kartulivõtt

Meil hakkas pihta suur kasrtulivõtu hooaeg. Ega me tegelikult ei ole plaaninud hilisemaid kartuleid veel võtma hakata, aga see meeletu veekogus , mis sealt taevast iga mõne aja või päeva tagant alla tuleb ajaks iga normaalse inimese hulluks ja hirm, et kõik mu kartulid jäävad selle vee kätte lihtsalt ei lase neid seal maas rohkem olla. Niisiis saigi laupäeval üles võetud maja tagant väike põld, mis kõige enam liigvee käes kannatas ja seejärel sai mindud ka suure põllu kallale, sest sealtki ei taha enam see vesi kuhugi minna, sest maa on lihtsalt nii vett täis, et kohutav. Täna sai veel neid kartuleid sealt sopaaugust üles võetud, üks nurk põllust on eriti ohtlikult vesine. Hetkel pean tunnistama, et tänu taevale, ei ole neid mädi kartuleid siiski väga palju olnud ja kartulid on kasvanud väga kenasti , aga kui nad seal vees veel liguneksid, siis saaks neid mädi juba vist palju ja saaks jääks ka kesiseks. Nii me siis pingutamegi selle nimel, et saaks vähemalt selle kõige hullema nurga üles.... ja tänaseks olen nii väsinud, et rohkem ma kirjutada ei jäksa ja poen kiiresti põhku.....head ööd

Päevasaavutus = kitseaed

Mulle hakkas ikka hirmsasti närvidele käima see, et kitsed mul nagu on, aga piima jääb iga päevaga vähemaks. Selle vastu aga aitaks ainult üks asi... kitseaia laiendamine suuuurde võsasse. See plaan on meil olnud juba pikemat aega olnud, aga siiani ei ole lihtsalt Tiidul aega olnud...kõigepealt heinad, siis riigitööle naasmine ja nüüd hetkel üritas ta Soomes karusid taga ajada, aga telefonitsi selgus, et tulutult ning koju tuleb ta alles esmaspäeval ning seejärel jälle tagasi riigileiba teenima. Sellest lähtuvalt ei jäänud mul midagi muud üle, kui kõik oma tarkus-lollus kokku võtta ning ise aia tegemise juurde naasta, loomulikult Elsa abiga - tema tööks sai rohkem siseaia ohutustamine ( vanade okastraatide kõrvaldamine kitsedele väga ootamatutelt kohtadelt) Hommikul kogu ettevõtmisega alustamisel ei lootnud ma mitte kuidagi seda õhtuks lõpetada, kui täpselt kella poole 8-ks oli aias elekter sees ja natukese aja pärast ja kitsed :D Natuke see aed küll homme kindlustamist tahab( paar posti tahavad lisatuge), aga...... Alatest homsest on mul piima koguste suhtes ikka vääääga kõrged ootused, sest ma tean väga täpselt , et mu kitsed on võimelised palju paremaks, kui nad seda praegu olid ( täna hommikul oli ikka alla igasugust arvestus, mida siinkohal ei julgegi mainidagi)

Kuid tõsiasi on see, et kitsed on ja jäävad võsalõikuriteks ning palja rohumaa ninaesisega nad piima ei tooda, liigagi hästi järele proovitud.....

Igaühel oma mänguasi...

Meestel oma ja naistel oma...Kui Tiit soetas endale vahepeal ühe kõva meeste mänguasja (jahipüssi) siis minul õnnestus ka üks mänguasi saada( hetkel küll laenata) nimelt kedervars. Palusin tüdrukute siinviibimise aegu Meelit, et ta tuleks neile näitama, kuidas käisid vanasti need asjad ning ükspäev ta oma kedervartega platsis oligi :D Kuna minagi polnud seda agregaati oma näppude vahel ennem hoidnud, siis nüüd sain endalegi selle vurrimise pisiku külge... ja kuna Meeli unustas ühe kedervarre veel meile ka, siis saingi nüüd harjutada...ja andsin juba ka tellimuse enda isikliku kedervarre omamiseks.

Mudamäed ja veeojad

Pärast 30-ne tunnist kohutavat vetevoogu taevast on meie õue ja majatagune kartulipõld muutunud kohutavaks mudaauguks ja basseiniks. Kõige enam teevad mulle siiski muret need kartulid, mis seal muda sees hulpima peavad, ei tea kui kaua nad seal vastu peavad....Kuid terve tänane päev läks ära nende päästmisele - kaevasime kraavikesi ja ojakesi ning tundsime end, kui väikesed lapsed kes kevadvetega ning mudalompides mängivad. Osa veest saime siiski juhitud kõrvalasuvasse kraavi, kui see lõpp ei ole siiani ära tahtnud minna ning osade vagude vahel on endiselt vesi ( mis sest , et hommikul ulatus vesi mõnes kohas lausa vagude harjaga tasandile :( ) No loodame, et midagi tänasest tööst oli ka edukas ning mitte kõik kartulid pole kadunud. Lohutuseks võin mainida, et meie suurel põllul on kõik peaaegu hästi ning hommikuse kontrollreidil tuvastasin vaid osade vagude vahel veidi vett, mis suure tõenäosusega õhtuks oli kadunud ( pole küll kontrollinud, aga arvan)

On vaid üks elajas, kes sellest mudast vaid rõõmu tunneb.... see tundub olevat Bella....sest väga suure hea meelega ta kaevab mudasel kartulipõllul, olenemata sellest, kas ma keelan või mitte ( salaja saab ju ka kaevata ) Ja õueski on märjemad augud ära kaevanud. No mitte ei taipa, mis sel koeral mõttes on....

Leib

Kuna tüdrukud on nüüd läinud( tüdrukute all mõtlesin kohalikke eesti neidusid, prantslanna siiski veel siin), siis tuli täna ise proovida ära oma esimene leivategu... ja kokkuvõtteks võin öelda, et ÕNNESTUS. Isegi vormist tuli välja nagu lupsti ( mida meil eelmine kord mitte ei juhtunud..millegipärast...), pealt küll veidi tumedaks läks, aga mitte ülemõistuse mustaks. Eks ma veel õpin, sest hetkel tundub, et pean leiba tegema, kuna muidu me ei lähe õige talu kategooria alla :P

Nädala menüü ja fotosessioon :D

Loomulikult ei saa mainimata jätta meie igapäevast väga erilist menüüd, mida ma mitte kunagi tõenäoliselt ise poleks valmis teinud.... aga selleks nad ju mulle külla tulevadki :D

leivategu ... siinkohal suured-suured tänud Meelile, kes tõi meile juuretise.... Leiba tegime esimest korda, kuid välja tuli väga hästi. Isegi Heini tegi leiba süües sellise avalduse:

" Emme, kas sa hakkad ka seda leiba tegema?"

" Kas sulle meeldib see leib?"

" Jah!"

"....no ma ei tea...võibolla"

" Aga tee ikka, muidu ei ole me ju õige talu...."

VAT NII!!

ahjupeedid kitsejuustuga..jälle minu jaoks täiesti uudne kogemus, aga üllatavalt hea oli :P

punasesõstra kook

( kooke ma ei kommenteeri, sest need on alati head :D)

Pildilt on veel ära üks soolane pirukas, mille nime ma paraku ei mäleta .... neljapäevane tikrikook, ning viimase, ehk tänase päeva kaunis koogike, mida külla tulnud

Walesi naabrid väga kiitsid :D...

Kuna olime nõnna tublid ( nemad olid tublid) ja lõpetasid nii kartulite rohimise, kui ka maasikapealsete lõikamise, siis sai end premeeritud ühe kena fotosessiooniga, et näidata kõigile, kui idülliline elu meil siin on :D

Me kolmekesi tuleme...

...mandrimaa pealt.... Noh päris korraga küll kohale ei jõuetud, aga.... jutt käib meie uutest külalistes, kelledest kaks on ( võiks isegi öelda,et) vanad ja üks on uus - Maris ja Kristi wwoofijad eelmisest aastast, tänu kellele oli Tiidul võimalus VÄGA tihti süüa kooki....samas vaimus käib seegi aasta ( Tiidu tellimisel).

Maris jõudis kohale juba laupäeva õhtul kella 8 paiku, kus ta koos perega meile saabus, kaasas väikene õde-vend ning ema...lastel oli loomadest selline vaimustus,

et oleks endale kohe kitsed kaasa võtnud :D

Ülejäänud neiud - Kristi ja Marilin- saabusid viimase praamiga ning pärale jõudsid poole 1 paiku öösel....aga ega me magama siis kohe siiski ei saanud, sest ära oli vaja teha väikene kähriku-rebasenaha teater uues elutoas( et teisi magajaid mitte häirida) :P:D ja samas kõhulihaste pingutus naeru abiga...ühesõnaga, asi läheb samas vaimus nagu eelmine aasta :D Hommik oli, nagu arvata, kiire tulema ja väsitav...

Eile valmis esimene kook...täna on valmimas maksapasteet ja

rullbiskviit ( e. lehmakoogirull). Homme tulemas veel midagi maitsvat( täiesti kindel) ... Hommikupoolikul sai osa kartulipõldu ka siiski vähe kasitud...homme läheb teine pool, kui vihm kõike ära ei sega...

Kurgid

Minu suureks üllatuseks on juuli algul istutatud väikesed kurgitaimed õitesse mattumas...paar päeva tagasi nägin esimese õie, aga täna oli neid õisi juba üsna mitu :D Lootus, et peagi hakkab sealt ka kurke saama. Need istutatud taimed olid ikka väikesed küll...tulemas oli üks väikene pärisleheke....

See aasta on nende kurkidega kuidagi naljakas...juba juuli päris esimestel päevadel sain oma esimesed kurgid ja siis tundus, et väikeseid kurke on seal peal ikka palju, sest õisi oli palju-palju...kuid siis järsku...võta näpust, pole ma peaaegu nädala ühtegi kurki saanud, õisi nagu oli, aga kurke ei tulnud. Olin ikka päris nõutu, sest tegin kõik, mida nende kuumadega teha võis - kastsin ja andsin isegi seda vägevat villapesu vett... Lõpuks ikka hakkasid jälle kurgid tulema, küll visalt, aga vähemalt saime süüa ning paar purgikest sai sissegi tehtud. Kuna mulle üks inimene vahepeal helistas ja rääkis , et keegi kolmas oli talle rääkinud, et tema kurkidel on see aasta vist mingi haigus, et väikesed kurgid ei lähe mitte kurkideks, siis hakkasin juba enda kurke vildaka silmaga vaatama, et äkki ongi mingi haigus?? Aga see nädal hakkasid kurgid jälle hoogsalt kasvama ning täna tegin suisa viis 1,7 liitrist purgitäit kurke sisse :D Eile rääkisin oma naabertalunikuga ning kurtsin tallegi on kurgi viga ning too ütles, et sellise kuumaga ei tahtnud isegi temal ei kurgid ega tomatid kasvada....ühesõnaga rahunesin mina maha, sest kogu selle kurgituse jama põhjuseks oli lihtsalt see jube kuumus, mis eelmise nädalaga meil otsa sai ja kurgid nüüd rahulikult kasvada laseb :D

Poisid külla

Nädala sees sai kaks meie ilusat jäärapoissi uue kodu, üks rändas Kassarisse Käärameeste juurde ja teine läks Martinite karja... siin siis ühe poisi ( hellitava nimega Põssa) viimane eine meie laudas...

Sibul

See aasta läks sibula koristamiseks ikka jube järsku. Arvasin, et võivad ehk veel kasvada ja pealsedki olid veel rohelised, aga pärast neid jubedaid vihmavalanguid, mille osaliseks me saime, ei julgenud ma neid seal maas mitte enam hoida. Vaatasin, et mõnel kippus väline sibulakoor pruunikaks minema ja paar tükki olid isegi lõhki kasvanud...nii et sai otsustatud kiire ülesvõtmise kasuks. Hetkel lubab ka mõningad ilusad päikesepaistelised päevad ka, nii et saab korralikult kuivatada. Esialgu mõtlesin, et võtan vaid mõned sibulad üles...need mis tunduvad rohkem valmis, kuid siis üllatusena avastasin, et ehk tuleks ikka kõik maast välja sikutada...enne kui hilja...Saak tõotab seegi aasta tulema üsna korralik ja loodan, et sain sibulad õigemat aegu maast kätte ja seisavad üle talve ka paremini, kui eelmine aasta...