Katsetuste lainel

Päev otsa villapesunõu taga istudes keerlevad peas ka sada erievat mõtet... näiteks mida teha nende sibulatega, mis mitte üldse ei allu minu tahtele ning lähevad liigkiiresti mädaks. Ei tahaks neid ju ka lihtsalt komposti visata ja toidu sisse lihtsalt sellistes kogustes ma neid ka ei jõua panna(kuna sibulaid on see aasta tõesti palju ja paratamatult lähevad mõned halvaks). Osadele ma mõtlesin juba varem kasutuse välja - tegin eksperimendina tükeldatud sibulatest(viiludest) marineeritud variandi(ja üllatusena tuli väga hea asi välja, eriti arvestades, et ma marineeritud sibulate retsepti internetist otsisin ja elus esimest korda tegin) ja kuna neid juba paar laari tehtud, siis lõpmatusena ma neid ka ju ei saa teha - keegi peab need ka ära sööma....nüüd siis oli küsimus, et mida teha ülejäänutega? Tegelikult olen juba mõnda aega mõelnud, et prooviks neid tükeldada ja kuivatada... kujutan ette, et neid oleks ju väga lihtne hiljem toidu sisse panna, eriti kui kiire on. Aja nappuse tõttu olen seda ettevõtmist juba pikemat aega edasi lükanud, kuid eile õhtul ma võtsin siiski asja käsile - tükeldasin mõned poolpidused sibulad ning panin plaadi peale kuivama( tükeldamise aegu tuli aga suur üllatus - nimelt astus meie uksest sisse ei keegi muu, kui meie viimane wwoofija - Nikolas ...üllatus oli nii suur, et ei osanud tükk aega midagi asjalikku öelda(peale oh kui tore ja oh kui üllatav) Nimelt oli ta olnud päevaks külas Sinimal Kääride poole, kus kujutan ette et kõvasti prantsuse keelt harjutati ning enne praamile minekut põigati ka meilt läbi :D No tõesti oli meeldiv üllatus) nonii ja nüüd siis sibulate juurde tagasi....Täna õhtuks olid sibulad väga kenasti krõbedakesed ning maitsegi oli väga meeldiv - isegi kibedat maitset oli tunda. Ühesõnaga otsustasin täna õhtul seda kraami juurde teha.juba krõbe ning peaaegu kuiv sibul
Kindlasti tahaks ka veel proovida teha kuivatatud porgandeid...on ju maitseainetel porganditükid sees ja miks ma lihtsalt ei võiks ise selliseid kuivatatud variante toidule lisada. Küsimus on nüüd vaid selles, et kuidas neid siiski kõige parem tükeldada kuivatada oleks - tõenäoliselt proovin kõigepealt riivida neid jämedamalt ja siis laiali laotada ning kuivatada, siis hiljem on neid mõnus peeneks pudistada kujutan ette( aga võibolla ma ka eksin)Aga eks näis, millal ma sinnani ükskord jõuan, sest hetkel on mu prioriteet villapesu, mida ma niiväga tahaks kiiresti valmis saada, et saaks villa Vaemlasse viia ja sealt jälle kiirest jälle kätte saada....ei jõua ära ootada, kuis nad sealt kätte saan(kuigi pole sinna veel grammigi villa viinud :P) Tahaks see aasta ära proovida eri varianti lõngasid - hallivalge kirjut, halli, valget ja musta( või siis peaks ütlema pruuni) See kõik on nii põnev, sest iga kord on ju tulem erinev :D oh....ja inimesed muudkui küsivad juba seda lõnga, mida mul ei ole nagu praegu anda....tahaks juba saada....
AAAA...ja üht kaua mõeldud ja seeditud asja proovisin täna veel....nimelt väideti, et kui tavaline või sõtkuda ära näiteks oliivi õliga, siis ei lähe see külmikus kõvaks ja on sealt välja võttes kenasti leivale määritav. Tuleb välja , et see on täiesti tõsi...soovitan proovida ;)

Kas keegi hakkab suureks saama?

Selline tunne, et mu väiksed pojad on üleöö kuidagi suureks saanud. Seda olen ma küll ammu märganud, et mu allameetrimeestest on tugevalt ülemeetrised saanud, kui seni ei ole nad eriti innukad aitajad nagu olnud...muudkui mängivad ja ajavad ainult kõike sassi...nagu lapsed ikka....ja muidu ei korista, kui emme kurjalt kukil ei käi...Kuid...see nädal on neil läbi käinud nagu mingi nõks....
Ühel päeval avaldas Gabriel ise vabatahtlikult soovi mind puude tassimises aidata ning tõi kaks kappi nobedasti puid täis(kuigi ma pole talle öelnud, et ta need mõlemad täis tooks ning olin mõttes õnnelik, et ta mu ühe kapigi puid täis toob) Hiljem avastasin, et mõlemad kapid oli täitunud puudega. Suurest rõõmust premeerisin teda šokolaadiga , mille üle tal nagu arvata võib, hea meel oli...
Eile hommikul lauta ära minnes ja lapsi laua äärde sööma jättes mainisin, et pärast asjad laua pealt ära koristaks( eeldasin, et nad panevad piimakannu kappi ja heal juhul ka nõud kraanikaussi)......aga tuppa tagasi tulles avastasin ma eest pestud laua ja pestud nõud :D Lapsed ise rõõmsalt kiites, et neile hakkas nõude pesemine nüüd meeldima ja tahavad seda iga päev teha ( no mis saab ometi ühel emal selle vastu olla) Heini naljatades ütleb nüüd( reklaami parandatud variandi) "Ma ei ole laps, ma olen nõudepesija"...Sain selle peale kõvasti naerda. Tänagi said nõud laste abiga pestud....tahaks loota, et see entusiasm ka edasi kestab...
On teised veel paar päeva laudas aidanud lambaid sööta - tehes seda ikka päris korralikult...
No ja mis ma ikka muud oskan öelda...ehk saab veel poistest asja :D (loodan et ära ei sõnu)

Paha lapsevanem

Sain siis eile hakkama sellise asjaga, mille kohta võib nii mõnigi asja teine osapool võib arvata, et olen paha.... Asi nimel selles, et tõstsin kisa poola õunte peale, mida koolis-lasteaias jagatakse( ja siis öeldakse, et on tervislik !!??) ja mille peale minu kaks poja ennast lolliks pidid kratsima . Margus sai ikka sellised jubedad 2cm läbimõõduga kublad enda kõhu peale, et kohutav kohe, Gabrielil vedas ja tema piirdus vähe väiksemate kupladega....aga kratsimise -kreemitamise-zyrteki ralli käis meil ikka mitu päeva. Esialgu ei taibanud ma kohe üldse, millest sellised asjad meile tulid ja nii korraga veel, kuid aimasin, et mingist söögist..ja mitte kodusest söögist. Järsku plahvatas, et meie suurematel poistel ennegi see pooleõuntejama on olnud. Ja kuna ma ise neid nagu tavaliselt ei osta, siis pole ka seda allergiat esinenud ka( Margusel pole veel kordagi olnud)
Peale põhjuse taipamist siis helistasin kooli ja küsisin, et kust on pärit need õunad, mida lastele sisse söödetakse - poolast..otseloomulikult. NAGU MEIL ENDIL SEE AASTA ÕUNAUPUTUST IGAL POOL EI OLEKS!!!! Küsimuse peale , et miks kohalikku õuna ei anta, sain vastuseks, et siis peavad inimesed tegema mingeid proove ja kuna see läheb liiga kalliks, siis keegi ei tee(et vahest on nad 0 krooniga sisse mõned võtnud(sest osta ei tohtivat), aga siis ei tule kaloraaž täis ja nad on jälle jamas)...nii need õunad mädanevad. Aga kui tervisekaitsest järele küsisin, et mis jama toimub ja niisugune pürokraatia on , siis sealt tehti mulle suured silmad ja öeldi, et see on tiesti jama jutt, mis ajan ... OMA KODU ÕUNU VÕIB VIIA(nii müüa kui anda) TÄIESTI VABALT NII LASTEASUTUSTELE, HAIGLATELE, HOOLDEKODUDELE. Tundub, et koolis ei teata mitte midagi nendest seadustest ja muudkui söödavad lastele mürki sisse. Võiks ju natuke ennast asjadega kurssi viia ja natukenegi selle nimel pingutada, et lastel oleks tervislikum toit(poola õun ei ole ju mingi tervislik asi!!) Usun, et kui korra-paar panna lehte kuulutus, et koguda õunu laste tarvis, siis neid pakkujaid oleks ikka päris palju. Näiteks terve Käina alev on umbselt õunapuid täis ja õunapuualused on paksult õunu täis... ja sinna nad ka jäävad. Ja selle peale, kui küsisin, et miks neid õunu ei võiks lastele anda, öeldi et kes neid korjaks.....pakun välja, et seda tööd võiksid teha näiteks need Käina valla töötud , kes vallalt lihtsalt aitähi eest seda raha saavad(tehku ka midagi!)
Kokkuvõtteks ajasin natuke inimesi liikvele - nii tervisekaitse, kes lubas õuntest(kui neid veel kuskil järgi on) proovi võtta, kui ka majandusjuhataja, kes kiiresti peale minu kõnet lippas lasteaeda, et teada saada kellel ikkagi punnid olid....Juhataja muidugi väitis, et varem on ju ka neid õunu antud..aga ju siis sellest partiis oli lubatud aineid rihkem sees, sest ega iga partiid , mis eestisse tuleb ei kontrollita - tehakse pisteliselt ainult...ja võibolla just sellest oli neid nii ülemise piiri peal või lausa rohkem...Aga ega ma nüüd ei väidagi, et lapsed on erinevad ja mõnel lihtsalt tekivad allergilised reaktsioonid kergemini - asi on põhimõttes (võiks ju olla kodumaine, kui neid ju ümberringi lihtsalt mädanevad!!!)
Nüüd siis on järjekordselt Gabrielile loetud sõnad peale, et ta neid poolakaid suhu ei topiks ( millest see laps saab suurepäraselt aru) ning lasteaias lihtsalt peab Margus vesistava suuga pealt vaata ,kuidas teised õuna nosivad(sest temale ju selgeks ei tee, miks ei anta).....ja kõik lihtsalt sellepärast, et ei suudeta kodumaiseid õunu oma teadmatuse ja mittetegemise tõttu kooli hankida....Peaasi, et midagi kuskilt ja peaasi, et odavalt kätte saaks....KAHJU!
Ohhh...sain vähemalt südamelt ära rääkida....Ja tean, et see kõik on mõttetu tuuleveskitega võitlemine.

Õpitu rakendamine

Nii...nüüd siis sai ära proovitud need väikesed ja esialgu ebaolulisena tunduvad tehnoloogilised nõksud juustu tegemisel. Unustasin oma eelmises õpingu postituses veel mõned asjad mainida, mis ei olegi nii väga ebaolulised..nt: juustu tera lõikamisel peaks olema väga terav riistapuu, mida suurem-laiema-ümarama riistaga sa seda lõikad, seda rohkem tekib nn. seda juustutolmu, mis põhimõtteliselt on kõik kaotsi läinud juust - vadak peab olema kenasti roheka selge tooniga...see valge sade on raisus juust...
Nii ma siis üritasingi see kord oma juustukalgendit lõigata äärmise ettevaatlikusega(vastandiks eelmistele kordadele, kus ma lihtsalt seal sees ringi suvaliselt aetutasin) , kuubikud üritasin teha sellised normaalse suurusega 1,5*1,5cm ning isegi nõrguma tõstsin potist kulbi abiga, mitte ei valanud...tegin siis seekord feta juustu. Ja kuna mul piimaga viimasel ajal eriti kiita pole(sest seda lihtsalt pole), siis tegin seekord juustuks vaid 5 liitrit oma tavalise 7 liitri asemel. Jäin põnevusega ootama tulemusi...
Ja kuna viimasel ajal mu juust kippus hirmus auguliseks minema ja ma täpselt ei teadnud selle põhjust, siis on mul tõenäoliselt ka see viga teada - mina lasin feta juustutoorikut hapneda toatemperatuuri(mis on ka õige) ning panin selle hiljem KA toetemperatuuril oleva soolvadaku sisse(mis oli vale) , kus ta sai veelgi edasi hapneda ja nii need augu seal ka hulgi tekkisidki, nagu oleks hiirtekoloonia sealt läbi joksnud.
Tegelikult peaks soolduma panema külma kohta ja külma vee sisse...Veel panin ma vist ka liiga palju petti, mis andis eriti mõnusa hapnemisprotsessi.
Ja tulemused on siis järmised :
1. kui ma tavaliselt oma 7 liitrist saan kuskil 1 kg feta justu, siis seekord sain ma 5l piimast SAMUTI 1 kg juustu (totaalne üllatus) Kuigi jah... seekordse tegemise aegu oli mu vadak ikka üllatavalt selge küll(mida eelmiste kordade kohta öelda ei sanud) ning koguseliselt oli seda ikka tunduvalt vähem(kuigi järelnõrgumisel tuli seda ikka omajagu, kuid seegi oli ilus selge ollus)
2. Juust jäi ilma aukudeta ja ilus ning mõnusa konsistensiga - ei olnud liiga plöda-pehme ega ka liiga kõva...just selline nagu peaks olema.
Kokkuvõtteks jäin oma katsetusega täiesti rahule...

Üllatused, üllatused

Täna hommikul meie Illut lüpstes, kuulen et kõrvalaias teeb meie väike Piibu hirmsat lärmi....muudkui kisab ja liputab saba... Ise mõtlen, et see neiu peaks ju ka koos teistega aastavahetusel talle ju tegema, aga tuleb välja, et talle see Sülde poiss üldse ei meeldinud - paraku. Lüpsin ta ära ning tõstsin kenasti noormehe juurde, kes ka juba neiu kisa kuulmisest täiesti pöördesse oli läinud....ning äge (ja muide väga sarviline) pulmatants läks lahti. Aga kuna see noormees on veel nii tita, siis vahepeal kõhualt piimalõhna tundes püüdis ka seda peale rüübata, mis nüüd Piibule kõige meeltmööda siiski ei olnud. Aga sellist sarvilist tringlit-tranglit pole ma ennem veel näinud...sarved on kogu aeg kellegi kõhu all või jalgade vahel - ohutuse mõttes võtsin mõlemal kaelarihmad ära, sest noorhärra sarved olid juba neiu rihma külge takerdunud , ähvardades Piibut üles puua. Nonii...jätan siis nad tänaseks päevaks kenasti kokku ning üritan neiu õhtul oma aeda tagasi paigutada....sellest koosoldud ajast peaks ju piisama....

Tagasi koolis

15 ja 16 oktoober sai siis jälle oma vanasse kooli-nüüd siis Hiiumaa ametikooli(kus üsna mitu aastat sai vantsitud) tagasi mindud, et ikka tarkusi juurde saada. Nimelt oli välja kuulutatud selline huvitav kursus, kus maaülikooli professor rääkis juustude valmistamisest. Mõtlesin, et kuna olen siin ise neid kogu aeg pusinud teha, siis võiks ka veidi teadjamate juttu ja tarkusteri kuulama minna. Välja oli kuulutatud ka juustu praktiline tegemine....mis peaks küll mainima, et natuke aia taha läks.... Põhjus oli selles, et õhtul kalgenema pandud piim ei kalgenenud mitte sugugi ja pikalt põhjusi väja mõeldes jõudsime ka mingile järeldusele - nimelt me proovisime teha valgehallitusjuustu ja selletarbeks lisasime piimale valgehallitusseeni, mis oli pulbri näol....ja laap oli ka pulbrina....ning tõenoliselt me siiski laapi sinna sisse ei pannudki, vaid laborandi eksitusel(kes härrale asjad kaasa pakkis) topeltportsu hallitust :D Noh, ega me siiski meelt ei heitnud vaid järgmisel hommikul võtsin siis kodust kaasa natuke oma laapi ja veidi petti, ning juustutegu sai jätkuda. Eelmise õhtu mass oli hommikuks kenasti ära hapnenud ning sellest tegime HALLITUSSEENTEGA KOHUPIIMAMASSITAOLISE asjanduse ning panime ka siiski vormi ning jääme ootama hallituse kasvu...täna soolasin kõik juustukesed, mis mulle kaasa anti, kenasti ka ära ning paari nädala pärast võin anda tagasisidet, mis asjast sai.... sest hallitus peaks kasvama hakkama just paari nädala pärast.
Aga siis mõüned tarkused, mida enda jaoks leidsin:
1. mida suurema juustutera lõikad, seda pehmem jääb juust, sest rohkem vadakut jääb tera sisse. Küll olen vaaginud seda, et miks mu nn feta jääb tunduvalt kõvem, kui ta tegelikult peaks olema...nüüd tean...
2. valmiv juust võib olla kibe...kui õieti aru sain, siis see kehtib rohkem kõvemate juustude kohta.
3. kinnitus minu arvamusele...juust muutub seistes magedamaks, seal oli ka oma põhjus - miks - aga ei suuda seda siin siiski kirja panna, sest täpselt ei mäleta. Oli midagi tegemist nende erinevate kompolnentidega, mis jpiimas-juustus on...keegi sõi midagi ära ja siis asendus see sool, mida me paneme, kuid em lihtsalt seda pärast ei tunne oma maitsemeelega...või midagi sellist...kes oskab, see parandab...
4. kui juustu kuumutada(teha kõvemat juustu) ja seda tera kontrollid, siis õige tera on valmis siis, kui sa suudad selle massi peopesas kokku suruda ühtseks massiks ja seejärel näppudega näppides see laguneb teradeks uuesti tagasi! Ning tera kriuksub -krudiseb hamba all...
5. õige kuumutamine on selline, et iga 10 minuti jooksul peaks temp. tõusma vaid 1 kraadi! ning meie jaoks tavaliste juustude max kuumutamise temp võiks jääda 35-38 kraadi juurde.
6. sain juustutera lõikamiseks sobiva agregaadist pildi, mida nüüd nii mõnegi mehed saavad kodus usinasti naiste kõva käsuga tegema hakata :P
Pildi sain ka juustuvormist, mida on hõlbus tesitpidi keerata, et juust(eriti pehmemad juustud) paremini vadakust tühjaks jookseks. Sinna on ka hea raskust peale panna
Ning nõrutuseks oli neil kasutuses sellised restid, neid siis kaks, et saaks vormid ümber keerata:
Maitsta saime seal ka erinevaid juustusid, millele tuginedes ma kunagi endale ei osta sinihallitusjuustu...valge oli üllatuseks päris soodav :D Räägiti ja näidati maaülikooli minijuustutsehhi(kui nii võin nimetada) mis oli ikka väääääga põnev...ajas himustama sinnaminekust..natuke...aga noh...liiga kaugel....palju loomi ....ja suur pere...ning suured õppemaksud....kuid teistele kindlasti soovitan, tundus põnev. Ja nüüd ma siin siis mõtlengi, et kui inimene on saanud 18 ja peaks otsustama mida edasi õppida...no siis ta ei tea ju mitte midagi( vähemalt mina ei teadnud)...nüüd oleks vast asi teisiti...on tekkinud teatud huvid...
Palju räägiti ka koostööst-koostööst-koostööst.......mida paraku hiidlastel on kuidagi väääääga raske saavutada...vähemalt minul on jäänud selline mulje, või pole meil lihtsalt asjalikku eestvedajat, kes selle ära teeks - kahju...
Ja lõpetuseks üks natkue praktikat saanud juustutegija Külli, kes esimesel õhtul üritas piimast juustu saada....järgmine päev sain ameti endale, sest Küllil polnud võimalik teine päev osaleda...
Aga ega teiengi päev see asi libedalt ei läinud...mitte ei tahtnud tekkida seda kalgendit ning tõenäoliselt oli põhjuseks piim. Sest osa lehma piim pidi sisaldama liiga vähe valku nign kui sul laudas on näiteks kaks lehma ja üks neist on selline, ning sa piimad kokku paned, siis saa juustu ei saagi teha... ühesõnaga, see kalgend, mis pidi tekkima 40 minuti jooksul , tekkis pea kaks tundi ning seegi oli lahja kalgend, kuid siiski saime midagi.
Lõpetuseks soovitan algajatele juustuvalmistajatele raamatut nimega "Koduvalmistatud juustud" mida saab osta siit ja siit

Uus pereliige

Täna pärastlõunal lisandus meie toredasse loomaperre üks vahva väike saane sugu sikupoiss. Sikuke on pärit mandrimaalt(tegelikult on meie jäärapoiss pärit samast perest ...), Hiiumaale jõudis ta küll juba pea kuu aega tagasi, kuid seni oli ta külapeal kosumas ja uute tüdrukutega tutvumas, kuid täna jõudis ta siis meile. Sikuke on väga vahva ja julge noormees. Esmalt panin ma ta Muusaga ühte suurde aeda, kus nad kohe ninad kokku surusid ja noormees püüdis väga noormehelikult käituda....aga meie Muusale see siiski üldse ei meeldinud....kukkus teist niimoodi taga ajama, et hirmus. Lootsin, et asi siiski vaibub, aga õhtupoole lauta tagasi minnes oli väikemees nii õnnetult pikali nurka surutud ning ei julgenud püstigi enam tõusta....arvasin hetkeks, et Muusa talle ehk viga äkki teinud....siiski mitte. Otsutasin ta selle ülbiku juurest siiski ära viia...kõrvalaeda lammaste seltsi. Kohanemine oli tunduvalt parem ja üleolekut näitab pigem kitseke kui lambad, kuid tundub , et kõik on siiski normaalsuse piires... Ja siit siis ka väike portree...
KUULUTAN VÄLJA KONKURSI , LEIDMAKS SIKUKESELE NIMI!!!!! Palun siis nimepakkumisi!!!!!

Tänasest võib ametlikut avatuks kuulutada villapesu hooaja....natuke sai algust tehutd küll juba nädal tagasi...nii soojenduseks mõni lammas,(see sai lihtsalt kiiresti otsa) kuid nüüd on mul seda villa ikka PALJU ja tööd jägub terveks kuuks...

Natuke kitsemajandusest

Kui suvel meil sokupoiss oli ja meie tüdrukud kõik ära kargas, siis arvestasin ma sellega, et kuskil aastavahetusel saan ma trobikonna pisikesi Muusasid, Trallasid, Piibusid ja Illusid.....ning et piima andmise lõpetavad nad kuskil kuu enne väikeste sündi... Kuid.... Nüüd tuleb välja, et mu armsad kitsekesed peaksid kinni jääma tunduvalt varem ... kahjuks... Ja Muusa arvab juba praegu, et tema piimatootmine võiks lõppeda, iga päev aina vähem ma seda piimaollust saan, täna hommikul sain vaevalt tassitäie :( Tundub, et homme ei ole enam üldse mõtet teda tõmmata... Teised ürtavad ikka vapralt piimatootmisega edasi tegeleda , tänu heinale siiski annavad natuke vähem, aga midagi ma siiski saan... Muret teeb mulle hoopis see, et mis siis saab, kui piima enam üldse ei ole??? Gabriel meil ju ainult kitsepiima joobki - ei midagi muud.... Järgmine aasta üritaks siiski seda paaritamise asja natuke teisiti ajada - siis ka endal päris oma sikk ning ise olen veidi kogenum ning kitsede iseloomud-veidrused paremini selged ning võin nad ka teineteisest erinevatele karjamaadele panna. Praegu ei ole aga midagi mud teha , kui kaasa tunda meie Gabrielile, kitsepiimaaustajatele nign juustusõpradele, kellel tuleb pikk ja piinarikas ootamine, mil uuesti seda mõnusat kraami saab. Seniks aga nautigem seda viimast, mis meil on......

Tehtud

Nonii....see aasta sai need lambad nüüd õige kiirelt pügatud, lausa ühe päevaga. Kokku sai tehtud natuke üle saja lamba, sest osad kevadel pügatutest ei olnud oma karvu piisavalt pikaks veel kasvatanud ja mõned kevadised talled olid ka kuidagi veel nadid. Aga midagi peab ju Tiidule ka jääma....muidu läheb veel rooste....saab detsembris nüüd pügada ma arvan. Niidumeestele pean vaid ütlema kiidusõnu ja minu kardetud hullud sisselõiked jäid neil tegemata, mõned täksed küll tulid , aga nendele aukudele oli neil ka rohi kaasa võetud..vat kus teenindus. Need uus-meremaa mehed pidid nende sõnul ka neid lambaid vahest päris lõhki lõikama ja peale ei pane nad ka midagi - on nii kuis on....oma lauta ma neid vist ei laseks... Kuid neid mehi ootaks rõõmuga järmine aasta jälle :D(mida nad ka tõenäoliselt teevad) Siit siis väike reklaam: OÜ Jardiines teeb head tööd, ning kõigil kel huvi võivad nad julgelt oma lauda ukse vahelt sisse lasta :D
Paneks lõpptulemusest mõne pildi ka, kui oma kaamera kaabli üles leiaks.....
(Juhe leitud :D ) Tagaplaanil siis suured villahunnikud, pooled pole siiski veel pildile jäänud...

Päev otsa kõva ehtiamist

Sai terve päev kõvasti vaeva nähtud ehtamisega....laudas nimelt(kuigi oleks tore, kui saaks ka toas ükskord ehitama hakatud) Konstrueerisime kõvasti aedasid ja parandasime-ehitasime söötmeid. Olid osad külgede pealt ikka sita poolt päris räsitud ja pehkinud nign vajasid laudade vahetust. Päeva plaaniks oli see, et õhtuks lambad lauta saaks, sest homme on mu ehitusmees metsas esimesel põdrajahil js õhtul(kui mitte juba täna öösel) tuleb vihm kaela ning teeb meie juba kuivaks saanud lambad jälle märjaks. Meie plaan õnnestu igati täpse ajastusega (kuid siiski natuke üle raskuste, sest Margus jäi meil haigeks, kuid õnneks olid poisid kodus ning jäid teda tuppa valvama), enne pimedat said söötmed (osaliselt oma ajutistele) kohtadele, vesi sai uuesti lammastele kätte saadavaks, uus puhas aluspanu sai maha laotaud ning lambad kenasti lauta.Rõõmsalt laudas
Isegi silo sai lauta toodud, mille peale lambad lausa pöördesse läksid ja juba aedade alt omi päid üritasid läbi pressida. Nüüd siis jääme ootama esmaspäeva, mil tulevad meile pügajad mehed....

Pankrot

Kallid juustutegijad ja muidu maitseainetarbijad....annan teile teada, et firma LAPLANTA on läinud pankroti ja selle firma tooteid enam kunagi poodidesse juurde ei tooda. Nüüd kulla inimesed, kes pidasid lugu nendest headest ja odavamatest(ja tihti ka ainulaadestest) toodetest, olge head ja varuge neid oma koju nii palju kui teil võimalik. Näiteks küüslaugu pulbrit ei tee ei santa maria, kui ka teised tuntud firmad...ainult küslaugusoola...