poegimisajale mõeldes

Juba etteruttavalt poegimisajale mõeldes.... leidsin lihtsalt kogemata selle video ja tahtsin näidata, et kasutame ise sama süsteemi ja on äääärmiselt tõhus - paar-kolm päeva ja omaks saavad nii enda, kui võõrad talled :)

http://www.youtube.com/watch?v=rKFUhnZlZPw

Silmailu

No nii hea on kaamera vahendusel jälgida, mida teevad laudas koerad ja lambad.... ja  niimoodi klõpsida mõnuga silmailu jaoks pilte, ilma et koeri ega lambaid nende mõnusas olemiseks segaks :D Jagan mõne ka teiega. Ja nii hea on vaadata nende arengut ja sisimas tiksub lootus, et seekord teeme ehk kõik (või vähemalt enamus) õieti ja noortest kutsudest tulevad täisväärtuslikud lambavalvurid.

Kutsikad .... ja ka lambad...

Olen saanud noomitusi,et ei ole siia blogisse mitte midagi kirjutanud - et täielik vaikus. Tegelikult meil kodus siiski päris vaikne ei ole ja töid tegemisi on jätkuvalt kuhjaga. Palju on pead valutatud, et saaks kutsikatele head kodud, sest paljud on endiselt veel meil, kuid lootus on, et sellel nädalal saavad ülejäänud enamus ka endale toredad kodud ja lambad-kitsed, keda valvata :)

Aga paari -kolme koera oleme püüdnud usinamalt lammastega harjutada, eks ikka seepärast, et vähemalt kahte tahaks endale karjavalvuriks ja üks sai nii igaksjuhuks veel lisaks pandud, et kui ei peaks teise koju minema, aga tundub, et see kolmas, kes siin alumisel pildil on, läheb siiski Saaremaa lambaid valvama ja huntidega võitlema.... Ülejäänud kutsikad on olude sunnil õues ja nüüdseks juba siiski ilma kitsede-lammasteta, sest esiteks neil ei ole seal lihtsalt midagi süüa olnud ja teiseks ei suutnud ma enam selle aina energilisemaks muutuvat koerakarja õiges suunas juhatada nii, nagu mina seda oleks soovinud, ei suutnud mina kõigile kaheksale korraga selgeks teha, et mängida lambaga ei tohi - seda tuleks ikka juba individuaalõppes teha. Ja õnnetuste riski vähendamiseks lihtsalt kasvavad nad hetkel üksi. No olgem ausad, arvasin ka, et omanikud tulevad varem järgi, aga mis teha, kui tuleb igasugu ootamatusi ja eluraskusi ette... Aga see selleks. Hetkel on kõik õnnelikud - kes siis laudas lammastega, kes õues emmega :D 

 Nagu neilt paarilt pildilt näha, sujub me kutsikatreening üsna hästi ja ma ise olen asjade kuluga ikka päris rahul :D

 Panime aeda kutsika juurde ka kuudi, et siis kui karjamaale läheb, on mingi tuttav element seal juba ees olemas.... aga näe, kuudi hõivasid hoopis lambad ja kitsed, kes korda-mööda seal sees ka magamas käivad :D Kutsikad magavad pigem ümber heinarulli, kus lambad söövad...

 Ja meie slovakipapa jalutab jätkuvalt õuepeal ja arvab, et inimesed on niiii armsad :P.... ja kassid ka :D

 Ja siin veel üks valik meie väikestest slovakiplikadest, kes on juba poole koera mõõtu - kõige paremal on aga nende emme ... Tõenäoliselt uuel nädalal ma enam sellist pilti ei näe...

Ja kui rääkida lammastest ja sügisest... siis ma ei mäleta sellist aastat, kui mu lambad nii kaua õues on olnud. Osa noori lambaid sai lauda juurde aetud küll juba oktoobri algul, aga see oli väga suuresti ajendatud sellest, et kutsikatele oli vaja luua sobiv kasvukeskkond... Aga vanad lambad oli meil õues kuni novembri keskeni, kus üks aiatäis sõi täiesti vabalt veel rohtu ja ei igatsenudki lisa saada, teisele aiatäiele sai siiski heina juurde antud, aga kuna karjamaa oli ikka väga kuiv ja ilmgi kuiv, siis ei leidnud ühtki põhjust, miks oleks nad pidanud lauta tupikusse ajama... Meenutades möödunud aastat, siis juba oktoobri esimesel poolel tulid lambad lauta, sest mu lammastel lihtsalt puudus võime ujuda ja mudas püherdada. On ikka aastatel suur vahe küll...
Poegimiseda sel aastal me ei kiirustanud ja esimene aasta, kus me hoidsime jäärad uttedest eraldi - mäletatavasti oli möödunud aastal (esimest korda minu lambapidamisajaloos)lammastel selle tallesaamisega väga kiire ja ma lihtsalt ei tahtnud riskida, et nüüd jälle talled detsembris sündima hakkavad - natuke liiga vara, sest selles vanuses, kui talled peaks kõvasti juurde võtma, siis ei ole veel mingit karjamaarohtu vaid lumehanged ja vilja-siloga ei suuda neid piisavalt poputada, et sellest ka mingit majanduslikku kasu oleks. Niiet sel aastal hakkab poegimine jaanuari täiesti lõpust ja enamus peaks jääma veebruari kuusse. Paar eelnevat aastat see just niimoodi oli ja juba jaanipäevaks olid väga kenas talled olemas. Kui võrdlen nüüd detsembrikuiseid tallesid, siis nende kasv kippus juba hoopis kinni jääma, sest vajalikku proteiinilaksu ei olnud õigel ajal... Aga eks vaatame, kuis sel aastal. Loodetavasti ei ole ka sel hooajal seda tobedat viirust, vähemalt karjamaaperioodil olid lammaste kõhud nüüd suvel-sügisel ikka väga üllatavalt korras,(eelmise aasta pasalasusid ma siin ei võrdlekski...) Ja nagu teame, on just selle viiruse üks tunnusmärke õudselt lahtine kõht... Niiet, jääme lootma-ootama ilusat edukat poegimisaega. Aaa... ja detsembri keskel ootame külla dr Kuksi oma UH aparaadiga.... eelmine talv, kui ta meil selle aparaadiga käis... no tegi ikka kevadel selle poegimise palju stressivabamaks, sest enamasti sa teadsid, mida oodata (tähendab mitut talle) Hukka vilutas mind see Kuks ... :D