Maraton jätkub...

No kohe üldse ei tule mul nende piltide õiges järjekorrasi laadimine enam välja...aga olgu siis nii... alustame jälle täna õhtusest viimasest.... Marju... teie Eedu sai endale õe :) Seekord siis üle pika aja ka üks üksiktall, ilus ponks plika, ei ole midagi halba öelda...Päeval tegelesin usinasti peetide marineerimisega ja lambad olid end ilusti sinna graafikusse sisse lükanud. Nimelt jälgides pikalt koos peetide tükeldamisega läbi kaamera, kuidas lammas poegib... lootes et ehk jõuan peedid enne potti ja tulele, küll siis jõuan poegida ka... Lammas oli kenasti minuga nõus ja lasi mind toas ära lõpetada. Ja ilma abita ta polekski hakkama saanud, sest esimesel tallel oli jälle jalg puudus ja teine tall tahtis üldse kukal?!? ees tulla. Pole sellist varianti ennem veel olnudki. Aga hea oli, et kõik toimus avalikult, mitte salaja nagu tihti juhtub :P Seekord siis poisid.
Hommikul enne peeditegemist aga poegis Nahaal, kes eelmine aasta tegi kolmikud, kuid ühe neist ta kogemata magas hiljem ära.... See aasta oli ta jälle nii paks, et kartsin kolmikuid... ja seda ma ka sain. Sel aastal siis kaks poissi ja üks tüdruk. Esimese poisi jaoks aga eriti palju materjali ei jätkunud, jäi teine selliseks väiksemaks (pildil ülemine) Teised on täiesti normaalse suurusega ja nuriseda ei saa. Sel aastal ei ole mul kaalu laudas ja ei ole ühtegi kaalumist teinud... ei ole viitsinud ka...
Aga läheme veel varasemaks... terve öö ootasin veel ühte lammast, kes lõpuks hommikul kuue paiku ka lõpuks talled valmis tegi.... jälle poisid... Kui alguses tuli muudkui tüdrukuid, siis paari päeva jooksul on nii palju poisse tulnud, et on juba ülekaalukalt tüdrukuid edestanud. Kuna seekord siis sünd toimus jälle slovakkide kõrval aias ja nii kui mina aeda läksin, siis olid ka nemad platsis nagu teaks ka mida teha :)
Zetat huvitab muudkui kakajunnid ja päramistest ei ütle nad kohe üldse ära, kui ma poleks vahele seganud, siis oleks ta need ka lamba tagumikust välja tõmmanud :P
Dan vaatab aga pingsalt aias toimuvat... koos meie poolpeenvillasega (terviseid Marjule) Ja siin siis meie kaks värsket ilmakodanikku ja see emme polnud isegi koerte peale kuri :)
Ütlesin eile , et pean ehk öösel lauta minema... aga sain siiski keskööks juba tuppa tagasi. Esimese sünni jälgisin kaamerast, teise sünni ajaks kooserdasin ennast siiski lauta. Jälle poisid...et ikka jaanipäevaks liha jäguks :D Teine poiss oli kohe tükk maad suurem, kui esimene, aga tublid olid mõlemad.
Nõnna siis meie laudaelu muudkui jätkub ja tuleb nii ootamatuid kui ka oodatud tegijaid, kui kõige suurem üllatus on siiski see, et kuidagi ääretult palju on mitmikuid .... ühe talle kohta on hetkel tervelt 1,86 talle, mis ei üldsegi mitte paha. Aga eks eelminegi aasta olid alguses muudkui mitmikud ja lõpuks tilkusid ükshaaval ja lõid keskmise 1,5 peal ( mis ka muidugi üldse ei ole minu arust paha) Aga hetkel siis sündinud 29-l lambal 54 talle ja 87 lammast on ootejärjekorras(kui ikka kõik tiined on) ....jääme siis ootama ja vaatama, mis tulevik toob, sest eelmise aasta kolmikute mammad on kõik veel tegemata (peale selle tänase korduv kolmikute tegija)

Kaunist tegusat ööd(mulle)!

Jätkame vähe rõõmsamalt...

Alustan täna kõige värskemate uudistega... tulin just hetk tagasi laudast, kust ma(üllatus-üllatus) jätkuvalt poegimisega tegelesin. Seekord siis jälle poiss ja tüdruk... poiss tuli esimesena ja tema põhimõtteliselt abi ei vajanud, aga tütreke ei oleks ka kõige parema valemiga ka ise sealt välja saanud, sest pea oli jäänud kuskile kahekorra ja jalad tahtsid juba välja tulla. Jälle aga küünarnukini sisse ja punnimise peale sain ka pea kätte ja edasi läks vähe libedamalt... kuigi see neiu oli ikka eriline aktivist, kes mööda aeda ringi tormas ja juba ka kõrvalaeda välja jõudis ja kui üks noormees ka varastama kippus tulema, siis sai mul küllalt ja eraldasin emme talledega nurga sisse, ehk saavad rahulikult üksteisega tutvuda ja hommikul on asi klaar, kes kelle emme või laps on... aga öö on veel ees ja mitme päeva vaikuse auks saan ma täna öösel vähemalt korra poegimas käia... kui mitte kaks...aga eks näis...Õhtul oli aga taevas võrratu päikeseloojang... kuigi pildil ei ole see pooltki nii ilus, siis sellegipoolest tahtsin seda teiega jagada...

Aga päeval sain üllatuse osaliseks, sest poegis just see lammas, kellest ma veel midagi otseselt ei oodanud... aga näe tegi siiski nüüd ja kohe. Ühed väikesepoolsed kaksikpoisid, kellest üks on ikka väga totu...muudkui karjub ja tissi alla väga ise ei viitsi end ajada. Olen teda nüüd mõne korra püüdnud ise tissitada, ehk saab tast asja, kui ei.... ei saa ma ka midagi vist sinna parata.

Kuna see lammas on esimene lammas, kes koerte poole peal poegis, siis nii kummaline on vaadata koete, eriti Zeta käitumist.... juba tallede tuleku algusest pealt olen märganud, kuidas nendel slovakkidel kohe eriline huvi on tallede vastu.... kuid nüüd kui tallekesed on ööpäevaläbi nende aia kõrval...oh seda rõõmu... Zeta istutas end söötmesse ja küll ta jälgib ja valvab neid pisikesi vahelduvalt lambamammaga kakeldes, kes ei ole sellest pingsast vahtimisest just kõige suuremas vaimustuses, kuigi tundub, et ta hakkab vaikselt harjuma...praegugi vaatan kaamerast, kuidas ta end on söötmesse maga lausa heitnud( ei mäleta, millal ta seda viimati küll tegi?kui tegi) Aga ehk on hea märk. Üldse ma vaatan, et nii lambad, kui ka koerad on omavahel natuke leplikumaks läinud ja kui lambad otseselt ei ründa koera ja neile haige paugu pihta ei pane, siis on kõik väga OK ja rahulik... Nad kipuvad juba lausa nautima, kui ma neid erinevatesse lambaaedikutesse endaga kaasa viin... eriti tore on siiski neid komme seal maiustada :P
Päeval käis Tiit ka korra metsas, kus naabrimehe jahikoerad pidasid kinni kolm kährikut... ja ta palus , et Tiit need endale võtaks.... Üks kährikutest oli elus ja nendele loomakestele kombeks mängis ta väga osavalt surnut. Viisime ta ka korra koertele näha, et vaadata, mida nemad sellisest elukast arvavad.... ausaltöeldes ei arvanud midagi, sest kui loom on "surnud" siis pole teda ju vaja ka ajada kuhugi :D Sinnapaika siis see asi ka jäi... kõige rohkem tundis kähriku vastu huvi hoopis Bella :P
Aga täna hommikul sain jälle üllatuse, sest kui lauta läksin ja esimesena vaatlustuuri alguspunkti tagasi jõudsin, siis tervitas mind täiesti värske kirju jäärapoiss ... aga kuidas ma sain seda poegivat utte mitte märgata?? no kohe üldse aru ei saa. Lüpsin kitsed ära ja selle aja jooksul oli ka teine talleke- valge poiss - sündinud. Kõik oli parimas korras ja ei pidanud neid rohkem segama...

Pühapäeval oli üks poegimine...kuigi ootasin rohkem, aga nad teevad mulle pikka nina nagu lammastele omaseks juba saanud...

Aga õhtul siis see üks poegis ja hea oli , et ma õiget aegu koju tagasi jõudsin, sest esimese asjana toas riideid vahetades lõin lahti ka kaamerad, kus märkasin lammast poegimas ja kohe täie hooga. Kiirustasin lauta, kus lammas juba vajaski hädasti abi, sest tallel oli väljas pea ja üks jalg ning edasi kuidagi liikuda ei tahtnud. Püüdsin korra ka teist jalga kätte saada, aga ei õnnestunud ning proovisin siis olemasolevast jalast ja peast sikutada... no täiesti kindlasti ei oleks ta ise hakkama saanud, sest see jõud, mida ma sinna rakendama pidin, oli ikka suur.. Sündis poisslaps ...selline pruunika alatooniga... mõne aja pärast aitasin ka teise talle ilmale, sest temalgi oli vaid üks jalg tulemas, aga kuna pead ei olnud veel välja pressitud, siis teise jala otsimine ja õigesse asendisse sättimine ei olnud eriline kuntstükk.... ka poiss... ja selline kergelt kreemikas.. Paberitesse märkmeid tehes selgus, et tegu siis järgmiste poolpeenvillastega.... Siiani on nagu kiuste kõik ta järeltulijad poisid..aga ehk tulevik toob ka mõne tüdruku...

Reede hommikul üllatas aga veel üks lammas, kes oli oma talled minu lauta mineku ajask tublisti valmis teinud... küll piidlesin terve öö kaamerast neid kahtlaseid lambaid, aga näe, tema nihverdas osavalt minu vaateväljast kõrvale või oli eriti nobe tegija....Seekord siis must tüdruk ja valge poiss.

Appi laut põleb!!!

Olid just need mu sõnad, kui plaanivälisel laudavisiidil järsku ühes laudaotsas hulgi vastikut suitsu nägin .... Tekkis paanika ja suitsutulemise koha paaniline otsimine. Kõigepealt tundus, et sutis tuleb pumbamajast ja äkki on pump mingil põhjusel põlema läinud, aga ei olnud ... suitsu tuli hoopis kõrvalruumist veetoru august e. kaevuruumist??!! Aga mis seal põleda saab, kui pump on teises ruumis?? Järgmisena tormasin siis kõrvalruumi, ise peast läbi lastes mõtteid, et mida oleks kõige targem teha - kas helistada päästekomandosse ja hakata neile pikalt seletama, kus ma olen ja kuidas siia saab? või helistada Tiidule, kes nagu kiuste täna tööle läks? Otsustasin viimase kasuks, öeldes talle telefonis, helistagu äkki ise päästeametisse... Tegelikult ta seda ei teinud, sest nii hull VEEL asi ei olnud, kuigi kui ma suitsukollet otsides soojenduskasti kergitasin, siis nägin seal all leeki, mille peale ma kasti kohe kinni tagasi lajatasin ja mõtlesin kiirelt, et kust ma saaks natuke vett, sest pumbast ju ei saa, kui ma kogu elektrivärgi kohe seinast välja tõmbasin.... selge... äkki on kolmikutemamma joogiämber veel täis? Oligi :D võtsin ämbri ja jooksin kaevuruumi tagasi, kus hakkasin soojustuseks pandud villa pealt ära kaevama, et vett tulekoldele peale saaks valada. Kõik õnnestus ilusti... Tiit oli enamus aja telefoni valjuhääldi peal ja sai asjaga kursis olla ning mu paanitsemist kuulda... Ei oleks olnud palju puudu, kui see puidust soojenduskast oleks tuld võtnud ja siis oleks asi ikka väga karm olnud... ei taha mitte mõeldagi.. vähe sellest jubedast vingust, mis lauta täitis - sain tükk aega ikka tuulutada. Endal sain ninast küll parajad tahmakollid välja kaapida :/

Ja põlengu põhjuseks on suure tõenäosusega elektriküttekaabel, mis veetoru kõrval korralikult isoleerituna eelmine aasta sai pandud, et toru külmumist vältida ( Tiit lülitas selle eile õhtul sisse, kuna õues kipub juba väga krõbedaks) ... aga mis see kaabel ise ennast välja ei lülitanud??? jääb mõistatuseks :( noh, eks Tiit tark elektrik uurib homme asja, kui töölt koju jõuab... Ja hea on, et meil on pööningul mõnetonnine veepaak juhuks, kui peaks veevärgi või elektriga midagi juhtuma, vähemalt ei pea lambad selle pärast rohkem kannatama...

Siinkohal tänan ma jätkuvalt Jumalat, kes mind lauta suunas, sest minul sinna plaan minna ju tegelikult ei olnud, aga lihtsalt astusin millegipärast sealt läbi(pärast Heinile suustade alla monteerimist), sest toas kadus täiesti põhjuseta ära internet, et oleks saanud jälgida kaameraid ja peale mõningaid ponnistusi ei tulnud see kuidagi tagasi (kui laudast tuppa tagasi tulin, oli ka internet tagasi) No ei olnud see ju juhus!! See tõestab veelkord, et kui sa usaldad kõiges Jumalat, siis ta aitab sind hädas ja toob sind sellest ka välja.. tänud talle selle eest veelkord!

Seda ja teist ja ka kolmandat :)

Kõigepealt siis pilt sellest valgest kaunist villast, mis mu koera kevadist karvaajamist ootama jääb ...ilus...kas pole...Veel pilt sellest, et jõudsin vahepeal lõpetada oma sooja õlasalli. Õmblesin varruka otsad kokku ka, et kätel ikka kenasti soe oleks ja sall sealt ära ei libiseks. Värviline osa on katsetus, kus värvisin valget lõnga viltpliiatsi südametega... päris kena jäi... vähemalt minu arust...
Aga nüüd siis õhtu juurde... Tegelikult arvasin, et tänane päev tuleb toimekam (mõtlen laudas), aga näe, ainult üks lammas tegi õhtul 8 paiku kaksikud - tüdruku ja poisi. Käisin õhtul laudas ja nägin küll, et hakkab poegima, aga arvasin tõsiselt, et tal läheb veel hulka aega, sest ei paistnud tal ei lootekotti, ega käinud ta veel väga usinalt pressimas. Läksin siis tuppa, et hoida silm peal kaamera kaudu. Toas pesin puhtaks vaid õhtuse lüpsi kurnariide ja ämbri ning läksin kaamerat vaatama.... ja mis ma näen.... tall juba valmis?? ja teinegi juba tulemas - rippus tagant pikalt välja....No oli see vast kiire... Aga kuna kõik tundus olemas parimas korras, ema lakkus ja tallekesed pusisid püsti.. seega ei kiirustanud kohe lauta minemagi, las pusivad natuke ise, tundusid sellised tragid olema , lähen pärast lihtsalt kontrollin, et kas saanud süüa ja mis soost on.

Teiste lammaste tissid aga paisuvad ja paisuvad.....

Läheb vist edasi...

Eile õhtuks oli jälle neid kahtlaseid lambaid juurde siginenud ja neid tuleb aga juurde...eks siis paista, kes neist tegematajäänutest järgmine on... aga õhtul oli siiski poegimas üks must osaliselt soomelamba järeltulija ja nüüd laste isaks siis texeli valge jäär. Lootsin, et jõuan enne veel saunas ära käia, aga enne sauna minekut kaamerasse kiigates tegin kiired ümberkalkulatsioonid ja tormasin hoopis lauta .... Vaatamata valgest tugevavereliselt jäärastoli esimene tüdruk valge ja teine must poiss oli ikka nii kirju, et lase olla... saba oli jälle valge, peas selline vasika moodi jälle, kõhu alt on valge ja tagajalgadelt jookseb ka mõlemal jalal valge jutt varbaotsteni...Kõrvalaias aga hakkas üks teine lammas väga kahtlaselt käituma... Järelikult on mul oodata öövalvet. Seda ma ka tegin, üritasin telefoniäratuse ja kaameravaatamise vahel kangesti omi silmi lahti hoida, aga ikka see tukk tuli peale. Kui kell oli kõvasti mu esimesest poegimiskellaajast kõvasti üle läinud ja lammas ikka veel pressis, siis tuli mul ikka lauta minna, et vaadata, kas kõik ikka korras. Kõik oli korras... lihtsalt üksiktall ja natuke suurevõitu, aga oleks tõenäoliselt ka ilma minu abita välja saanud.. aga siiski aitasin lambal kiiremini vaevast vabastada. Sündiski suur tütarlaps. Huvitav on see, et ta ise on kaksiklaps ja nii tema, kui ta õde tegid kaksikud vaid esimesel poegimisel... ja iga järgnev aasta tulevad vaid üksikud... ( ja võtan siis üksiktallena kasvanud ute, kes järjekindlalt toob mulle kaksikuid või siis üldse kolmikud... saa siis aru)
Ja nagu ütlesin, neid kahtlaseid tuleb aina juurde... niiet jään aga selle lainetuse kõrghetke ootama.

Peretüli

Eile õhtul tundus, et perekond slovakid on läbi teinud tõsise peretüli... sest kui mina lauta läksin, siis ei tulnud mulle mitte vastu kaks rõõmsat koerakest nagu tavaliselt...vaid ainult Dan(kes varsti jätkas oma mõnusat kondijäramist)... jäin juba mõtlema, et kus siis neiuke on, kas tõesti üksinda õues pimedas? Aga ei... ta oli ühe aia äärses nurgakeses ja välja minu juurdegi ei julgenud tulla. Ta oli täiesti löödud seisus. Lõpuks meelitasin ta siiski enda juurde, rääkisin temaga ja sügasin rahustuseks, kui Danist ta väga julgel sammul mööduda siiski ei läinud, vaid minu läheduses tundus see olevat piisavalt turvaline. Katsusin igaks juhuks, et kas on koer ka kuskilt katki tehtud, kuid kõik tundus olevat paremas korras. Arvan ka teadvat tüli põhjuse... see oli tõenäoliselt lihakont ... mida ju siiski sai mõlemale koerale jagatud, aga ju siis keegi oma võimu tahtis näidata.... et kes siiski siin on perepea...

Hommikuks tundusid kõik tülid unustatud olevat ja lauta sisenedes tervitasid mind jälle kaks rõõmsat valget karvakera :D

Veel ....

Parandan väikese võla ja ütlen, et eile õhtul sain ma siiski veel paar tallekest juurde. Päev otsa oli vaikus ja siis enne õhtut hakkas Täpike poegima. Olen peaaegu kindel, et ehk teeb ta ühe talle, sest tema on meil ju see neiu, kel iga aasta on tupe paar nädalat enne poegimist välja kippunud tulema ja on mul seega pea igaaastane püksi-pluusi neiu... vaid siis, kui ta ühe tallega on piirdunud, ei ole tupega probleemi olnud... see oligi see põhjus, miks arvasin, et on üks tall, sest tupp oli kenasti seal, kus olema pidi... aga noh... tissi järgi ennustades peaks siiski kaks talle tegema... Ja seekord tiss ei valetanud ja sündiski kaks talle. Teise talle sünni juures pidin aga aitama, sest üks jalg oli kaotsis ja selle ainsama väljasoleva jalaga laps keeldus välja tulemast.... Seekord on meil laudas juured poiss ja tüdruk ....aga...Peale poegimist tekkis probleem hoopis sellega, et üks teine, päev varem poeginud utt (ühe talle omanik) tahtis vägisi ta tallesid ära kaaperdada... ja juba olid ka tissi all... ja kohe üldse mulle see ei meeldinud. Küll ma tegin seal lambaga tantsu lamba viisil...või oli see tango(?).... järsud sammud paremale-vasakule, lammas seda usinalt kordamas...vägisi tahtis ta minust mööda saada, et ometi nende väikeste talledeni jõuda... Lõpuks mu kannatus katkes ja panin värske emme võrega nurka kinni... no küll oli see teine lammas hädas... Aga hommikuks rahunes ta maha ja enam neid võõraid endale ei tahtnud, kuigi tema ühe talle kõrvalt käivad ka selle aia ühed teised kaksikud tema all maiustamas ja ... noh, las siis käivad....

Eile sai ka need teised kolmikud ära tõstetud eraldi aeda, aga kardan, et see kolmas tall - poiss - jääb siiski lutitoidule, sest kisab teine ikka jube palju ja nagu nõuab lisa juurde... no ei pääse ta oma õdede kõrvalt sinna piimalöögile ja kogu aeg emme paraku lapsi sööma ei lase, nagu see teine kolmikute emme, kes lapsi kenasti ükshaaval sööma laseb. Andsingi poisile alatest tänasest lisasööki...

Üks kehvem uudis on see, et üks lammas oli mul saanud kohutava kopsupõletiku ja ei aidanud ka rohud midagi, hingeldas teine juba päris mõnda aega lootsin, et muutub asi paremaks, sest ta nagu sõi ja mäletses normaalselt ning lahjaks ei olnud ta ka jäänud.... kuid paraku täna hommikust sai temast koerte toit :S Kahju oli tast, sest oli ta üks parematest lammastest ... ja sellist lõppu talle nii kiirelt ei oodanud...

Aga enda tervisest rääkides ... olen nüüd enamvähem terveks saanud, väike köhake vahel kipub välja tulema, aga.... pole hullu... Seda tervenemist ja lammaste vahepausi tuleb aga targasti ära kasutada, sestap teengi usinasti peete purki ning pesen villa. Täna juhtuski villakotist välja tulema kahe mu kõige kenama villalooma vill - selline läikiv(arvan, et ehk kobelään, nagu Ülle seda nimetab... ei ole ma selles tugev) ja kriitvalge... See jääb kindlalt ootama kevadet, kui mu slovakid oma ilusat valget aluskarva hakkavad loovutama ja siis saab sellest segust voki abil mõnus lõngake :D

Aga seniks kuulmiseni ja uute uudisteni!

Esimese laine rahunemine

Tänane päev möödus rahulikult ja parem ka oli, sest ise ikka ei tunne veel hästi...sain võtta asja väga rahulikult. Õhutul siiski väike poegimine oli, aga enne seda pidin teistel naabritel sünnitusabi tegema, sest tallekese pea oli täiesti ilma jalgadeta välja tulnud ja perenaine ise kuidagi jalgu kätte ei saanud...õigemini ei leidnud...aga eks nad olid ka ikka päris sügaval sees ja pidin peaaegu küünarnukini sisse ronima, aga kõik lõppes õnnelikult ja pirakas poisslaps jäi oma emmega tutvuma....

Koju tagasi tulles ei saanud ma kuidagi näitamata jätta oma ilusaid tallesid ja siis avastasingi, et üks lammas mul siiski veel poegima hakkamas. Õnneks see väga pikale ei veninud ja peagi olid pisitüdrukud valmis ... jätsin lapsed emmega rahulikult lauta , käisin ise saunast läbi ning nüüd saan rahulikult vist terve öö magada, sest tundub, et neid väga kahtlaseid hetkel ei ole...kuigi...eks näis...

Huvitav, et need poegimised käivad nagu mingite lainetega ja hetke laine tundub rahunemise märke näitavat...eks neid üksikuid tilkujaid võib kogu aeg olla, aga näis, millal see uus laine või siis tsunaami kohale jõuab ... et kui kuu ja tähtede seis õige on :D:D

Öine-hommikuine saak

Nagu õhtul öeldud sai, siis jäi mul lauta üsna mitu kahtlast tüüpi.... üks neist poegis üsna keskoo paiku ehk kõige magusama une aegu. Tegu oli jälle esmapoegijaga, kuid kuna ta oli vähe aremat tüüpi loomake, siis ma appi tõttamisega ei kiirustanud, kuid lauta läks sellegipoolest, sest kui mina kaamera ees uimerdades (magades) järsku avastasin, et nüüd on asi ikka väga kahtlane , sai kiirete liigutuste saatel lauta joostud. ...Tall oli just valmis saadud, kuid ema veel pikutas ja tall oli pikalt tagant väljas... Ehmatasin, et ehk miskit juba juhtunud, tahtsin aeda tormata, kuid minu äkiliste liigutuste peale kargas mammi püsti...ja tall hakkas ka liigutama...ja esmalt pika mokaga vaatav noor ema hakkas last ka puhastama, siis otsustasin asjasse ise mitte sekkuda. Niipalju ma siiski vaatasin, et tegu oli poisiga. Tall oli igati priske (ka nüüd peenvillasugemetega) ja tragi ning emme ka tubli, said tissid üles leitud ja söödud ka... läksin magama...aga kõrval aias oli see mitmepäevane kahtlane ikka veel ootel...vaja ikka kell äratama panna...
Aga enne seda kõige kahtlasemat tegi talle järgmine kahtlane. Seekord vaatasin kõike läbi une ja kaamerast ja kuna kõik tundus korras olevat, siis lauta ei läinudki. Hommikul tuvastasin tüdruku ja poisi. Tundub, et need vist nüüd juba selle ilma lauguta musta jäära järglased, sest valgei laigukesi ei paista mitte kusagilt....
Aga siiski... lõpuks oli tegemas see KÕIGE kahtlasem lammas. Aga tema vajas abi, sest esimene tall oli nii pirakas, et mitte ei tahtnud välja tulla ja kui mina avastasin ta lõpuks poegimas, siis tõenäoliselt oli ta juba mõnda aega ise punninud, aga tulemuseta. .... Ja peale selle esimese sündi arvasin, et olen ikka täiega petta saanud oma tissiteooriaga...et tiss lainetab juba pikemat aega ja teeb ühe suure talle...sest tavaliselt, kui tall on väga kopsakas, siis rohkem neid ei pruugigi enam tulla...aga võta näpust, sain tünga...teine tall tuli siiski veel, küll mitte nii suur, aga ikkagi täiesti normaalne. Esimene oli siis poiss ja teine tüdruk, mõlemad musta jäära omad, kuid need on esimesed musta kaksikud, kus ühtegi musta ei tulnud.
Ja aidates seda eelmist lammast, kuulsin veel kuskilt kaugelt aiast kõva ähkimist ja puhkimist... Semugi oli kõvas aktsioonis ... kuid jälle aitasin, sest see must poisist üksiktall on kuidagi jälle üle paisunud....aga lõpp hea kõik hea...

Ikka laudauudised

Ennelõuna hakkas jälle peale selliste väiksemat sorti üllatustega, kus eileõhtuste kolmikute aias poegis järgmine lammas...oleks tedagi veel oodanud, samas pole väga ka sabaalust igapäev uurinud tal. Aga igaljuhul poegimine sujus raskusteta ja seekord me saime tüdruku ja poisi.
Peale oma lambaga ühele poole saamist helistas naabrimees lambakasvataja, kes vajas oma laudas sünnitusabi...abi antud, sai aga oma lauta tagasi tuldud, sest üks viimasepeal kahtlane neiu juba vaikselt oli toimetamas, lisaks tekkis neid kahtlasi veel juurdegi...millest üks ka enne õhtut valmis sai...

Aga vahepeal siis meie mustade laste trallitav pilt ...see pika valge sabaga must on see kaunike kaksikpoiss ja õde ta kõrval.
Aga sellel kahtlasel noorel utel läks ikka maru kaua aega, mitu tundi ta muudkui kaevas maad, niiet sõnnik haisema hakkas, aga talle ei kusagil. Käisin juba laudas kontrollimas, et mis jama on...aga lapseke oli õiges asendis, lihtsalt emakas ei tahtnud nii kiiresti esimesel korral avaneda. Viimase lõpu ma siiski aitasin ka, sest oli üksiktall ja päris korraliku suurusega... tütarlaps seekord siis.
Samas aias oli siis ka järgmine poegija, kuid tundus, et tal läheks veel veidi aega, aga sain ma tuppa minna ja paar väikest asja asjatada, kui kaamerasse pilku heites välgatas tagant juba miskit, kuid lammas tundus kuidagi väga hädas olevat ja punnitas hirmsasti. Laudas selguski, et talle esijalg oli kuidagi pea kõrval ja risti kõri alt läbi. Lükkasin pea tagasi, otsisin teise jala ka üles, sättisin kõik korda ja aitasin talle välja. Seekord jälle üksiktall, igavesti jurakas poisslaps.... ja esimene poolepeenvillaka järeltulija (tervitused Marjule! ) Kena kirju poiss on, aga tõenäoliselt see lapilisus kaob ära.

Paar lammast jäi mulle ikka öiseks valveks ka(nende seas jätkuvalt üks madaam, keda ootan juba mitu päeva...), muidu äkki saan liiga palju magada... tervis kiskus ka käest ära eile ja täna ei ole mitte üks raas parem - kurk valutab ja väike palavik on ka (terviseid Airile :D ) Aga ega see lambaid eriti ei huvita ja abi vajab andmist...kui vaja....

Ja siis veel üks veidi vanem uudis... nädala sees said koerad endale päris OMA ukse, kust õues käia nii, et laut külmaks ei läheks( enne hoidsime lihtsalt ust praokil, aga külmade tulekul enam ei julge) ja koerad jalutamas saaks käia :D

Iroonia :D

Sel ajal, kui mina siin heietan ja pean loengut teemal, kuidas tunda ära poegima hakkavat lammast, toodetakse aga mul laudas kolmikuid.... Läksingi siis lauta, et teostada igaõhtust kitselüpsi ja teha lammastekontroll... aga laudast kostusid mulle väga heledad määääd. Tegelikult vaatasin päeval, et too lammas võib lähiajal poegima hakata, kuid seda, et ta täna õhtul teeb, vat seda ma küll ei osanud aimata... Kuid kõik oli sujunud kenasti ja valmis oli vorbitud kolm musta, tragi last - kaks tüdrukut(üks lauguga) ja üks poiss. Kuna musti jäärasid oli mul nendes tüdrukutes esialgu kaks( kuni teine , lauguga poiss külasse läks), siis tundub, et sel korral on talled omavahel ära jagatud - üks on lauguga noormehe koopia(jälle)... ja ikka koos valge sabaotsa ja jalakesega ja kaks on selle täiesti musta poisi oma. Nägin küll paaritusaegu, et poisid olid ikka kohati täiesti vaenujalal ja ei suutnud tüdrukuid omavahel ära jagada... aga augusti lõpul saatsin teise mehe ära... niiet, kes poegib jaanuari lõpust alates täiesti musti, need on kindlalt teada, kelle jagu.

Aga neid kahtlasi lambaid muudkui tuleb juurde ...ja kohe iga vaatamiskorraga... nüüd ei teagi, kas öösel magada või pidada valvet...

Eilased

Nagu juba eile õhtul meediakanalis välja hüütud sai, seisnes mu õhtune tegevus kudumises ja lamba- TV vaatamises... sain nõnnaviisi terve tunni kududa ... ehk saan ma nii oma sooja õlasalli ka valmis...

Aga kella üheksa aegu toimus laudas korralik poegimine juba - lootekott ripnes välja ja lammas aegajalt käis küliti pressimas. Murelikuks hakkasin muutuma siis, kui ta juba niiviisi oli ligi tunnike pressinud ja ei miskit. Läksin asja lähemalt kaema, midagi musta ju siiski sealt tagant välgatas, aga miks see välja ei tule? Kohapeal selgus kurb tõsiasi, et tall oli tagurpidi ja tema välja aitamiseks pidin hulka jõudu kasutama, sest jalad ei olnud tagurpidi mitte sirged vaid kõveras asendis. Tõmbasin jalad sirgeks, mis minu praktikal on kõige efektiivsem tegevus ( ka esijalgade puhul, kui ei taha tall välja tulla) ja kui mõlemad jalad pikalt väljasirutatud sai, oli tõmbamine juba hulka lihtsam. ... sündis issi koopia tütarlaps..ainult veidi suurema valge lauguga, muidu samamoodi valge saba ja valgete sokkidega... Tall oli algul suhteliselt oimetu, sest poegimine läks vist veidi pikaks, aga eluvaim tuli sisse tagasi ja jämme MÄÄÄ pääses suust valla :D Lootsin, et ehk on üks, aga näe, mõne hetke pärast tahtis teinegi tall tulla... temagi ei olnud sellises perfektses sünniasendis, tal oli vaid üks jalg ees ja teine oli kõveras kontide taga kinni. Väike sisemine jalaotsing ning väljas oli seegi laps ja üllatus oli suur, kui ta oli peaaegu samasugune nagu eelmine tall - jälle ississe :D Saba oli vadi veeel valgem... See siis poisslaps. Rõõmu kui palju mõlemast väiksest mustast karvakerast :D

Imehea kapsasalat

Kuna kapsas ootas aidas(tänu soojadele ilmadele sai neid seal niikaua säilitada, sest paremat kohta mul pole) Kapsas ootas hapukapsaks tegemist, aga aega lihtsalt ei olnud. Aga nüüd tulid külmad ja kapsas tuli aidast välja vedada ja ikka ära hapendada...vähemalt osaliselt. Nii ma siis tegingi üsna mitu pead hapuks, kuid endiselt jäi mulle veel mõned peakesed. Siis jäi mulle näppu üks sügisene Targu talita leht, mille ma juba sügisel teosse jätsin, sest seal tundus olevat väga põnev ja maitsev kapsasalati retsept.. nüüd siis võtsingi kätte ja tegin osadest peadest veel seda salatit.... no seda võiks vist lõputult paljalt süüa...käin potist mööda ja jälle mitu head ampsu... ja vahel pean kohe meelega sinna poti juurde end suunama... Ja kui mul isegi kapsast mittearmastav Tiit ütles, et kapsa kohta vägagi söödav(ja pistis ka hea meelega toidu kõrvale salatiks ja küsis juurdegi).... no siis peab hea olema ju :D Retsept ise väga lihtne... ainult paprika mitteolemasolul ma seda ei lisanud...

Krõmpsuv kapsahoidis.

2,5kg kapsast

500g porgandit

500g punast paprikat

500g sibulat

marinaad:

200g suhkrut

2sl soola

5sl 30% äädikat

5 küüslauguküünt

500ml toiduõli

segage suhkur, sool, äädikas, õli ja purustatud küüslauk - jätke marinaad köögiviljade tükeldamise ajaks seisma.

Tükeldage köögiviljad, segage ja pigistage( pole teinud). Lisage marinaad ja segage läbi. Laske seista külmikus 48 tundi, vahepeal segage. Pange valmis salat purkidesse - kuumutada ei ole vaja. Hoidis seisab külmikus või jahedas keldris umbes 3 kuud, kui enne otsa ei saa :D Soovitatakse proovida lisada ka toorest riivitud peeti... retseptist saab u 5 liitrit mõnusalt krõmpsuvat kapsahoidist....

Ei jäänudki ööseks

Arvasin, et see teine lammas hakkab poegima öösel, aga näe juhtus, et saime varem hakkama :D Enne kui oleks ennast voodisse hakkanud sättima, mõtlesin kaamerast siiski laudaseis üle vaadata.. ja mis ma näen... mu poegmisootejärjekorrast lammas juba poegib täie hooga. Vaatlesin veel ja kui mõtlesin asja laudast kohapeal jälgima minna, siis nägin, et juba oligi tal üks päris korraliku suurusega lapseke valmis.... Ootasin siis veel, sest kõik tundus korras olevat. Aga udara järgi arvasin, et ju sealt ikka teine tall veel tuleb (kuigi esimese talle suurust arvestades tekkisid ka väikesed kõhklused)... ja hakkaski tulema. Nüüd lähen kindlalt lauta, saab talled kiiremini söödetud ja siis saan südame rahuga ise magama minna.Kui lauta jõudsin, siis ehmatasin ära, sest talleke oli emme selja taga ja ei liigutanud ja ema ei teinud tast ka välja... tormasin aeda, kus nägin, et lapsekese nina oli üleni lootekotis. Tõmbasin nina puhtaks ja... õnneks hakkas hingama :D Olin väga õnnelik... Poleks ma lauta läinud, oleks sellest tallest väga suure tõenäosusega ilma jäänud. Aga nii õnneks ei juhtunud. Seekord oli siis tegu poisslastega...

Jätkub

Selle aasta poegimiste trall peaks nüüd hooga jätkuma... väike paus oli vaid väike vinnastamine, sest udarad järjest paisuvad.... Aga siit siis täna tulid meie selle aasta esimesed kolmikud, kes on ka musta jäära järeltulijad. Kõik on tütarlapsed ja üks neist siis must, kes ei jäta kohe mitte üht kahtlust, kes tema isa on( oli kaks musta, kes tüdrukutega toimetas), sest peas on tal täpselt oma isa valge lauk, sabaots on valge ja tagumisel jalal on ka valge laiguke - nagu isa koopia :D Aga see, et sellelt lambalt kolm talle oodata, oli täiesti üllatus, sest nii tema, kui ta ema ja ka laste isa olid üksiktalled .... niiet ei saa kohe üldse öelda, et üksiktalled toovad enamjaolt üksiktallesid...
Aga tänase õhtu jätkuks ootaks ma siiski veel ühelt lambalt talle(sid), seekord siis valge jäära avapauk, aga kipun arvama, et tegu jääb ööseks... mis siis ikka, jään ootele...

Üllataja

Täna lõuna paiku tuli Tiit tuppa sööma ja küsis, et kas ma valgeid kaksikuid juba nägin? Kaksikuid??!!?? Milliseid ja kus?? No ei olnud keegi hommikul sellist nägu, et tegema hakkaks, aga näe valmis nad olid. Seekord siis valge jäära järeltulijad ja talled ka isalikult valged ning mõlemad on ka poisid.Esmapilgul päris kobedad, eriti kui arvestada nende krõnksust ema... Musta värvi ema on üks vanematest ja mitte kõige paremate geenidega lammas ja alles on ta vaid sellepärast, et annab mulle musta villa. Aga kui nüüd mul sel aastal hulgem musti neiusid sündima hakkab, siis lõpuks saan ma ka hakata sorteerima oma põhikarja musti utti.... oleks ammu juba aeg...

Mõned vanad pildid

Sorteerides oma telefonis pilte, leidsin mõned vahvad pildid meie väikestest valvuritest...no ei usukski, et nad ka nii väikesed olid :P

Mõned peenehäälelised juures

Täna lõuna paiku lisandusid meie lauta kaks peenehäälelist neiut juurde. Nimelt Bety sai endale musta jäära tallede kollektsioonist endale kaks armast tallekest - must ja valge tüdruk. Kuna see lammas on mul paar korda järjest teinud talle mahajätmise trikki ja ma lubasin tal eelmine aasta end veel viimast korda tõestada, et on normaalne ema( ja mida ta ka oli) , siis see aasta oli ikka veidi ärevil, et mida ta sel aastal teeb. Aga polnud häda midagi, oli tubli emme ja võttis mõlemad lapsed ilma jonnimata omaks. Eriti rõõmsaks teeb mind muidugi see, et sündis juba teine must tütreke meil :D
Need talled on siis meil väike meeldetuletus, et varsti on mul käed tööd täis ja laps saab jälle öelda issile, et emme elab laudas :D

Avapauk

Sain just hõisata, et pole mul veel mingeid tallesid oodata, sest pole enamusel ei tissi ega tussu, kuid õhtul laudas ringi jalutades jäi silma väga punane pepu, kel ka udar äkitsi alla kasvanud. Ei jäänud muud üle, kui igaks juhuks oma kaamerasüsteem voodi kõrvale tarida, et enne magama minekut väikesed vaatlused teha. Ja võta näpust,asi kiskus kella 11-ks ikka päris tõsiseks. Otsustasin siiski veidi magada ja panin kella poole üheks äratama ja ajastus oli päris õige, sest paarikümne minuti pärast hakkasid varbad paistma ja otsustasin lauta minna, et kaamerast siiski nii hästi ei paista, et kaks jalga ees ja kas üldse esimesed jalad ees tulemas. Kõik oli siiski korras ja tall õiges asendis. Eriliseks rõõmuks oli see, et jalad, mis paistsid, olid mustad... loota jäi vaid, et ehk on ka tüdruk. Tegemist oli siis ühe selle lambaga, kes oli koos me ilusa musta jääraga :D Aga olin siiski veidi pabinas, sest poegimas oli esmapoegija ja nende käitumist ei oska kunagi ette näha. Aga selleski osas oli kõik korras. Veendudes, et lapseks ka süüa saanud, lasti ka minul seekord alustuseks kiiresti tuppa rahuliku südamega magama. Jääme siis järgmisi üllatajaid ootama (üks on sihikul)