Karjamaa vahetus

Täna sai siis ette võetud ka see, et lambukesed saakisd värskemale rohumaale. Tegelikult sai selle nimel juba mitu päeva vaeva nähtud, õigemini nägi vaeva Joosep, kes rohtunud traadialuseid püüdis ära niita. Pärastlõunaks sai elektergi sisse lastud. Aga ennelõunal panime lambad lauta, et neid enne ple teed saatmist veidi sirteerida - nimelt plaanime oma suure musta Priidu koos varsti tapale minevate noormeestega suure lauda taha jätta, et neid sealt vajadusel kergeti kätte saada ja ega see must mees meie tüdrukutele - vähemalt osadele - väga ei sobigi, kuna mõned ta enda õed ja mulle kohe üldse ei meeldi sellised sugulusparitused.
Ajamise otsustasime endale seekord veidi lihtsamaks teha, pannes lauda ukse juurest kuni väravani ajutise võrkaia, et kui laudast jooksuga tullakse, siis ainuke suund oleks minu järgi uuele karjamaale. Aga peab mainima, et seekord olid nad sinna minnes palju rõõmsamad ja entusiastlikumad, kui kevadel - nad isegi ei mõelnud otsa ringi keerata. Ja võibolla oli selleks ka väike lisamotiiv...nimelt olid nad juba pool päeva laudas ilma olulise söögita ja siis tundus see värske ädalarohi palju maitsvam ka. kõik tundus korras olevat, kui välja arvata natuke titekisa, kes oma emmesid taga nutsid, aga see läheb üle.

Mäda kuu on algamas

Nägin juba umbes nädal tagasi, et üks lammas on oma kõrvale veidi haiget teinud ning sealt jooksis nati verd...lootsin, et paraneb kiiresti ära nagu tavaliselt...Aga ei, eile hommikul nägin jälle seda lammast lähemalt ja olukord ei paistnud mitte üldsegi parem olevat vaid lausa hullem ning meie Tiiduga ühiseks otsuseks oli kõrvamärk eemaldada ja korralik ravi peale panna, sest sinna märgi kõrvale hakkas juba liigliha kasvama ja kärbsedki kiusasid hirmsasti vaest looma. Üritasime puhastada ja panime sreptotsiidpulbrit(hiljem loomaarst väitis, et ei pidavat sinna kohta kõige parem olema, kuna kasvatab kärna ja sealt alt võib hakata mädanema) ning kõige peale sai veel pihustatud kubatooli, et see hais kärbsed eemale peletaks....aga vaatepilt oli tõesti kohutav - poleks nagu osanud arvatagi, et selline asi võiks juhtuda. Loodame, et asi lõppeb siiski hästi - lihtsalt lambast kole kahju.

Esimesed mehetööd

Väge täis noorhärra sai täna hommikul päris kenasti Muusaga ühele nõule, niiet vana-aasta viimasel päeval peaks meil järelkasvu olema oodata...esiplaanil mustade sokkidega Brun jun.

Veel üks külaline

Täna saabus meie õuedele ootamatult veel üks külaline - vabatahtlik... Seekord siis tuli meile "tööle" üks üpris nooruke poiss naaberkülast, kes oleks vägagi huvitatud meie kitseneiudest :D Ja see töötegemise ind kerkis saabudes eriti tugevasti esile - kappas valjuhäälse möginaga ümber kitsede, keel vaimustusest pikalt ripakil ning oli suure rõõmuga valmis oma mehetegudega alustama (mida ta pidi juba pikalt tagasi hoidma oma isa karmuse tõttu)Vaimustusest tingitud tagaajamine kestis niikaua, kuni ta lihtsalt väsis....OK..mis ma siin patran...Külla tuli meile sikupoiss Süldelt..Brun juunior...Päevahakul oli meil plaan hoopis oma paar neidu viia külapeale poistesse, aga sealne pererahvas muutis viimasel hetkel meelt, kuna neil ei olnud koralikku püügiaeda ja meil ikkagi lüpsvad loomad, siis ei tahtnud hakata riskima, et neid sealt karjamaalt enam kätte ei saa. Ning lõppotsus oli, et annavad meile ikkagi siku, aga kuna suur Brun ennast kätte ei andnud, siis järjekorras järgmiseks oli tema talvine poja, kes oli igati hakkamist täis, aga lihtsalt oma isa kõrval eriti löögile ei lastud...nüüd on ta nagu paradiisis, tüdrukud ümberringi. Kuid esialgu peab tunnistama, et vaatamta noorhärra tungivale soovile on neiud kuidagi pipardavad - ehk harjuvad. Tahaks loota, et kohalikud neiud teda liiga titeks ei pea ning üldse ligi ei lase..nagu vahest labad pidavat tegema(räägitakse)

Stressitaluvuse viimane piir...

Tundub, et osadel meie kitsedel on täitunud stressitaluvuse viimane piir ja küllastus külaliste vastu, erinevalt perenaisest, kes tunneb rõõmu oma erisorti-marki-rahvuses külalistest. Nimelt ei taha Tralla enam kedagi, peale minu enda, tisside kallale lasta. Aga mis te ise siis mõtleksite, kui kõigepealt tuleb keegi tundmatu noormees (tavaliselt tähendavad mehed püüdmist ja jamasid), kes räägib võõraid keeli ja kukub teie tissi kallal tegutsema...seejärel tuleb kamp plikasid ja ikka jälle jätkuvalt TEMA tisside kallal ning kõige tipuks veel pere tited(kes oma arust on juba küll suured mehed), kes ka just TEMA tisse tahavad näpida - ega ikka ei laseks küll....Kõige selle parandamiseks pagendasin ma olude sunnil väiksed lüpsjad tuppa..kahju küll niimoodi poisse selle töö juurest ära ajada, aga olud lihtsalt sunnivad. Kuid nüüd siis pidimegi uuele külalisele uue lüpsiõpilooma välja valima....ja kelleks sai ei keegi muu, kui viimasel ajal kõige korralikumalt käitunud kitseke Muusa. Hetkel tundub kõik normaalne olema ja keset lüpsi panenav lüpsja ja lüpstav isegi ninad kokku, et paremat tutvust-kontakti saada :D Arvan et kohalikud noormehed saavad jätkata kitselüpsi õppimist talvel, kuna siis nad on väiksemates lahtsites ja ei saa niimoodi enam eest ära jalutada....

Ja siin ta nüüd ongi....

meie järgmine külaline, kes seegi kord on eestist ja nimeks Joosep...Ega külalistetuba saa siis tühjana seista. Peale naasmist sai siis kiire ringreis õuepeal tehtud - kitsed ja lambad ära näidatud. Ta olevat eelmises woofi kohas ka lambaid näinud, aga suht kaugelt...arad olid...Nüüd sai siis neid täiel rinnal katsuda ja näppida, hea et teda pikali ei lükatud nagu mu lammastel ikka kombeks on, kui keegi leivakotiga peaks julgema nende juurde minna :D

Järjekordne lahkuminek

Ja nüüd siis on ka Geert läinud, tore oli et tuli ja meeldIv, kui tagasi tuleb. Kingituseks jättis ta meile oma nikerdatud väikese nagi, mis meie puuseina peale väga hästi sobib :D Peale kirjutas ta oma keeles (mitte hollandi vaid germaani keeles, mida nenede kodukohas kasutatakse...hmmm, oli vist germaani keel...või hoopis fresia keel..kuidas iganes seda kirjutatakse :/) "suur tänu" mis eesti keeles lugedes kõlab ikka totaalselt teisiti (algul suures tuhinas ei pannud tähelegi , Tiit pärast luges ja hakkas naerma :P )
Aga ütleks, et TIGE TANK TO YOU TOO AND WELCOME BACK!

Kitsevihad ja heinarullid

Kolmapäeval sai usinasti tehtud kitsevihtasid - ei mitte meie oma kitsedele vaid talveks metskitsedele - jahimeesete hoolitsevad ülesanded. Selleks sai maja otsas praktiliselt tee peale kasvavat pihlakat hõrendatud. Peaaegu saime valmis, 12 paari jäi veel teha, aga nüüd peab metsa minema, sest rohkem oma pihlakat kärpida ei ole tarvis.
Neljapäeval sai Geert ka meie traktoriga sõita ja ma loodan, et see ei olnud nii raputav kogemus, kui selle kollasega, kui ta kaarutas.Nimelt oli ilusa ilma tõttu päevaplaani võetud heinrullide sissevedu...Geert tõi neid siis põllu pealt ja Tiit viis traktoriga lauta ning pani kenasti virna. Arvan, et pooled on nüüd sisse viidud , olid teised seal põllul juba mõnusasti märjaks saanud (need küljed, mis vastu maad olid), kuid lohutuseks on see, et rohkem enam nad märjaks minna ei saa...

Ringreisi reportaaž

Esmaspäevasel ringresil avanes meile selline vaatepilt...
Üllatav - eks ole?
Aga kui reisist rääkida, siis reis algas nii...
ja lõppes enamuste jaoks läbimärjana :D Nimelt olid Tahkuna rannas nii toredad lained, et neist lihtsalt ei suudetud eemale hoida...Sellele järgnes muidugi veel kena plärtsatus kõhuli, mida kahjuks kaamerale ei jäänud

Oma poiste pükstest ja saabastest ma parem üldse ei räägigi, sest iga teadlik lapsevanem oskab aimata mis juhtub, kui laps saab kokku veega....
Üks kuivemaid oli Kristi..peale minu ja Marguse, kes juba eos seda märjakssaamist ära hoidsid (Margus muidugi tänu kanaemast kullipilgule ja ettevaatusele)
Aga muidu saime külastada väga mitmeid toredaid paiku, mida isegi mina ei ole varem külastanud - näiteks Heifeli torn Hiiumaa variandis...seal all olid muidgi veeel ilusamad ja huvitavamad asjad nagu puidust-oktstest vamistatud kiiged-toolid, mis olid ääretult vahvad. Paari kiike sai ka proovitud

Päev kujunes muidugi järjekordselt pikaks ja koju jõudsime suht hilja....ja hea oli, et muuseumid olid kinni, sest muidu ei oleks me vast üldse koju jõudnud. Kuid siit teadaanne teistele - et kui tahate külastada muuseume, siis mitte kunagi ärge minge esmaspäeval, sest siis on nad lihtsalt KINNI, mida meie muidugi varem ei teadnud....NEVER EVER GO ON MONDAY...
Lisaks meie tegemised külaliste pilgu läbi...lootuses, et nad ei pahanda...ei pahanda ju EKS?

See on lihtsalt uskumatu, kui kiiresti võib nädalaga kasvada üks kartul ja porgand. Kui esimesel korral kartulit võttes oli natuke masendav tunne, et need nii väikesed olid, siis nädal hiljem oli rõõm lausa kahekordne, sest osad kartulid olid paisunud lausa rusikasuuruseks ning porgandidki olid juba päris porgandi mõõtu...lausa hämmastav mida võib nädalane suvesoe teha.
Ja isegi mustikad kasvuhoone kõrval on värvi muutnud(rääkimata , et metkski on neid täis),
vaarikatest ei hakka rääkimagi, sest tundub, et nendgi kõrghooaeg on käega katsuda....kurkidel sama asi....tuleb vist sisse hakata tegema, kuna ära enam süüa ei jõua.

Kurvapoolsed lahkumised

Eile hommikul pidid siis lahkuma meie vahvad neiud, kelledest oli mul palju abi ja jätkus mõnusat seltskonda. Ega nad isegi vist suurt lahkuda ei tahnud, aga ees ootasid tegemised mida nad paraku ei saanud edasi lükata... Ja lahkuda ei tahtnud ka nende auto - sest peaaegu viimasel hetkel auosse istudes see lihtsalt ei käivitunud...aku oli tühjaks saanud :P Nagu tüdrukud ise nalja viskasid, siis sellel autol on krokodillid standardvarustuses, aga õhupatju sinna ei kuulu:D Niisiis saigi Tiit kibekiirelt ajada meie auto nina kõrvuti neiude omaga ja elektri ülekantimine sai alata... Paraku lõppes asi sellega, et auto käivitus ja ning vuras nobedasti praami poole. Mõne aja pärast saabus ka mu telefonile sõnum, et jõudsid kenasti praamile... Kahju, et nad lahkusid, kui on lootust, et nad tulevad kord veel tagasi, sest kitsed ja lambad jäid neile hinge...kaasa said võtta neist vaid sadade kaupa fotojäädvustusi..........
Homme hommikul pean ma paraku käes andma ka meie noormehe Geerti, kes kihutab edasi leedu ja ungari poole uusi seiklusi-elamusi otsima...vahepeatus pidavat tulema siiski vist Tartu kandis ;) Tervitused Marisele :)

Päevakaja lähemalt

Väike tubane hetk välise märja ilma tõttu lubas mindki korraks arvuti taha. Nädal on olnud pikk ja kirjutamata teksti on väääga palju, ei oska kuidagi mingist otsast alatagi. Agavõtame siis sellest, kui meile tulid neiud suurelt mandrilt...
Esimesel õhtul said nad kohe ära proovida kitselüpsi, millest oldi suures vaimustuses. Algul ei julgetud siiski seda tissi nii tugevalt pigistada, kui tarvis, aga tänaseks päevaks on kõik kartused täielikult kadunud ja tissid suudetakse kenasti tühjaks tõmmata.VÄGA TUBLI! Pildi lüpsist juba jõudsin eelmises postituses lisada. Samal õhtul sai ka suure lauda taga lambaid vaatamas käidud ja neile meelituseks leiba viidud, mille peale nad nagu alati suurde eufooriasse satuvad. Nii meil siis olgi palju eufoorias-vaimustuses hingi seal...lambad ja tüdrukud :D
Tänu tüdrukutele on meil õnnestunud ära rohida vaarikad ja majatagused kartulid, mis on minu arust väga suur asi ja mille eest olen ütlemata tänulik. Veel oleme saanud vähe tihedamini süüa kooke....vaarikakooke põhiliselt(sest eelmisest aastast on meil väga palju vaarikaoosi järgi ning uued hakkavad üsna kohe jälle peale tulema)
Noorhärra sai seevastu paar päeva tunda traktorisõidu mõnusid ...vene traktori raputavaid mõnusid...Kolmapäeval ja neljapäeval vaalutas ta usinasti heina...ning laupäeva lõunast alates on meil ametlikult heintegu lõptetatud...kokku saime 1160 rulli heina...päris korralik ports...ja kui enamus selle heina saaks veel maha müüdud......(tõenolieslt saab :D)
Veel üks asi, mida see nädal täiesti esimest korda sai proovitud on RICOTTA tegemine tüdrukute eestveol.... Nüüd tulebki välja see, et nemad hakkavad hoopis mind õpetama :P Sest sellisest asjast pole mina varem kuulnudki...aga eks vast selle tõttu, et elan maal ja meie poodides pole nii mõndagi asja... Kokkuvõttes täiesti söödav asi ja kuna see tehakse vadakust, mis juustu tegemisel niikuinii üle jääb, siis miks mitte. Selle ricotta saab edukalt ära kasutada näiteks kookide valmistamisel...
Ja nagu eelmises postituses mainisin, siis sain minagi see aasta esimest korda randa. Ning lapsed nautisid täiel rinnal rannamõnusid :D Ise sain täiesti märjaks siiski alles laupäevaõhtulsel väikesel Hiiumaa ringreisil Salinõmme rannas - ääretult mõnus vesi oli tol õhtul - tuulevaikus ja soe :D Boonuseks sai üle pika aja vanaema nähtud, kes kahe nädala pärast saab 85 ....
Tänagi tahaks minna Hiiumaa tuurile...seekord võtaks ette teise Hiiuma poole, ehk siis Kõpu-Tahkuna-Vanajõeorg jne. Nüüd siis lippamegi...........

päevad piltides

Lisan aja nappuse tõttu nädala lühikirjelduse piltides...
hein sai vaalutatud
vaarikad said puhtaks naiste usina rohimise ja mehise hangutöö abiga

kitsed lüpstudveel üks abilineisegi rannas sai käidud

Kannatamatu hing

Eile ei suutnud ma mitte enam vatu panna oma kannatamatusele....tahtsin nii väga näha, mis on meie kartulite all...Nii siis läksingi koos Geertiga põllule oma uudishimu rahuldama. Tulemus oli selline...
Kokuvõtteks ütleks seda, et kui oleks ainult oma pere, siis võibolla koogiks neid edasi, aga kuna pere on hetkel suurem ja teisipäeval läheb veelgi suuremaks, siis ei ole lihtsalt mõtet tervet vagu iga päev üles võtta, et söönuks saada. Tahaks sügisel ka veel midagi salve saada :P On see aasta kuidagi väga hiline, kuid tahan nädala pärast siiski uuesti proovima minna. Vähemalt see pühapäev said kõik pidulikult värsket kartulit süüa - osad mehed lausa pikniku vormis :D Nimelt kuna meil käisid usinad niidutööd ja pühapäevalgi Tiit ning Arvo olid põllul niitmas, siis käisin töömeestele lõunal sinna sooja sööki viimas :D Saidki siis mõnusalt päikese käes einestada. Tänase õhtu seisuga on meil lõpuks kõik järgi jäänud 50 ha maha võetud nind nüüd jääme ootama ilusaid päikeselisi ilmu, mida vähemalt see nädal lubab...Reedel niidetud hein on peaaegu kuiv juba ning homne päev läheb vaalutamise tähe all, lootuses et kolmapäeval saab pressida. Ning täna muide tulid meie kaua oodatud pressi kummid ka ära....ja oh üllatust..kui Tiit hakkas vaatama, mis meile siis antud on, siis tuli välja , et oleme saanud vist kogemata palju hinnalisemad kummid (mida Tiit ka korraks piilus ja ostumõtteid mõlgutas) Ise oleme igati rahul :D

Wwoof

Selle suve esimene wwoofija on nüüd kohal. Noormees hollandist - Geert Jan - saabus meile oma mustal ratsul (mootorrattal) neljapäeva ennelõunal. Tänaseks on ta juba ära saanud proovida kitse lüpsid, heina hangumise ning jõudnud muruniidukiga õuele tiiru peale teha. Hetkel koksib ta sirgeks raudvaiu, mis on tarvilikud lambaaia ehituseks. Plaan on ta panna ka traktorisse, sest henarullid ootavad põllult vedu ja Kassari soos hein vaalutamist, aga eks näis kuidas läheb. Põllumajandusega on ta igati kokku puutunud, kuna tema vanematel on 120 veist.
Jägmised wwoofijad on juba tulemas tuleval teisipäeval - seekord siis kaks eesti neiut, kelle on suur soov magada lakas heintel (selle tarvis me heina pööningule hangusimegi) Eks näis kuidas nendega siis läheb..ehk saab siis ka vaarikate rohimisega alustatud, sest nad lausa karjuvad rohimise järele....

Midagi värsket

Täna sai suurel põllul veidi patseeritud ning kaasa toodud ilusad porgandibeebid :D Viimane kord kui ma neid rohimas käisin, siis ei olnud seal midagi veel süüa, nüüd aga kenad jupid juba... polegi seal ju väga ammu käinud. Üllatuseks isegi hilisem Antsu kartul oli mõned õied lahti löönud ning varast kollast tahaks ka jägmine nädal juba proovima hakata. See aasta kuidagi see kartuli asi hilisevõitu...iga aasta juba seda aegu värsket söönud...nüüd näri ikka veel neid vanu tuhleid, värskeid tahan juba:(

Paari päeva kokkuvõte.

Kuna täna on vihmapüha ja õues midagi teha ei saa, siis on ehk Marguse uinaku aegu ka mõni rida mahti kirja panna.
Eile hommikul hakkas siis suure kiiruga üks kummide taga ajamine. Helistatud sai mitmesse kohta, et kust siis oleks kõige mõtekam osta. Otsuse langetasime Starco nimelise firma kasuks. Kummi hinnaks lubati 1100.- ja kui koos veljega tahan, siis 1200.- :O....vat see oli hinnaüllatus ning arvake ära, millise variandi me siis tellisime? Oleme otsustanud, et kodus peab ikka vähemalt üks varukumm koos veljega asetsema, muidu võid teinekord veel päris hätta jääda. Rattad on tõenäoliselt nädala lõpuks kohal....ja ega meil neid vast varem tarvis ka pole, sest ilm lihtsalt ei luba õues midagi teha. Homme küll on vist vähe parem ilm, aga neljapäeval saab korraliku pagi kaela ja seepärast niita lihtsalt ei ole mõtet. Arvata võib, et niitmiseks läheb jälle reedel, aga eks näis, mis seal põllult siis kätte saab - kas heina või mädasodi. Aga need 50 ha on vaja ju millaski maha võtta...
Kummid kenasti leitud, sai sammud seatud Kärdla poole, kust meie kena punane kaunitar(loe: vastvärvitud auto) kodupoole oli vaja suunata. Ise lippasin läbi Selverist, et oma kitsekestele osta kenad praktilised kaelakaunistused. Olen ammu juba neile mingeid korralikke rihmi tahtnud, kuid pole siiani suutnud leida, kud nüüd pühapäeval laadapäevadelt läbi astudes nägin pärid normaalse pikkusega koerarihmi (mida esialgu sai ostetud proovi jaok ainult 1) Kodus proovides oli see väga supper rihm, nagu kitsede jaoks loodud. Sestap ma nüüd tegingi natuke lisa väljamineku ning ostsin igale kaelas oleva köieräbala asemele uue rihma ning paar varurihma ka, noo et kui meil sügisepoole noor sikupoiss tuuakse ning ettenägelikult ka järeltuleva põlve jaoks. Nüüd siis ongi meie loomad kenad kirjud, kes koerakäpa, kes kondi pildiga :D
Pärastlõunat sai aga kibekiiresti hakatud kitseaeda laiendama, kuna söödav kraam oli kole otsa saanud...kuusedki söödud ja puud kooritud :P Kella üheksaks saigi elektri uuesti sisse, kuid ega kitsed lollid ole....seal, kui enne oli karjus, vat ei tule üle, mine tea, võib ju särtsu saada:P Küll ma siis tarisin neid sarvedest (sest rihmast tõmmates võis nad kasvõi üles puua, sest sõrad olid niiiii vastu küll) Pikapeale, mitme sikutamise tulemusena, said nad siiski aru, et selle koha peal seda elektrit enam siiski ei ole, ning hommikul olid nad kenasti kõik söömingul. Aga ega nüüd täpselt ei oska aimatagi, kui kiiresti nad selle võsa sealt maha võtavad, aga selge on see, et aeda tuleb veelgi laiendada. Suurendamise ajaks on meil tõenäoliselt ka natuke abiväge tulnud, nimelt ootame siin paaari päeva pärast üht külalist - vabatahtlikku WWOOF´i kaudu. Üks hollandlane peaks oma sikliga meile õue vurama kuskil 8 ja 10 juuli vahel...ehk Tiit saab siis oma töökoormust veidigi jagada...

Eileõhtune hea uudis ja halb uudis

Kuskil kella 10 paiku helistaisn ma suurest uudishimust Tiidule, et kuidas ta jõudnud on, kuna meie õues juba mõned vihmatilgad kukkusid, siis olen ma ka veidi mures. Sain rõõmustava uudise, et viimane pall on maisinas ja kohe saab valmis. Olin õnnelik ning ronisin kenasti teki alla....Kuid järsku helises telefon ning teises otsas oli Tiit , kes teatas, et ma pean talle nüüd kohe järgi tulema, kuna ka teine pressi kumm läks katki :( Ja seekord ikka nii korralikult, et kohe keskelt pikalt lõhki. Ise arvasime, et see kumm oli natuke tehase praak, kuna tee oli totaalselt ilus ja sile - ei auku ega teravaid kive-naelu. Ning näha oli, et seespol oli väiksem rebitud auguke ja väljast siis lõi kummi survega lõhki. Press on küll uus ja kehtib veel ka garantii, aga sellised kuluvosad nagu kummid ei kuulu ju garantii alla. Nüüd siis tuleb otsida uus kumm ja tööseisak tuleb tunduvalt pikem kui eile päevane. Õnneks on hetkel maha niidetud heinad kenasti rullis ja oleme õnnelikud, et ta needki jõudis valmis teha - kokku tegi ta 196 rulli. Teised peavad aga endale kuskilt mujalt pressi otsima....

Plaaniväline tööseisak - ei midagi üllatavat

Arvan, et see ei üllata mitte kedagi, kui kõige kiiremal hetkel midagi juhutb...nii ka täna meil. Nimelt OMA maal heina pressimise tuure üles võttes, kui oli tehtud vaid kolm rulli, läks pressi kumm katki...hakkas teine velje pealt juba maha tulema... Mina olin just samal ajal rõõmustamas selle heina saajat - Irmat, et nüüd siis saab korraliku rohelise heina ning nad võivad esimesel võimalusel neid rulle vedama hakata..kui järsku hakkas mu telefon paaniliselt koputama - Tiit koputas ning teatas siis selle ebameeldiva uudise ning anti kohe kõvad käsud, et garaažist võtta kiirelt padrunite komplekt ja tungraud ning kibekiirelt sõit Kassari sohu...Kuna ei teadnud mis täpselt kummil viga, et kas lihtsalt väike auk või lausa lõhki, et kas pressimine totaalselt mõneks ajaks lõppenud või piirdub kõigest uuesti täispumpamisest või siis äärmisel juhul siselohvi panemisega... Õnneks juhtus kõik enne kahte, kuna täna on teatavasti laupäev ja talupood on vaid kaheni lahti. Mina siis pidin kibekiirelt tagas tulles sinna sõitma, et lohvi otsida(vähemalt viimane kord, kui Tiit seal käis, siis olevat seal veel olnud). Sinna jõudes ja suuri otsimistöid tehes sealse meesterahvaga me siiski leidsime midagi sarnast, mis meie kummi sisse peaks sobima...saigi ära ostetud..ostsin suure kiiruga ka paar elektrikarjuse kera, kuna varsti on neid tarvis ja sel hetkel neid seal kindlasti enam ei ole - no väike ennetustöö lihtsalt:D
Kodus selgus, et lohvi ost oli igati õige liigutus, kuna kumm ise õhku vabatahtlikult sees ei hoidnud...oli vast saanud midagi tervat siiski. Too lohv siiski päris õige ei olnud, kuid ajas asja ära, vähemalt saab tööd edasi teha....Kuid tund väärtusliku aega oli ikkagi nüüd läinud ja rulle oli teha veel palju - põhimõtteliselt veel kõik 20 ha jagu.
Ja kuna accuweather lubab täna ööseks vihma, isegi kuni 2,5 mm, siis tuleb Tiidul pikk õhtu, sest sellist ilusat kuiva heina on lausa patt rikki lasta. Peremeest pästab kas kaste või vihm....

Jälle midagi värsket oma aiast

Nonii...täna õhtul kurke kastes leidsin ma selle aasta esimesed kurgid. Heini just täna küsis, et kas ma kurki ostsin poest(ma loomulikult unustasin ära) Aga nüüd ei peagi poest enam ostma:D