Nii ütleks kokkuvõtteks üleeildese päeva kohta.... Kirjutan sellest, et ehk on see kellelegi teisele kasulik, kellelegi sama algajale, kui mina....
Algas see päev hommikul poole 6 paiku, kui ma unise pilgu kaamerasse viskasin - midagi oli korrast ära, lammas oli küliti, miskit tagant väljas ja lammas püsti ei tõuse. Haarasin pikad püksid kaendlasse, joppi ikka jõudsin selga visata ja tormasin lauta.... pilt, mis mulle avanes, oli halb... lammas küliti seina ääres ja kogu emakas tagant väljas (minu kogemuste pagasis esimene juhus). Ja kui kaua ta nii oli olnud, täpselt ei tea, kuid emaka küljes olid veel päramised. Loll, nagu ma olen, püüdsin kõigepealt üksi midagi teha (loe: emakat tagasi lükata), mis mul loomulikult kuidagi ei õnnestunud - no nii naiivne, et üksinda seda teha saaks, annab ju olla!!! Olin nagu peata kana, sest pole sellise asjaga varem pidanud kokku puutuma. Tormasin tuppa telefoni järgi, et kohalikule vetile helistada, kes loomulikult ei vastanud... Ei jäänud mul muud üle, kui ikka ise midagi teha. Kupatasin ka Tiidu maast kiiruga lahti ... ja nii me siis pusisime - Tiit hoidis lammast,mina pesin õrnalt lillaveega üle ja muudkui toppisin sisse. Aga kuna ma ei teadnud , kui sügavale ma seda nagu pean lükkama, siis siit tuli mu esimene viga, mida ma tol hetkel ei teadnud.Põhimõtteliselt lükkasin ma selle pusa rusika jagu august sisse ja lootsin, et nii peabki... Aga tahtis see ju uuesti välja tulla.... tuleb vist kinni õmmelda... ei midagi, tõin toast niidi ja nõela ning võideldes lamba pressidega traageldasin tagant kokku. Noh, vähemalt ei tulnud see värk enam niimoodi välja ja ei saanud rohkem saastuda. Veel pidasin ma mõtet lammas peadpidi pulkade vahele panna, sest olen märganud, et esimesed tunnid nad siis lamama ei pane - ja see oli just see,mida ma soovisin, et lammas ei lamaks, sest siis ei teki kohe pressi tunded (vetki kiitis selle mõtte heaks)....Kella 8 paiku sain ka kohaliku veti kätte, käskis lambale presside vastu 100g viina sisse joota ja siis järgida, kuidas läheb. Veel jõudsime järeldusele, et oxydotsiini süst ka halba ei teeks, sest see kahandaks emakat .... Kuna lammas tundus olevat suht rahulik, isegi sõi ja mäletses, siis arvasingi, et vist läks õnneks..... vahel küll tagant läbi õmbluste välgatasid need nn emakakäbid... kahtlustasin halba, sest mingi loogika minus ütles, et need ei peaks seal ju olema,need peaks emaka sees olema,mitte augu peal. Kella 12 paiku astus täiesti kutsumata meilt meie vet läbi, vaatas lammast ja ohkas murelikult, sest kartis ka, et ei ole ma mitte seda emakat päris paika lükkanud. Tõstsime lamba tagajalgadest üles ja püüdsime raputada, et ehk loksub paika - no korra nagu tunduski, et läks... Sai ka Liilia Taliga konsulteeritud, kes soovitas lambale teha selgroo sisse tuimesti süsti, et pressid maha saaks... Hakkasin lauta minema, kui Tiit tuli juba vastu, et nüüd pressis ikkagi jälle välja. Arvasin, et mu kodused niidid andsid järele, aga ei ... lihtsalt nii ülevaltpoolt, kui altpoolt tuli osa värki välja. Ei jäänud mu muud üle, kui niidid lahti lõigata ja uuesti seda sisseajamis protseduur ette võtta. Enne jõudsin helistada kohalikule vetile, et nüüd tahan seda selja süsti ja emakas uuesti väljas.... Seekord võttis Tiit kohe lamba tagumised jalad pihku ja tõstis ta kõrgele üles(pea pulkade vahel), mina samat aegu lükkasin emakat. No hoopis teine tera oli juba :D Emakas läks nagu ise paika, tundsin, kuidas see mu käes ees kenasti ümber keeras ja nüüd siis lükkasin nii kaugele kui sain, ehk olin küünarnukist saadik, või väheke veelgi sügavamal lamba sees. Ei pidanud ma enam lammast traageldama ega midagi, kõik oli superpaigas :D Ja siis jõudis ka vet, vaatas rõõmsalt lamba üle, tegi süsti ja rääkis, et olevat eelmisel külaskäigul täiesti mures olnud, arvates, et ju nüüd juba emakakael kinni on ja siis ei lähe see emakas mingi valemiga enam paika... aga õnneks nii ei olnud. Loomulikult sai lammas portsjoni antibiootikume ka sisse, mida nüüd järjest mitu korda veel tegema pean. Kingituseks andis ta mulle päris isikliku kirurgilise õmblusnõela ja steriilse niidi - no ehk, kui sellised asjad kodus olemas, siis neid tarvis ei lähe :D
Täna paar päeva hiljem tunneb lammas siiski end suhteliselt haiglaselt, kõik vist seal taga valutab ja tahab pigempikutada,samas nagu ikkagi veidi sööb ja mäletseb ... talle üle ta siiski väga rõõmus ei ole, sest niiii valus on :(. Väike telefonikõne Liiliale, kes soovitas siiski valuvaigisteid süstida paaril-kolmel päeval, sest kui ta liiga palju lamab, siis võib see juba soolte tegevusele halvasti mõjuda... nii tõingi täna veel valuvaigistavaid süste... eks näis. Kuna sel lambal sündis ilus suur must poiss, siis tahaks väga loota, et see talleke saab vääriliselt oma edasist lapsepõlve pidada....
