välja ronimagi. Aga ühel hetkel tundus asi minevat natuke teisit, kui mina tahtsin - õhtul poeginud emme arvas, et need öösel sündinud talled sobivad temalegi. Algul lasin tal küll lakkuda, aga kui ta hakkas neid oma tissi alla laskma, siis otsustasin värskemad talled siiski eraldada, sest hilisem segadus( eriti tallede koha pealt) oleks võinud olla juba problemaatiline, sest ühel hetkel oleks võõras ema avastanud, et need ikkagi pole tema lapsed ning sellisel juhul oleks talledel oma emme leidmisega natuke raskusi olnud. Enne tuppa tulekut vaatasin veel, et talled ka süüa oleks saanud...ning saingi oma sooja voodisse mõnusasse unne pugeda :D

Poiste õhtu

Tänane päev( õhtu) kujunes poste rikkaks. Kella nelja paiku sündis ühel neiul üks väike poisike, nii ema kui laps olid tublid ning said kõigega kenasti ise hakkama. Tegu oli ka korduvpoegijaga, nii et talle see asi võõras ei olnud.

Õhtul laudas toimetades nägin, et mu viimane must lammas on ka poegimas. Tegelikult on mul neid "kahtlasemaid" lambaid üsna mitu, kuid teda ma täna küll ei osanud oodata... ja ülatusena tegi ta veel kaks talle...mõlemad poisid. Kuna tegu oli soome verelisega, siis on ta väga usin emme. Juba enne poegimist ta juba väga usinasti kutsus oma lapsi...tegu oli esmapoegijaga. Kõik oleks veelgi ideaalsem olnud, kui lapsed oleksid ka musta värvi olnud...aga kokkuvõtteks on kõik siiski hästi. Vaatasin, et lapsed kindlasti tissi saaksid ja tulin siis tuppa ära...

Poegimine jätkub

Pärast mõningast pausi hakkasid lambad mul jälle poegima. Eile (kolmapäeval) hommikul( ja jälle natuke enne kaheksat, nagu tavaks saanud) oli kaamerast näha poegimist. Tõttasin lauta ja seal selgus, et tall oli üsna suur ning noorel mammal oli poegimisel abi vaja. Tõmbamine oli suht vaevaline, kuid suurte pingutustega saime lõpuks hakkama. Eraldasin lamba võrega nurka ning aitasin tallel oma esimest tissimist teha. paremal hommikune jurakas ning vasakul õhtune tall.
Poegimine oli kokkuvõtteks üsna raske, sest pärast poegimist oli emmel püsti seismisega tõsised raskused .... ta tõusis püsti ning tagumine ots kukkus jälle vastu maad. Lasin lamba natuke kosuda, kuid enamuse päevast ta siiski püüdis pikutada, kuid talleke sai siiski kenasti oma kõhu täis. Saime suuuuure tütarlapse...väga suure lapse...
Pärastlõunat , kui lauta toimetama läksime ja heina söötmetesse viskasime, siis täiesti ootamatult sündid nagu muuseas järgmine tall...väiksemapoolne tüdruk. Tegemist oli jälle noore poegijaga ning ega ta sellest tissitamise mõttest jälle aru ei saanud. Lasin hommikuse talle oma emmega aeda lahti ning panin uue paari sinna sisse. Esimene tissimine ei ole temalgi kõige lihsamini läinud, kuid pärast tissi alla saamist sai ta siiski aru, et lapse koht on seal....
Täna oli meil kõrgemate külaliste päev...lauta ja lambaid käisid vaatamas riigikogulased(pidi tulema kolm meest, aga nagu ikka, kohale jõudis vaid üks) paar naisterahvast(ei teagi täpselt kes nad olid...võibolla ärajäänud kogulaste saadikud) ja mõned kohalikud ametimehed ning kaaslambakasvatajad. Vaatepildiga jäädi rahule (ja miks ka ei oleks pidanud) ning lambad kiideti ilusaks :D:D( nina püsti :D ) Päeva jätkus Kärdlas MTÜ Hiiu Lammas infopäeval, kus arutati tapamajarajamist, ära tasumist ning sellega seonduvaid tulevikuplaane....


Koju jõudes olid mul aga jälle tallelisa tulnud. Järjekordne noor poegija tegi talled - kaksikud tüdrukud...Emme lakkus kenasti oma lapsi, kuid sellel emmel oli tissitamisega ikka tõsised probleemid...kargas nagu kits eest ära ja kasvõi talled surnuks. Mitu korda astus ikka totaalselt oma lapse peale ja ma imestasin, et nendega midagi ei juhtunud. Suutsin ikka talled lõpuks tissi alla saada, mille peale ta ka lõpuks veidi maha rahunes, kuigi need jalad olid ikka kangesti tõmblemas. Jätsin nad oma aiakesse üksinda ning jälgisin kaugemalt...ja mida aeg edasi seda rahulikumaks ka ema jäi. Küll ta lõpuks harjub. Küll see nurgaaed on ikka asendamatu asu...mida ma ilma selleta küll teeks....