Heiki on haige

Meie karja juht ja boss Heiki on haigeks jäänud ja tegelikult me ei teagi täpselt mis tal viga on. Nagu osasid teisi lambaid, nii sai ka Heikit pügatud paar nädalat tagasi. Kas ta tõesti on end pärast seda külmetanud?? Ei oleks seda ausaltöeldes mitte oodanud, sest laudas on meil on meil olnud kogu aeg 7-8 kraadi sooja...ja kui lambaid sügisel niidetakse, siis ega seal õus ka soojem ei ole ning nad on vahel päevad läbi pärast pügamist õues ja keegi pole haigeks jäänud. Heiki aed oli küll ukse kõrval...et kas sealt käies sai liiga palju külma???? Vat ei tea ....
Igastahes on me poisil isu täielikult kadunud ...vahel näksib veidi heinakõrt, aga söömisest ei ole siin juttugi...ning väriseb aegajalt nagu haavaleht. Tõstsin ta oma üksikaiast ära tüdrukute kekskele, et ehk on tal seal soojem, kuid tulemus puudus. Tegin talle isegi seleeni ja e-vitamiini süsti... Nüüd ei jäänud mul muud üle, kui käisin täna hommikul apteegis ning muretsesin talle antibiootikumid, sest midagi muud enam teha ei oska...ja kaks korda päevas tuleb talle sisse sööta tablett...jääme ootama paranemismärke....

Veel natuke on jäänud

Üsna mõni lammas on veel poegimata, kuid enamus peavad oma talled valmis saama enne märtsi keskpaika....ja kes selleks ajaks valmis ei ole, see teeb kas kevadel mai kuus või ei tee see aasta üldse. Maikuiseid tegijaid tundub esmavaatlusel olema umbes 3.

Esmaspäeva öösel kella 4-5 vahel sai ühe tallega valmis üks korduvpoegija. Kaamerast nägin , et tall( kena tüdruk) oli juba valmis ning proovis tissi alla saada, mida ta ka sai. Pole seekord hakkanud lauta minema, sest kõik tundus korras olevat....kui ma aga oleks näinud umber uue ema segavaid tallekesi( vargaid) siis ei oleks mind lauta minemisest miski päästnud.
Päeval hakkasin ma jälle uue hooga villa pesema....koos Külli hea abiga loomulikult :D ning lauta ma vahepeal ei külastanud, sest arvasin , et keegi ei tee niikuinii ühtegi talle.....kuid pidin eksima. Lauta lambaid söötma minnes nägin, et meil olid jälle uued ilmakodanikud. Üks valge soomlane Pisarake oli hakkama saandu kaksikutega - poisi ja tüdrukuga - ning nagu soomlasele omaseks oli ta hea emme. Panin ta siiski nurgaaeda, sest tissid tundusid juba kahtlaselt LIIGA tühjad olevat ( kahtlustan vargaid), nüüd neil rahulik omaette olla.

Aga nagu ülejäänud Eestit, oli ka meid halvanud suur lumesadu ning tuisk...mis me teed ikka nii umbe oli ajanud, et jube. Ja ega lumesahkki pole meie tee peale jõudnud juba kaks päeva. Kuid kui me laudas olime, siis otsustas tulla ka traktor, et natukenegi teed puhtamaks saada....kuid...enne traktoritki oli mul lauta jõudmisega ikka tõsised raskused, sest jalgvärava tee oli tuul totaalselt umbe ajanud ning seal oli kaks hargist saadik hange....kuid kui ma laudast tagasi tuppa tahtsin tulla, siis oli mul selline tunne, et ei taha enam üldse seda teed kasutada, sest traktor oli veel terve meetri lund mu väravasse kolmanda hangena lisanud. Õnneks oli mul labidas lauda juurde ununenud ning tänu sellele ja mu kõvale jõupingutusele end lumehangest läbi närida, saime ka lõpuks tuppa.
Kui te nüüd arvate, et hommikul ma kenasti lauta sain, siis peate eksima, sest öö jooksul oli veelgi lund sadanud, mida (suure üllatusena) ka traktor oli jõudnud juba mu väravasse külvata nign peale järjekordseid kaevetöid oli mu tee jälle vaba. Täna üritasin ka oma kasvuhoone katust puhtaks lükkama minna, milleks mul tuli kõigepealt läbida maja taha maha sadanud hargist saadik lumi mitmekümne meetri ulatuses, mis ei olnud üldsegi kerge, lume maha lükkamine oli selle kõrval nohu, kuid ümbrust vaadates tekkis mul küll tunne, et lund on nii palju, et see ei sula mitte jaanipäevaks ka ära....Kuid siinkohal tahaks ma lisada ühe lohutava lingi, et meil ei ole veel häda midagi ja lund on üsna vähe veel http://www.darkroastedblend.com/2010/02/lots-of-snow.html

Pühapäev -esmaspäev

Pühapäeva öö lasid lambad mind isegi magada ning hommikul hakkasid nad peale uue hooga. Ennelõunat tegi tallekesed valmis Tiia, kel nüüd poiss ja tüdruk...tema esimesed talled. Sai kenasti hakkama ja hakkas heaks emmeks.





Keskpäeval poegis jälle üks lammas, kes ka sai poisi ja tüdruku...probleeme ei esinenud.









Lauda ringi jalutades sain ühe vahva pildi, kus emme nii armsalt oma lapsega magab.... ja huvitav mida lambad ka
unes näevad?? igastahes ta kutsus läbi une oma last ja oli ka tunne, et elas veelkord läbi oma äsja olnud poegimist :P :D

Rääkisin siin ükspäev, et tõstsin paar varast teise aeda ning selle käigus kontrollisin ka emme tisse, sest mingi põhjus ju peab sellel varastamisel olema....kas on tissid haiged või on emal vähe piima. Ühel lambal oligi tissid haiged....kimbutas meid iga-aastane probleem, kus tissile tulevad mingid villid, mis on nagu mädapunnid ja kui need lõhekvad, siis on need valusad ning ema ei taga lapsi hästi alla lasta. Sügisel said selle vastu Saaremaa apteegist head rohtu( siikohal minu soojad tervitused sealsele apteekrile!) Nüüd siis saingi selle ära katsetada....ja töötaski. Pärast paari päeva tohterdamist oli lambal palju parem. Rohu nimi on alamycsin( kui nüüd peast õieti kirjutasin) Ja kuna rohi on rohelist värvi, siis on ka talled kenasti roheliste ninadega - vähemalt näen ja olen kindel, et nad on söömas käinud ning emmel ei ole nii suurt udarapõletiku ohtu( ma ei pea tallede mitte söömise tõttu ise piima välja lüpsma)

Esmaspäeva varahommikul hakkasid lambapoegimistega...hommikune äratus oli kell 6. Tegelikult olin ma öösel mitu korda ühte lammast jälginud ja ikka lootnud, et saan tunnike veel magada....arvasin, et pean ärkama kell 5..kuid kui kella vaatasin, siis see näitas juba 6...ehmatasin ära, et äkki on midagi juhtunud....aga lammast oli hetkel kaamera vaateväljast kadunud ja ning paanika suurenes, kui ma ka pulti ei leidnud( unustasin selle endale kätte, kui uuesti uinusin) tuuseldasin küll voodis, küll teki all ja juba ostsisn põrandalt...lõpuks oli see siiski tekilina vahel. Keerasin kaamera õigeks ja nägin, et üks must tall oli meil sinna aeda juurde tulnud. Tõttasin lauta....Vaatasin, et kõik on korras ning uurisin ka teistesse aedadesse....Ja seal ka keegi poegis. Küll on hea, et nad ikka korraga poegivad ja ma ei pea sada korda lauda vahet öösel jooksma. Aitasin uuel laudakodanikul ilmale tulla ning paigutasin nad aia nurka, et vältida mõttetud talle-emme tagaajamist mööda suurt aeda. Läksin tagasi esimese poegijajuurde....ja sealt oli tulemas teinegi tall. Poegimise vahe oli ikka päris suur... arvan, et umbes tunnike. Teine tall oli ka must....kuid seekord olid mõlemad paraku poisid. Kui keegi tahab endale musta noort jäärapoissi, siis andku teada :P



Päeval poegis mu selle sessiooni eelviimane must lammas, nooruke Condalisa, kes sai kõigega ise tublisti hakkama. Panin nad siiski eraldi nurga aeda , sest mõni teine väike võõras kratt arvas, et see mõnus magus ternespiim on ikka hea küll...

Väsitav nädalalõpp

See nädal on kujunenud päris väsitavaks, esiteks selletõttu et oleme emaga teinud kõva villapesumaratoni, kus nädalaga saime kuiva villa 45 kg....pole paha tulemus. Teiseks oli väsitav seetõttu, et lambad tegid ka laudas kõva poegimist ja kui varem nad poegisid enamasti päevase ajal, siis nüüd nad ei ole mulle mitte halastanud ja eilene öö möödus mul praktiliselt magamata.
Aga alustame neljapäevaga....

Päeval me pesime emaga muidugi hoogsalt villa ning seetõttu jäid ka lambad veidi unarusse...seetõttu sain ma ka üle pika aja ühe surnud talle. Noor emme oli poeginud ja tõenäoliselt kohe oma esimese lapsega tegelema hakkanud ja teisena sündinud väike poiss jäi ninapidi lootekotti ning lämbus ära. Väga õnnetu ma siiski ei olnud, sest see tall oli tõesti väga väike ja ega see elus tallgi oli rohkem roti suurune, aga asja lohtuas see, et ta oli MUST ja TÜDRUK. Panin nad eraldi nurka , kust sellel väiksel rotil õnnestus korduvalt võre aukudest lihtsalt läbi astuda :O Aga muidu oli ta igati tragi....


Päeval ei teinud muidugi enam keegi vaid oodati minu kiuste ööd....Nii siis oligi, kus kella 4 paiku poegis Nelli ,kes tõi ilmale ühe korraliku poisi.



Täpsi oli seevastu natuke korralikum ja otsustas oodata hommikuni ning 10 paiku tõi tema päevavalgele MUSTA tüdruku, kes oli tõesti väga ilus----pealael, nina ja koonuotsas oli valge laik ning saba otski on valge. Plika oli päris korraliku suurusega ning kuna ka oli hulk aega mööda läinud, siis ei oodanudki enam rohkem..aga võta näpust...tuli ikka veel teine ka, kes oli küll tüdruk aga seekord valge.
Ülejäänud päev oli jälle rahulik ning möödus väsitavalt villapesukausi juures. Ja lambad muutusid laudas aina kahtlasemaks....

Ning keskööl saigi omadega maha meie Semu, kel sündis kopsakas poiss. Arvasin, et sellega asi piirdub ja saan kohe tuppa oma sooja voodisse




... aga ennem otsustasin laudas siiski tiiru peale teha, sest oma silmaga on ikka hoopis teine vaade, kui ainult kaamerat usaldada. Lauda teise otsa jõudes nägin, et ühes aias on lammas väga kahtlaselt külili maas ning hingeldab. Lähemalt uurides nägin, et mu kõige noorem poegija oli natuke hädas...talle nina oli augu peale kinni jäänud ja tema päästmiseks oligi suht viimane aeg, sest see nina ots, mis välja paistis, oli juba käinud külmaks ja paiste. Nägin sellist paistes nina esimest korda. Välja tõmbamine oli ka suht vaevaline, sest mitte ei tahtnud see tall sealt välja tulla. Ja kui lõpuks ta välja sain, siis oli see noor emme ikka nii läbi ja šokkis, et ei liigutanud ennast mitte üks raas ning talle vastu huvi tundmisest ei olnud siin juttugi. Ta lihtsalt lõõtsutas meeletult.... Kuivatasin siis veidi talle ning tõstsin nad eraldi nurgaaeda, et ehk hakkam ema siiski huvi tundma....ning mõne aja möödudes oleks nagu lamba peas käinud klõps ning ta hakkas lakkuma ja hoolega vastu mögisema ning asi korras oligi...minult langes kohe kivi südamelt....


Enne tuppa minemist vaatasin veel üks kord lambad üle ...ning oh üllatust...ühel lambal oli juba lootekott väljas. Kuid kõige kummalisem oli see, et ta ise mitte üks raas ei paistnud poegija moodi välja.... oli peadpidi söötmes ja muudkui sõi. Söömise lõpetas ta alles siis, kui tal TÕSISED pressid käima hakkasin, sest väieste pressidega ta endiselt sõi...väga kummaline lammas. Aga kõik see protsess võttsi päris hulk aega ning minul tahtis vägisi uni peale tulla...mõtlesin juba, et heidan korraks heintesse tukastama... Lõpuks see asi siiski lõppes ning sündisid kaksikud tüdrukud. Teise sündimiseks oli vaja aga minu abi, sest jalad oli kuhugi sisse kadunud ning nende kätte saamiseks nägin ma tükk aega vaeva. Aga seegi emme sai esimest korda emaks ning ei osanud ta oma lastest algul mitte lugu pidada. Nemadki said eraldi aianurga, kus sellelgi lambal käis jube järsku peas plõks ning kõik talled oli vägagi omad :D


Samat aegu oli veel üks lammas poegimas kes kraapis maad ja käis närviliselt mööda aeda ringi. Aga kuna ühtki lootekotti veel ei paistnud ja esmapoegijal öeldakse, et väljutusperiood võib kesta vähemalt tund peale lootekoti ilmumist, siis otsustasin minna korraks tuppa oma sooja voodisse tukkuma. Kell oli siis 4 .... Jõudsingi ühe kena magusa tunnise uinaku teha, kui kaamerast paistis lamba korralikku pressimist. Tõttasin taas lauta, kus oli ühe poisslapse sünni tunnistajaks. Panin nad teise aia nurka kinni, sest kuna samast aiast oli öö jookul juba kolm lammast poeginud, siis oli tekkimas juba kerge segadus..esimene poegija tahtis juba väga teise poegija talle ense juurde kutsuda ja neid eraldas ainult nurga võre( ja hea oli , et see võre meil oli, sest muidu oleks võinud juhtuda see, et õige ema oleks oma talle hoopis hüljanud) Ja nüüd tahtis see sama emme ka viimase poegija talle endale saada.... Tuppa sain kell 6, kus sain veel paar tunnikest magada enne kui lapsed üles ärkasid ja väga lärmakaks muutusid... Aga öö kohta võiks öelda seda, et kui ma poleks laudas olnud, siis oleks tõenäoliselt mul veel 2 surnud talle lisaks olnud....



Laupäeval jälle keegi ei poeginud, kuid kasutasime seda ära lambatallede nummerdamiseks. Hakkavad teised juba peas sassi minema ja kuna ma olen juba kord selline friik, kes tahab, et õige tall läheb numbri poolest ka õigele lambale kirja, siis oli meil tükk tegu, et asi korda saada.....aga saime :D Esmajärjekorras said numbrid aga eelmisel päeval need talled, kes vargil käisid...sest tõstsime nad ka kõrvale aeda ära...See oli nende privileeg :P Osad talled on siiski veel nummerdamata, sest aega sai otsa - lõunasöök tuli peale ning siis läksin mina koos Margusega lõunaunele :D Millalgi peab ju magama ka.


Õhtusel korralisel laudakülastusel sain siiski veel ühe talle...seda ma juba ootasin natuke eelmisel öösel aga hea , et ta end tänaseks ööseks ei jätnud. Sündis kena tüdruk. Hetkel tundub, et üks lammas on jälle kahtlane ja pean öösel taas lauta külastama. Kas ma selle lauda ka öösel üles leian, see on juba ise asi, sest õues on tõeline purgaa( piimasupp, nagu keegi kirjutas ja mina olen seal sees makaron :D)...lund muudkui sajab ning tuul on igale poole tekitanud meeletud hanged, isegi lauda uksest välja oli keeruline saada - vaevu suutsin sellise prao sisse lükata, et ise välja mahuks... Lauta sisse saan, aga mõne aja pärast välja enam ei saa....

Olümpia aeg

Tuleb välja , et lambadki peavad olümpiast lugu ... neil muidugi küll natuke muudetud kavad.... rohkem nagu vigurhüpped lamba moodi ning võidujooks aia teise otsa. ( need enamus mu aastased noored uted )

Öö vastu neljapäeva

...õnnestus mul lausa kahel lambal talled saada ja väga viisakalt olid nad kokku leppinud, et teevad koos ja ma ei pea siis kaks korda lauda vahet jooksma :D Kõigepealt nägin ma kaamerast , et mu must lammas hakkab poegima ning siis jägisin teda, kuid teadsin ka et õhtul oli ühes teises aias ka üks kahtlane ning kui teda vaatama hakkasin, siis tal just tuli tall välja. Kuna tundus suht raske poegimine olevat ja emme oli esmalt natuke segaduses nong lausa taarus, siis tormasin lauta. Tallgi oli suht oimetu....ja üsna tükk aega. Oli hirmus suure peaga poiss...


Peale selle, kui nägin, et poiss oli ise kenasti hingama hakkanud, jätsin ta emme hoole alla lakkumisse ning ise tormasin selle teise poegija juurde. Teise lauda otsa jõudes olidki just valmis saanud kaks lapsukest - poiss ja tüdruk. Noor emme hakkas lapsi ilusti lakkuma...eraldasin nad aia nurka ning natukese aja pärast püüdsin talled emme tissi alla saada. Väga sõnakuulelikud lapsed olid ning said ka kiiresti oma kõhud täis.....
siis läksin tagasi selle esimese poegija juurde, kelle tallega mul nii kiiresti ei läinud. Nägin selle noormehega ikka pea 1,5 tundi vaeva enne, kui ta korralikult sööma hakkas. Ei aidanud piima suhu lüpsminegi. Võtsin juba lutipideligi väja ja kui viimast korda talle püüdsin aidata, siis läkski asjaks.

Happy-happy

Kui täna hommikul lauta läksin olin üsna kindel, et tänasel öösel mitte keegi ei sündinud, sest ma ei ole mitte ühtegi uut kodanikku kaamerast tuvastanud. Kitsi lüpsma minnes ja aedasesse pilku heites olin ma järsku õnnest lausa keeletu...hüppasin lausa rõõmust....sest üllatusena oli meil sündinud must TÜDRUK ( jeeee!!! :D:D ) Poegijaks oli mu noor must ute, kes osutuks (soomasele kohaselt) väga heaks emmeks. Kui läksin aeda kontrollimaks, et too laps on ikka tüdruk, sattus emme lausa paanikasse, sest tema armas lapsuke kadus selle sagina käigus silmist...küll ta röökis ja karjus ning jooksis mööda aeda ringi nagu arutu...aga lapse leidis lõpuks üles ja rahu oli majas.
Veidi pärastlõunat sai veelgi üks lammas ühe kena kopsaka utetüdruku....

Pühapäev -esmaspäev lammastes

Nõks enne keskpäeva poegis Lambi, kes tegi mulle mõnes mõttes üllatuse....nimelt sai ta üksiku ja üpsiski väikese poisslapse. Juba teist aastat on ta teinud suht kribu talle...ja põhjust nagu ei oskagi öelda, sest ise on ta igati korralik ja suur lammas. See aasta ootasin isegi kaksikuid, kuid tuli üks...kuigi pärast esimest poegimist ilmus tagant välja väga imelik asi - lootekoti kõrval tuli välja selline valge nahkkotike, milles oli selline valge ollus....ehk oli tal ka kunagi teine tall, aga millegi pärast oli tal taandareng!!?? Vat nüüd ei oskagi öelda.

Õhtul korralisele laudavisiidile minnes nägin, et üks neiu jälle poegib...kraabib maad ja teeb pesa mis hirmus, pool seinaäärt kaevas pahupidi. Kui ta oli üsna tükk aega punnitanud ostsustasin siiski appi minna ja ta oma vaevast päästa. Kahepeale saime punnitades välja suure juraka poisslapse. Panin nad ööseks aia nurka, et nad saaksid rahus omaette olla....

Väike video, kuidas lammas teeb endale pesa....


Tuppa minnes lootsin, et ehk lastakse seegi öö mind magada, kuid seekord nii hästi ei läinud. Lambad olidki minuga juba päris pikalt olnud suht head ja halastavad, et lasid mind öösel magada. Õhtul vaatasin, et paar lammast olid nati kahtlased, kuid üks neist tegi oma talle siiski keset ööd(kahe paiku) valmis ja hommikuni ei kannatanud. Poegija oli meil järjekordne emaspoegija, kes sai meil kaksikud poisid. Emme oli jälle tubli, kuid panin nad varaste tõrjumiseks jällegi nurka aia taha. Aitaisin esimese söömingu läbi viia ja saingi ise rahuliku südamega magama minna.
Esmaspäeva pärastlõunal villapesu vahepeal kaamerasse kiigates nägin, et see teine "kahtlane " lammas oli ka oma tallega hakkama saanud. Kuna tegu oli juba "asjatundjaga", siis ma väga ei pabistanudki. Läksin lauta, panin nad aia nurka, et vargad piima enne noort ilmakodanikku ära ei rööviks ning läkin jätkama oma villa pesu.
Villapesu koha pealt pean siinkohal SUUR-SUUR aitähh ütlema Küllile( ja teine Hästi suur aitähh minu emale, kes jätkuvalt mu villapesu kausi juures viitsib istuda), kes mulle mõneks ajaks vabatahtlikuna appi tuli ning teinegi kord lubas veel tulla....AITÄHH!
Nonii...nüüd jälle lauta...sest öö vastu teispäeva sain jälle laudas käia. Nägin kella 4 paiku, et lammas oli poeginud ning esmalt tundus kõik päris hästi olevat - emme lakkus, laps (plikatirts) otsis tissi....kuid kuidagi ei jõudnud tissini....nii ostusasin oma unise tagumiku voodist üles ajada , et lauta tallele appi minna. Laudas selgus, et tegu oli ühe esmapoegijaga, kes kartis talle tissi alla lasta. Võtsin jälle kasutusele nurgaaia, sest sellises väikeses alas on lambad tunduvalt vaguramad, kui suuremas jooksuruumis. Panin siis talle tissi alla ja ema nagu päris lubaski, aga sellist varba võbelemist, nagu too emme tegi, ei ole ma küll varem näinud....täpselt nagu oleks tal kõdi olnud :D Jalg käis õrnalt sips-sops üles alla...aga niimoodi, et talle ka ära ei ajanud. Tallel kõht täis saanud, läksin ise tuppa magama. Hommikul kontrollkäigus nägin, et emme on pointile pihta saanud ning lubas talle juba ise sööma.
Aga enne tuppa minekut tegin veel väikese tuuri, et oma silmaga need ülejäänud potensiaalsed poegijad üle vaadata...siis kiikasin ka väikeste kitsetallede aeda ... ja mulle avanes sealt selline vahva pilt... Nagu jaanalinnud magasid pead söötme all ja ei lasknud end üldse sellest häirida, et mina seal ringi liikusin ja pildimasinaga klõpsisin :D

Lubatud õhtune juurdekasv

Nagu ma hommikul lubasin, hakkas minu "kahtlane " lammas õhtul poegima. Aravõitu nagu ta oli, ei lubanud ta end kuidagiviisi ka aidata ja ise ta need talled kenasti valmis punnis ning hea oli tõdeda, et hommikune jamadejada õhutl ei jätkunud. Lükkasin hommikuse üksitalle nurgaaiast välja, et ruumi teha ja panin uued kaksikud - poisi ja tüdruku - koos emmega sinna sisse. Pärast ronisin ise ka nende juurde, et aidata lastel esimene tähtis sööming edukalt sooritada...ja siis see lammas mind enam ei kartnudki :D
Aga see lammas, kelle ma sealt nurgast välja lasin, see muutus pööraseks ja arvas, et mitte ükski teine tall ei tohi tema lapse lähedalegi minna...Nii ta siis kolkiski kõik, kes tulid kähemale kui 1,5 meetrit....ja kolki anti ikka halastamatult. Hakkasin juba teiste tallede pärast muretu tundma, sest neid löödi kohati täie jõuga kas vastu seina või söödet :S Aga ehk ikka harjuvad....lihtsalt ülihoolitsev emme

Väike vahekokkuvõte

Hetke arvutuste tulemusena sain teada, et praeguseks hetkeks on mul poeginud täiselt pooled poegima pidavad lambad - 37 tk( elusaid tallesid poeginud lambad) + 2 lammast, kel talledega erit hästi ei läinud. Tulemuseks on 32 poissi ja 26 tüdrukut.
Poegimata on nüüd 37 utte, kellest üks teeb täna õhutl....trambib teine seal aias kole närviliselt ringi....
Siiamaani olen oma talledega suht rahul olnud. Algul ma natuke kartsin, et millised talled see aasta tulevad (tähendab, et kui suured...või õigeminei kui väiksed) , sest lambad pole mul see aasta peale vilja ja silo mitte mitte grammigi vilja juurde saanud, sest seda mul lihtsalt ei ole olnud. Kartsin tõesti, et talled tulevad väga väikesed ja olen teinud kasvatusliku vea ( vähemalt suuremad kasvatajad on väitnud, et peaks ikka korralikult vilja juurde söötma paaril viimasel tiinuskuul) Kuid hetkeseis ütleb, et sündinud talled on igati korralikud. Kui on ikka korralik ema, siis on ka korralikud talled. Mõned üksiktalled on lausa hiigelsuured( minuarust) Tahaks nüüd loota, et see edasine kasv ka sama hoogsalt jätkub. Kuna ma nüüd sain mandri pealt palju( isegi peaaegu poole) odavamalt mahevilja(kaera), siis saan vähemalt poeginud uttedele vilja juurde sööta, et neil ometi piima oleks...eriti kaksikute ja noortele emmedele oleks seda vaja. Jääme siis ootama ilusti alanud aasta vähemalt sama ilusti jätkamist...

Laupäeva hommik

....algas titetralliga ja raskete poegimistega. Nimelt olin juba terve öö ühte lammast oma kaamerast jälginud( täna lähen vist koos Margusega lõunaunele :P ) , ning poegimine kulmineerus ( nagi viimasel ajal tavaks) hommikul 8 paiku. Sõin kõhu kiiresti täis, ning jooksin lauta...ja oli ka viimane aeg, sest talle pea oli täiesti väljas ning jalgu ei olnud mitte kuskil. Esmalt püüdsin pead sisse tagasi lükata, mis mul aga ei õnnestunud, siis püüdsin kätt sisse lükata, et jalgu otsida...lõpuks siiski leidsin ühe jala, kuid teine jägi leidmata. Otsustasin siis tõmmata ühest jalast ning peast....suure punnimise peale sain talle ikka välja ning kõik lõppes õnnelikult - saime suure üksiku poisslapse....Seegi kord oli tegu esmapoegijaga, kes oli aga väga tubli. Panin nad eraldi nurka, et nas saaksid üksteisega paremini ja segamata tegeleda....

Samat aegu nägin ka, et kõrval aias üks poegib. Arvates, et seal läheb veel veidi aega, lüpsin vahepeal ära kitsed ning toitsin lutitalled...Siis selgus, et seegi lammas vajab poegimisel kindlasti minu abi - nimelt oli tall sees tagurpidi...tagumised jalad ees. Tegu siis viimase mustapealise esmaspoegijaga. Käärisin siis käised järjekordselt üles ning ajasin lamba nurka aia sisse pikale...tõmbamine sai alata. Tall oli pirakas ning oli paras tegu selle välja saamisega. Kartsin juba , et juhtub sama mis mul korra see aasta juhtus - tagurpidi tall suri kohe ära...Kuid seda siiski ei juhtunud ning me saime kena suure tütarlapse. Noor emme oli pärast seda rasket poegimist natuke küll oimetu , kuid hakkas siiski oma talle lakkuma. Püsti ta aga ei jaksnaudki tõusta ja ega ma teda sundinudki vaid püüdsin tallele niimoodi pikali tissist süüa anda, mis ka õnnestus...tall ei olnud kangekaelne ja jonnakas nagu mõni on... Jätsin nad oma nurga-aiakesse kosuma ning tulin tuppa...

Mõningase jälgmise käigus tundub, et täna tuleb meile veelgi tallesid juurde, sest see keda ma juba eile õhtu "kahtlaseks " tituleerisin, see on veel tegemata ja hetkel muutunud veelgi kahtlasemaks...eks jääme ootele...

Reede

...ja kui ma oma kaamera siis hommikul kella poole 8 paiku käima lükasin, siis vaatasid sealt mulle vastu täiesti uued ilmakodanikud. Poeginud oli üks mustapealine esmapoegija. Esialgu ta nagu ühe talle vastu tundis huvi ja lakkuski teda, kuid arvasin, et seal aias võib olla ka teine tall....Ajasin ruttu omale riided selga ning põrutasin lauta. Omad lapsed jätsin Tiidu ja vanaema hoolde( kes paariks päevaks meile appi tuli), kes nad siis kooliks-lasteaiaks ette valmistasid...
Luta jõudes leidsingi veel teise talle. Korjasin lapsed kokku ning paigutaisn jälle nurka võre taha...Tundus, et noor emme oli nad kenasti puhtaks küll lakkunud, kuid tissi andmine oli tema jaoks täiesti võõras teema. Proovisin siis emmet jõuga kinni hoida, kuid tema tahtis eest ära karata nagu noor kits. Suurte jõupingutustega me siiski saime lõpuks ühele nõule, ning talledki said söödetud. Huvitav nende kaksikute juures on see, et kui tavaliselt on just poisid need, kes kasvult domineerivad ning tüdrukud seal kõrval väiksemad, siis selle paari juures oli täiesti vastupidi - tüdruk suur ning poiss palju väiksem...

Meile tulnud ema abi lahkelt ära kasutades alustasime uuesti suure hooga villa pesemist...kuna mu värskelt Vaemlast kätte saadud 50 kg lõnga lihtsalt otsa sai... Vaja oleks kiiresti uus lõng ju tegusse saata, sest lõngatahtjad muudkui küsivad.... Peab mainima, et kahekesi pestes on asjal ikka hoopis teine tera, kui ma üksi pestes jõuan päevas teha ühe vannitäie, siis kahekesi me tegime suisa kolm täit... :O Eks selle kuivatamisega nüüd siiski vist ole väiksed probleemid, sest kõik see siiski nii kiiresti ei taha jõuda ära kuivada... aga ekh ikka lõpuks kuivab ka...
Pesukordade vahepeal sai ka laudas poegimas käidud. No ega mu tegelikult seal seekord väga midagi teha ei olnudki, sest tegu oli korduvpoegijaga ning tall oli kenasti ise välja saanud - suur ta küll oli, aga välja ta sai. Igati tubli ja aktiivne tütarlaps tuli...

Neljapäeva õhtu

Paar lammast on juba pikka aega olnud nii kahtlased ja olen nende pudenemist juba pikka aega oodanud. Täna õhtul siis poegis lõpuks üks neist ka ära. See oli Pille, kes sai päris priske poisi. Siiani on ta iga aasta teinud mul üksiktallesid ja seegi aasta ta jätkas oma traditsiooni. Tall oli väga üli tragi...vahel liigagi, sest suure tissiotsimise tuhinas ta lihtsalt põrutas sellest pidevalt mööda...ning peamine - aidata ei lubanud. Egas siis midagi, vaatasin siis kõrvalt tema jõupingutusi, kuid lõpuks suutsin ta ära petta ning mul õnnestus teda natuke ka aidata....pärast seda sain minna rahuliku südamega tuppa magama. Kuna õhtul ei tundunud keegi enam NII kahtlane, siis otsustasin täna öösel magada ning kõik oma kaamerad ööseks kinni keerata.... aga nagu ikka, just siis hakkab keegi poegima....

Jälle pügamine

Täna sai lõpuks ette võetud meie viimaste karvaste lammaste pügamine, kel vill nüüdseks juba piisavalt pikaks kasvanud, et aitas maha ajada. Esimesed kaks karvast oli praeguseks juba talled ka valmis teinud ja lihtsalt ei tahtnud ,et rohkem selliseid karvaseid enam poegib. Nüüd tänase seisuga võib selle töö selleks hooajaks ka lõpetatuks lugeda...

Laudamelu

Siin mu kaksiktalled


Ning siin põhiliselt üksiktalled...ning paljud talled ei jäänudki veel pildile

Kolmapäev

See päev kujunes natuke tallerohkemaks.
Hommikul alusas päeva must lammas, kes tegi kenad kaksikud tüdrukud. Poegimine oli küll esmakordne, aga emme oli igati korralik ning tragi.

Paar tundu hiljem sai talledega valmis korduvpoegija, kel nüüd poiss ja türduk. Tüdruk tundub praegusel hetkel küll veidi aeglasem olema( söömise mõttes), sest hommikul ta karjus seal aias ja kõht oleks nagu tühi. Aitasin ta uuesti tissi alla, kust ta siiski usinasti sööma hakkas, aga tundus, et see vennake oli juba suurema koguse piima enese kõhtu ajanud. Andsin emmele suurema viljadoosi sisse, et piima juurde tekiks. Koolitusel kunagi öeldi, et pärast poegimist on soovitatav anda vastsele emmele suur viljakogus( isegi nii palju, et kõhu lahti võtaks korraks), see pidavat korralikult piimatootmisele mõjuma...

Õhtupoole poegis veel üks lammas, kes oli noor poegija, kuid see-eest väga tubli. Võttis talled kensti kohe omaks ning asus emakohuseid täitma. Temal sündisid kaksikud poisid.

Kuna lasin Tiidul teha mõned eraldusaiakesed( pikad 2,2 meetrised võred), siis olen neid ka usinasti kasutanud, et lambad pärast poegimist mõneks ajaks oma lastega ühte aia nurka kinni panna. Nii saavad talled parema konakti emaga ning vastupidi. Pole karta, et üks talledest kuhugi teise aia nurka ära kaob ning ema ta peaks sel põhjusel hülgama.
Pildil on talled kenasti magamas oma und eraldusaia vastas... nign tagat paistab hommikul poeginud lammas oma eraldusvõre tagant.

Teisipäev

Kuna vahepeal on olnud päris kiire, nii toas kui ka laudas, siis üritan tasa teha seda kirjapausi ja laudauudiste edasi andmisi...
Teisipäeal poegis Nunnu, kes sai valims ilma igasugu probleemideta kaks kena tütarlast. Esimene oli päris suur, ning tekkis hetkeline kahtlus, et kas sealt teist ikka tuleb...siiani tal ainult üksiktalled olnud. Kuid pidin eksima, sest saime ka teise tüduku. Esimen oli nii kriitvalge talleke...teine seevastu nõnda kole ja kollane( mis küll pärast lakkumist natuke heledamaks ja ilusamaks läks) Sellel kollasel tallel oli saba peal see-eest üks vahva must täpike, mis ma kardan hiljem küll ära kaob.

Esmaspäev

Järjekordselt poegis lammas päris hommikul...nii 8 paiku. Tegemist oli seegikord esmapoegijaga ning veel mustapealisega. Kuid tundus , et ta sai hästi hakkama. Kaamerast jälgisin esimese talle käekäiku ning kui hakkas teine tall sündima, siis läksin minagi korra vaatama, et kas ta ka teise talle omaks võtab ja lakkuma hakkab. Lauta jõudes oli tall juba valmis nind emme lakkus hoolega... Seekordseks saagiks oli 2 kirjut poissi.

Aktiivsem pühapäev

Pühapäeva hommik algas taas poegimistega, kus kella 8 aega kaamerast nägin üht noort lammast poegimas. Tõttasin lauta ning mõtlesin lammast ka aidata, sest tundus suht suur tall olevat...Kuid lammas ei arvanud, et ta abi vajaks. Jätsingi siis ta omapäi poegima, sest veendusin, et tall on õiget pidi ja õiges asendis. No eks tal läks selle isepunnimisega ikka tükk maad rohkem aega, aga valmis ta siiski sai - suur poisslaps. Aga kuna ta oli selline nooruke ja jällegi ta ei taibanud kohe, et see on tema tall ning seda tuleks lakkuma hakata. Nii ma siis tõstsin nad eraldi väiksesse aeda, kust juba 10-15 minuti möödudes ta talle kenasti omaks võttis ja tissi alla lasi (eelnevalt ma siiski proovisin lapsele natuke ise tissi anda, et ema ka aimu saaks, et asi niimoodi käib) Kuna sellel emmel oli udar juba üsna pikka aega suur, siis arvasin algul, et sealt tuleb ka teine tall....


Samat aegu aga kuulsin, et lauda teises otsas käib ka kõva tite hääl. Jooksin siis sinna ja poegis see lammas, keda ma juba terve öö olin oodanud. Temagi sai kaksikud - väiksed tüdrukud. Kuid üks plikadest oli ikka nii tuim, kui tuim... Ei ta tahtunud püsti tõusta, ega ka imemisest ei tulnud mitte midagi välja. Kui sõrme suhu panin, siis ei hakkanud ta isegi seda imema, veel vähem nisa, mida üritasin talle suhu ajada. Eraldasin ka nemad teise aiakesse. Proovisin emalt piima välja lüpsta, et seda siis väiksele anda. Vot oli see alles kunstükk...no tee mis tahad, kohe mitte ei hakka imema ja pead ka ei tahtnud ise püsti hoida....tundus teine rohkem sellise laiba moodi, kes vahel karjus kõva häälega. Kuidagimoodi ma siiski sain selle 60 ml piima talle siise...aga see oli tõesti vägistamise tulemus( põhimõtteliselt surusin piima talle kurku) Siis sai mul tõeliselt villand ning otsustasin ära minna, et sagu mis saab..jääb elama või mitte...olen teinud kõik mida osanud...

Kuid siis kostus teisest lauda otsast kõva pressimist ja ägisemist. Arvasin algul, et poegib see lammas, kes esimesena poegis. Lähemalt minnes selgus, et mitte...hoopis üks karvakera. Talgi oli esmakordne poegimine.
Talleke tundus suur ning noore ema vaagen väike. Niisiis ma aitasingi tallel välja tulla. Saime suure poisi. Emme küll mõtles hetke, kuid siis otsustas teda puhastama hakata ning suuremaid probleeme meil ei olnud, kui välja arvata see, et ta esmalt ei taibanud teda tissi alla lasta. Sellegi probeemi saime lahendatud väikse sundmeetodiga ning edasi taipas emme teda ise sööma lasta.

Rahulik laupäev

Lupäeva hommikupoolikul poegis ka üks lammas, kes sai järjekordselt kaksikud - poisi ja tüdruku. Eraldasin nad teisteset mõneks ajaks , et lapsed saakisd emaga parema kontaksti ja vastupidi. Tegelikult oli üks talledest ka natuke uimane ja ma lihtsalt kartsin, et ta kaob(ei jõua teisega sammu pidada) teiste lammaste seas lihtsalt ennem ära, kui ta normaalselt oma esimese piima kätte saab. Teine oli see-eest topelt aktiivne, kes muudkui punuma pani. Järgmisel hommikul lasin ta teiste juurde tagasi, kus nad teistega võrdselt said võidujookse teha, ilma et emme ära oleks kaotanud.

Reede

Öösel vastu reedet tegi meil talle esimene mustapealine( sufolki vereline) On teada, et need ei pruugi iga kord mitte kõige paremad emmed olla ja olin veidi ärevil, et kuidas läheb. Kuna mul juba mitu sellist lammast, kes oma teist talle endale ei taha, siis olen juba natuke hell selles suhtes. Õnneks ei osutunud minu kartused tõeks, ning me esmapoegija oli äärmiselt tubli emme. Nägin juba õhtul, et tall hakkab kohe-kohe sündima, aga tõenäoliselt läheb veel üks tunnike või poolteist aega. Heitsin vodisse kell 10 ja otsustasin poole tunni pärast oma silma looja lasta( sest uni oli niiiii magus ), lootuses et ehk ärkan ise õiget aegu üles. Tuleb välja, et mu sisemine kell on ääretult täpne, sest nõks enne 12-st tegin oma silmad lahti ( täpselt seda kellaaega ma just mõtlesingi, et see oleks vist kõige õigem aeg ärgata) ja kaamerasse vaadates selguski, et oli 100% õige ajastus. Sellist õige ajastuse ärkamist on mul juba kolm korda ette tulnud...panen sisemise äratuse peale...ja olengi üleval :P ...Käis äge pressimine... Otsustasin siiski lauta minna, sest ei teadnud, kui kaua ta juba seal pressidnud on. Kõik oli kombes ning üsna pea sündis esimene laps - poisslaps.... Emme muutkui noolis ja oli oma talle ümber nii ametis, et pole suure hooga tähelegi pannud, et nabanööri hammustamise asemel ta hammustas hoopis pool saba ära .. :O Niisiis ongi sellel poisil pool saba narmas. Varsti sündis ka veidi väiksem tüdrukuke. Kuskil kella kaheks saime kenasti ka tissitatud ( võttis kaua aega, sest olid päris kangekaelsed lapsed, kes end eriti aidata ei lubanud ja kõike ISE teha tahtsid, mis sest et ei osanud) ning sain siis südame rahuga tuppa magama minna. Hommikul magasime õnneks kaua, sest poistel ei toimunud õpetaja haiguse tõttu kooli ning Marguski magas peaaegu poole 10-ni hambad laiali. Endal õnnestus magada 9-ni, kuid südametunnistus hakkas piinama, sest kitsed ammu juba ootasid mind...vähemalt mina mõtlesin nii...tegelt ei oodanud nad mind väga üldse, sest olin vist õhtul unustanud ühe kitse värava riivi lahti ning kõik kitsetalled pääsesid oma kinniistumise aiast välja ning olid emmede tissid ikka päris tühjaks teinud...vaevu sain oma lutilastele tilga piima, ise jäin seekord siis ilma. Õnneks oli eelmise päeva piim veel alles, kuigi mõtlesin selle teha juustuks ( mida õnneks siis ei teinud)

Produktiivsem kolmapäev

Kolmapäeva pärastlõunal sündisid natuke ootamatult ühel lambal kaksikud...ootamatult sellest mõttes, et tulin just laudast ja kui poole tunni pärast kaamerasse vaatasin, siis näen, et lammas juba meeleheitlikult punnitab. Tegelikult ootasin ma jub tükk aega, et ta poegima hakkaks, sest udar oli tal juba suur ja tagumikki turses. Seekordseks saagikd olid poiss ja tüdruk.

Õhtul , kui olin ühe lapse lasteaiast toonud ja teised uisutama viinud ning koju jõudes uuesti kaamerasse vaatasin, siis nägin üllatuseks, et üks noor lammast on piraka tallega hakkama saanud. Ei osanud talt veel talle oodata, kuna ta jäi sügisel niitmata( kuna kevadel niideti ja sügisel niiduaegu polnud tal veel midagi niita) ja udarat ega tussu polnud hästi näha. Õnneks olid temal enamus ematundeid kohe tärganud ning tegeles hoolikalt oma poja lakkumisega. Kuna tall oli natuke laisavõitu ja uimane ning emme ei tahtnud väga hästi, et ma teda aitaks, siis transportisin nad korraks üksikaeda, kus mul oli lihtsam talle aidata. Asi sai kergesti lahendatud nind nüüd võivad nii emme kui poja teiste juurde tagasi minna.

Õhtul veel hiljem hakkas poegima ka Kõps, keda ma juba eile õhtul "kahtlaseks "tituleerisin. Temagi on üks neist lammastest, kes armastab oma teise talle hüljata. Ülemöödnud aastal tegi ta sedasi ning pidi üsna pikalt elama üksikboksis oma talledega, möödunud aastal ei nänud ma ta poegimist ja seetõttu jäi teine sündinud tall ninapidi lootekotti ja suri kohe ära, kuna emme tõenäoliselt ei olnud tast huvitatud. See aasta tudus asi esialgu kenasti korras olevat. Lakkus kenasti puhtaks oma esimese poisi, kui ka teisena sündinud tüdruku. Õhtul minu lahkudes käisid ka mõlemad tissi all ja ema täiesti lubas. Hommikus aga hakkas mulle asi kahtlasena tunduma, sest see teisena sündinud plika käis kõigi teiste alt piima otsimas, peale ema ja emme ei kutsunud ka teda. Paigutasin nad igaksjuhuks seegi kord eraldi aedikusse, kust ma jälle avastasin, et mamma emalikud tunded oma teise lapse vastu hakkavad kuhugi kaduma. Õnneks laseb ta vähemalt siis imeda( ilma suuremate probleemideta) kui ma ise ta juures olen ja teda õrnalt kinni hoian. Loodan (lamba enda pärast) et ta siiski muudab meelt.