Jüri!

Meie tallu asus nüüd elama uus poiss Jüri. See tore väike elevant on zwartbles tõugu must Taani noormees. Tundub igati lahe mees olevat - julge, rahulik, suur ja must :D Ootan juba põnevusega uut paaritus ja poegimishooaega, sest selleks aastaks ei olnud mu talle enam tööd anda (kui nüüd ei selgu, et osad uted mitte tiined on - esmaspäeval tuleb härra Kuks ja vaatab mu tüdrukud UH-ga üle) Tõukirjelduse järgi peaks need loomad olema nii villa, liha, kui ka piimaloomad... no suur on see loom küll... nagu pildiltki näha.... viimasel pildil on ta meie texel-poisiga.

Pikk vaikus

No nii pikka vaikust ei ole mul vist veel kunagi siin olnud, aga elu on lihtsalt nii meeletu kiirusega veerema hakkanud, et kirjutamise peale ei ole saanud mõeldagi, nüüd täna üks vihmane päev ja mina üle väga pika aja arvuti taga kauem, kui 10 minutut :)
Aga mis meil siis vahepeal juhtunud on? No päris palju...Esimese ja tähtsima asjana, või ka etapina meie elus - avasime meie OMA väikese talu poekese. Ja nüüd sügisel kokkuvõtvalt võin öelda, et väga hea otsus oli ja inimesed on selle leidnud, ometigi pole väga suurt reklaami veel nagu jõudnudki teha :)

 Ja siis sai kevadel korra kiirelt usinalt villa pestud

 Ja last kasvatatud...või siis lastud teda ise hästi omasoodu kasvada.... laps tundis end lausa suurepäraselt, kui oli naitunud sopalompi, sealt väikese sõõmu võtnud ja siis rõõmsalt edasi mänginud - siit see immuunsüsteem meil arenebki :P

 Koeri treenitud - meie 4 noort eelmise aasta kutsikat on usinalt oma perega häid sidemeid loomas

 Ja veel saabus meie majapidamisse juunikuus täiesti eriline Sofia - tõuks siis wensleydale

 Ja maasikasaak oli ka päris arvestatav  :)

 ... sest moositegu käis täiel tuuril

 Lisaks kiiretele aegadele sai ka kiirelt pulmas käidud, sest mu armas vennatütar läks mehele:)

 Ja siis tuli porgandi aeg ;)

 ja veel oli lapsel lõbus niiduki pealt rohuseemneid koerale pilduda, niiet ise oli ta muidugi neid kõige rohkem täis ;)

 Ja esimene saapa jalgatõmbamine on ka meil nüüd selge  :D

 Veel nägime vaeva vana saunaga, kus lasime sisse ehitada sooja müüri, panime väikese kamine ja teise nn pesuruumi bullerjani, et ikka....

Sibulaid kuivatada

 ja üks kasvas ikka eriti võimsaks ja nii mitu ei olnud mitte palju väiksemad

Ja veelkord väike põige karjamaale, et salaja pildistada koera karja sulandumise edusamme

 Ning jätkuvate soojade krõbekuivade ilmadega hulka villa pestud

 Ja hirmkuumade ja kuivade ilmade õnne nautimas - VESI taevast!!!

 Ja ega porgandidki ei jäta sind üllatamata ning saadavad kõgile kõva puntrakalli

 Ja siis tuleb aegajalt ka lüpsijärjekorras seista....

Ja nii mee suvi siis möödunud on. Täna sajab terve päev vihma, loodame vaid, et kartul enne ära ei upu, kui kuivad ilmad saabuvad.

Oma blogimise koha pealt ma midagi ei luba, et ma tihedamini kirjutama hakkan, aga ma ei ole mitte teid unustanud. Täna saabus tore meenutus ühelt toredalt anonüümselt kommentaatorilt, kes oli mu vana talvise postituse üles kaevanud - vaatasin seda nii mõnuga :D Aitäh talle!

Peaaegu kõik..

Lambad hakkavad vaikselt oma poegimist lõpetama (kui välja arvata need mõned, kes mai keskel teevad). Eile õhtul tegi üks lammas ühe talle (ootasin suisa kolme talle) ..ja öösel tegi teine lammas ühe talle... nüüd siis kaks lammast veel tegemata. Aga selle esimese üksiktallega küll kummaline asi... ootasin ja ootasin, aga mitte ei taha rohkem tallesid tulla, vana küll päris paks, aga ei miskit. Kuks ju ka ütles, et tuleb ehk isegi kolm talle... Toppisin lõpuks käe sisse, no ei miskit.. vist... lõpuks tundis mu käsi mingit imelikku kõva tompu...ja kui lõpuks päramised ära tulid, siis oligi koos sellega kaks väikest mingis arengufaasis seisma jäänud talle.. Ime  vaid, et need kaks pole kolmandat talle ka kaasa võtnud või mingit toksikoosi tekitanud...

Ja kuna õues kipub ilm kevadiseks, siis olen ka osa lambaid koos koertega õue lasknud. Algul hoidsin silma peal, et kuidas koerad käituvad, kui lambad ja talled õues on, aga... no täiesti viisakad lapsed nad. Jõlguvad isegi koos lammastega nagu asi peaks olema :D Nad on vist aru saanud oma otstarbest ja ka lambad oma nn karjaks võtnud. Hea on kohe vaadata

Ja siis võtsin ka oma lapsed kaasa, et koerad neidki mitte täiesti ära ei unustaks :D

Möödunud pühapäeval sai ka mu viimane kits(etall) oma tallega maha ... sai ta selle talle peaaegu oma sünnipäevaks :P Aga mõlemad on tragid ja tublid, ei saa midagi öelda.

Koertest eriti üks püüab mul nüüd viimaste tallede sünde assisteerida kõvasti. On teine nii hell, nii hell ja kangesti tahaks talle ise lakkuda, kui vaid vana lubaks... vahel on ka lubanud. Ja kui ei luba, siis lihtsalt lamab kõrval, paneb pea käppadele ja tunneb end jube mõnusalt :D Selle pildi sain ma läbi kaamera, kus üht öist talle käidi veel päevalgi lakkumas... hiiliti suisa kõhuli talle juurde, nagu partisanid, sest muidu oli mammi kuri.. aga talleni jõudis :D tõmbas keelega mõned korrad üle talle ja rahu kohe majas - jalutas seina äärde ja pani tukkuma . 

Ja siis harrastasid kitsetalled mingi vahe just koerte seljas hüppamist :D

Ja ühel öösel kaamerat vaadates sain sellise pildi :D Segasumasuvila - pead-pepud koos :P

Jälle kümme korda targem...

Nii ütleks kokkuvõtteks üleeildese päeva kohta.... Kirjutan sellest, et ehk on see kellelegi teisele kasulik, kellelegi sama algajale, kui mina....
Algas see päev hommikul poole 6 paiku, kui ma unise pilgu kaamerasse viskasin - midagi oli korrast ära, lammas oli küliti, miskit tagant väljas ja lammas püsti ei tõuse. Haarasin pikad püksid kaendlasse, joppi ikka jõudsin selga visata ja tormasin lauta.... pilt, mis mulle avanes, oli halb... lammas küliti seina ääres ja kogu emakas tagant väljas (minu kogemuste pagasis esimene juhus). Ja kui kaua ta nii oli olnud, täpselt ei tea, kuid emaka küljes olid veel päramised. Loll, nagu ma olen, püüdsin kõigepealt üksi midagi teha (loe: emakat tagasi lükata), mis mul loomulikult kuidagi ei õnnestunud - no nii naiivne, et üksinda seda teha saaks, annab ju olla!!! Olin nagu peata kana, sest pole sellise asjaga varem pidanud kokku puutuma. Tormasin tuppa telefoni järgi, et kohalikule vetile helistada, kes loomulikult ei vastanud... Ei jäänud mul muud üle, kui ikka ise midagi teha. Kupatasin ka Tiidu maast kiiruga lahti ... ja nii me siis pusisime - Tiit hoidis lammast,mina pesin õrnalt lillaveega üle ja muudkui toppisin sisse. Aga kuna ma ei teadnud , kui sügavale ma seda nagu pean lükkama, siis siit tuli mu esimene viga, mida ma tol hetkel ei teadnud.Põhimõtteliselt lükkasin ma selle pusa rusika jagu august sisse ja lootsin, et nii peabki... Aga tahtis see ju uuesti välja tulla....  tuleb vist kinni õmmelda... ei midagi, tõin toast niidi ja nõela ning võideldes lamba pressidega traageldasin tagant kokku. Noh, vähemalt ei tulnud see värk enam niimoodi välja ja ei saanud rohkem saastuda. Veel pidasin ma mõtet lammas peadpidi pulkade vahele panna, sest olen märganud, et esimesed tunnid nad siis lamama ei pane - ja  see oli just see,mida ma soovisin, et lammas ei lamaks, sest siis ei teki kohe pressi tunded (vetki kiitis selle mõtte heaks)....Kella 8 paiku sain ka kohaliku veti kätte, käskis lambale presside vastu 100g viina sisse joota ja siis järgida, kuidas läheb. Veel jõudsime järeldusele, et oxydotsiini süst ka halba ei teeks, sest see kahandaks emakat ....  Kuna lammas tundus olevat suht rahulik, isegi sõi ja mäletses, siis arvasingi, et vist läks õnneks..... vahel küll tagant läbi õmbluste välgatasid need nn emakakäbid... kahtlustasin halba, sest mingi loogika minus ütles, et need ei peaks seal ju olema,need peaks emaka sees olema,mitte augu peal. Kella 12 paiku astus täiesti kutsumata meilt meie vet läbi, vaatas lammast ja ohkas murelikult, sest kartis ka, et ei ole ma mitte seda emakat päris paika lükkanud. Tõstsime lamba tagajalgadest üles ja püüdsime raputada, et ehk loksub paika - no korra nagu tunduski, et läks... Sai ka Liilia Taliga konsulteeritud, kes soovitas lambale teha selgroo sisse  tuimesti süsti, et pressid maha saaks... Hakkasin lauta minema, kui Tiit tuli juba vastu, et nüüd pressis ikkagi jälle välja. Arvasin, et mu kodused niidid andsid järele, aga ei ... lihtsalt nii ülevaltpoolt, kui altpoolt tuli osa värki välja. Ei jäänud mu muud üle, kui niidid lahti lõigata ja uuesti seda sisseajamis protseduur ette võtta. Enne jõudsin helistada kohalikule vetile, et nüüd tahan seda selja süsti ja emakas uuesti väljas.... Seekord võttis Tiit kohe lamba tagumised jalad pihku ja tõstis ta kõrgele üles(pea pulkade vahel), mina samat aegu lükkasin emakat. No hoopis teine tera oli juba :D Emakas läks nagu ise paika, tundsin, kuidas see mu käes ees kenasti ümber keeras ja nüüd siis lükkasin nii kaugele kui sain, ehk olin küünarnukist saadik, või väheke veelgi sügavamal lamba sees. Ei pidanud ma enam lammast traageldama ega midagi, kõik oli superpaigas :D Ja siis jõudis ka vet, vaatas rõõmsalt lamba üle, tegi süsti ja rääkis, et olevat eelmisel külaskäigul täiesti mures olnud, arvates, et ju nüüd juba emakakael kinni on ja siis ei lähe see emakas mingi valemiga enam paika... aga õnneks nii ei olnud. Loomulikult sai lammas portsjoni antibiootikume ka sisse, mida nüüd järjest mitu korda veel tegema pean.  Kingituseks andis ta mulle päris isikliku kirurgilise õmblusnõela ja steriilse niidi -  no ehk, kui sellised asjad kodus olemas, siis neid tarvis ei lähe :D
Täna paar päeva hiljem tunneb lammas siiski end suhteliselt haiglaselt, kõik vist seal taga valutab ja tahab pigempikutada,samas nagu ikkagi veidi sööb ja mäletseb ... talle üle ta siiski väga rõõmus ei ole, sest niiii valus on :(. Väike telefonikõne Liiliale, kes soovitas siiski valuvaigisteid süstida paaril-kolmel päeval, sest kui ta liiga palju lamab, siis võib see juba soolte tegevusele halvasti mõjuda... nii tõingi täna veel valuvaigistavaid süste... eks näis. Kuna sel lambal sündis ilus suur must poiss, siis tahaks väga loota, et see talleke saab vääriliselt oma edasist lapsepõlve pidada....

Kitsede kord

Nüüd sattusid sel nädala kitsed hoopis hoogu ja tegid kokkulepitult kiirelt ja korralikult talled valmis. Esimesi Illu talli  assisteerisid ka koerad ja kõik sujus hästi nii koerte kui kitse poolt :D Illul sündisid kaksikud - kirju poiss ja valge tüdruk

Järgmine hommik olid laudas mul valmis juba Liivi tall - valge poiss ... Ning kõrval aias Tirtsu, kes sai ilusa kirju tüdruku. Õhtul tegi talled ka Brenda, kel sündisid valged kaksikud - poiss ja piiga

Eile tegi Züzi talled, veidi kirjum poiss ja must tüdruk... tüdrukut meil paraku enam ei ole, temaga juhtus väike õnnetus paraku....

Tegemata on vaid üks nooruke neiu, kes ise, vastu minu tahtmist, endale poissi käis nõudmas.... nüüd ta siis peaaegu oma esimeseks sünnipäevaks ka talle saab...

Minu kullakallid....tulevased abimehed

Olen juba pikka aega omi noori koeri imetlenud ja nende edusammudest mõnusas vaimustuses olnud... hetkel ei suuda ma neid ära kiita :D

Eriti üks, minu Jana, tahab väga olla lambatallede juures, naudib nende ringi sebimist ja muidu nende seas olemist. Ta on viimasel ajal ise üle 1,5m plankaia hüpanud, et ometi saaks nende juures olla.... olen siiani kartnud neid koeri päris vabalt tallede aedikusse  lasta, aga tundub, et minu hirm on olnud täiesti asjata. Loomulikult käisid nad koos minuga seal aias, aga minu lahkudes läksid ka koerad ära, sest nad siiski natuke kartsid lambamammasid, sest on nad ikka natuke veel kaitsval seisukohal nende koerte suhtes ja osad annavad koerale ikka paraja litaka kirja.... aga koera rahulik käitumine ja kohe kõrvad lidusse ja lamama mineku asend rahustab kiirelt ka lamba maha ja olukord on muutunud silmnähtavalt paremaks ja rahulikumaks... Nii ongi väike Jana juba nõus ilma minuta jääma lambaaeda tallede seltsi. Enamuse aja veedab ta aga noorte aastaste lammaste ja meie kitseperega, kes siis elavad titeaia taga...kõrval aias. 

Janaga koos on ka teine koer, kes praeguseni on olnud jätkuvalt müügis, aga... ma ei tea... tema tundub olevat sama tubli nende talledega ja hakkan järjest rohkem kaaluma ka tema jätmist enda karja, kui tõesti kellelgi pole hädasti vaja oma karja valvurit..... Kuna tema väga üle aedade hüppamise meister ei ole, siis tihti ta ei viitsi seda ka teha (tal ei tule hästi välja), aga kui ta läheb, siis temalegi nagu täiesti meeldiks olla tallede juures :D 

2/3 valmis

Olen natuke olnud laisk ja siia ei ole ma palju jõudnud kirjutada. Aga seda väikest pruuni tütarlast tahtsin ma küll teile näidata :D No nii nummi talleke :D Oli oma ema esimene lapsuke, aga sellegipoolest parajalt pontsakas ja emme igati tubli.

Aga siis üldsiemalt...kõigepealt pean meenutama, kus jäi mu järg pooleli viimane korda...
Põhimõtteliselt on mul nüüd 2/3 lambaid omadega valmis saanud. Ühel ööl sain ma aga kolmikud ja suureks ehmatuseks on emal aga töökorras vaid üks udarapool :( Esialgu said nad siiski kenasti kõik korda-mööda seal söömas käia, ilma et keegi oleks väga kannatanud.... mina aga jäin ootama, millal üks potentsiaalne adopteerimiseks sobiv emme üksiku talle teeb....järjest muudkui kaksikud või verinoored emad, kellele selgelt kaks talle kohe alla loopida oleks liig mis liig. Samal ööl samas aias tegi üks aga kaksikud, kelle ilmale tulekut pidin ka aitama, sest ei suutnud need talled mitte ära otsustada, kumb ennem tuleb -  seda pidin mina tegema. Kokkuvõtteks saime kaks tubli ja tugevat tüdrukut, üks must, teine valge. Emale aga tekitas see sees sobramine vist aga mingi põletiku moodi asja, sest oli tal järgmine päev täielikult kadunud isu ja püsti tõusta ei tahtnud, talled olid näljas ja asi üldplaanis nägi välja väga nukker. Tegin emale antibiootikumi süsti ja juba järgmine päev tundis ta jälle oma tallede vastu huvi, kutsus tissile (kuigi tissis veel vähe piima, tema söömatuse tõttu, aga küll see ka taastub) Niiet asi paraneb :)
Eile õhtul sain järgmised kolmikud. Kui eelmised kolmikud olid veidi üllatusena (vaid ise kahtlustasin), siis need olid siiski arsti poolt enam-vähem kindlaks tehtud , ühesõnaga tõenäosus kolmikut saada oli suur. Nii siis ka juhtus -  sain kaks musta tüdrukut ja ühe musta poisi. Kuna eelmise kolmikutest ühele sain ma päeval ühe amme, kes rändas pulkade vahele, siis jäi uus kolmik nn ootejärjekorda...
Öösel aga sündisidki ühed kaksikud ja kohe sinna otsa tegi üks teine utt ühe üksiku talle.... temast sai siis aga uus amm  ühele eelmise õhtuse kolmikule.....
Täna päev oli aga vaikne, õhtul see eest üks vanem soome verega must utt siis aktsioonis... lubati kaks talle...ise kartsin hullemat..... ja nii ka läks... sain jälle kolm. Kaks tüdrukut - must ja valge, ja üks must poiss... No see poiss oli aga nii suur, nagu mõni üksiktall :P Kui esimene tall oli sees normaalselt, siis teine püüdis tulla ühe jalaga, mis aga ei õnnestunud, ning kolmas tahtis üldse tagumik ees tulla... seega oli minu seal viibimine ja abi seekord ääretult olulise tähtsusega.... nüüd siis jään aga järgmist tubli üksiktallega värsket ema ootama.... ainult pulgavahenurgad hakkavad niimoodi otsa saama, kui nii järjest pean neid pulgatama. Eks näis siis, kuidas läeb. Praegu aga ootan ühe potentsiaalse emme poegimist...

Lamba lasteaed ja mõjutusmeetodid

Näitan siis lähemalt, kuidas mina toimin oma nn "jonnakate" emadega - niimoodi pulkade vahel, vähemalt paariks päevaks, ees on hein ja vesi .No hetkel pildil küll valges ämbris hein, mida ta sinna oli sokutanud ja mida ma hiljem uuesti veega täitsin... nii paraku kipub nende jooginõudega minema ja puhastama peab üsna tihti, sest paratamatult on see hein ja vesi kõrvuti ning seda heina sinna vette ikka kogu aeg satub. Tihti piisab sellisest sundseisust siiski vaid paarist päevast, kui mõistus koju tuleb, nii oli ka selle emaga. Peaaegu sama valutult läheb ka täiesti võõraste tallede uue ema külge pookimine, kui vajadust peaks olema.

 See väike pere on nüüd aga see, kellele poole poegimise pealt õnnestus üks väike kolmiku neiu külge haakida .... pilt siis tehtud järgmine päev. Pean tõdema, et selline hea juhus ja õnnestumine oli ka minu kogemuste juures täiesti esmakordne :D Mõtlen hirmuga, et mis sellest kolmiku neiust oleks niimoodi  saanud, kui poleks olnud seda üliagarat võõrast emmet..... oleks jälle pidanud mingit üksiktallega piimakat utte pulgatama hakkama ehk.... See jäi nüüd ära. Seega need kahed kolmikud, kes mul on, olen mõlemist ühe teisele emale saanud anda, esimese küll pulkade abiga, teine nüüd siis niimoodi. Eks jääme järgmiseid kolmikuid ootama, sest paaril ennustas Kuks neid siiski veel  (viimased kolmikud olid ka ennustatud, esimesed siiski üllatusena... )

 Tallesid aga tuleb järjest juurde, nii ühe kui kahe kaupa, tänaseks siis nati üle poole teinud ja laudas 102 talle.... mõned pildid siis meie lamba lasteaiast...

Siin aga ühed kaksikud, kes oleks pidanud olema üksik :P Mis siis ikka, eks mul ikka ole hea meel ilusate tugevate tallede üle (ühel veel selline kena must plekk külje peal :D ). Aga seda, et see emme kaksikud teeb, ei osanud ma tegelikult aimata, sest mitte ei olnud tal nii suurt kõhtu ja tissi... ja Kukski arvas pigem ühe talle kasuks... Aga pean siiski jälle rõhutama, et kuna UH sai tehtud natuke üle poole tiinuse(nagu mäletate dets. keskel), siis olid talled juba nii suured, et oligi raske aru saada, mitu neid seal on. Enamuse on ta siiski täppi pannud ;)

Petame

Nii võiks kokkuvõtteks ütelda selle lamba hanitamise loo kohta.

Nimelt juhtus eile õhtul see, mida ma olin kartnud - üks lammas sai kolmikud, nagu Kuks oli ennustanud (küll küsimärgiga, aga ikkagi) Ja kuna kõrval aias üks emme, kes kohe-kohe oli poegima hakkamas ja kõik eilsed ja ka tänase sama aia talle tahtis ära enda alla ärida... ja mind oma seeskuguse totrusega juba kurjaks tegi, sest pidin kõik ülejäänud seal aias kas siis eraldama või teise aeda toimetama....Siis järsku turgatas mulle pähe üks mõte :D Et kuna see emme pidavat üksiku tegema, mis oleks, kui prooviks kohe ühe kolmiku temale sokutada? Mõeldud tehtud, ilma et kolmikuneiu õige ema oleks saanud oma last lakkumagi hakata, viisin ta uue ema nina alla, kus too hoolikalt seda väikest olevust noolima hakkas. Ja kuna ma ei osanud päris täpselt ennustada, millal tal lõpuks enda tall sünnib, siis olin veidi küll mures, et ega ometi liiga pika vahega nn tema lapsed ei "sünni" . Tegin uuele emmele aiakese ümber, et kõik riskid minimaalse piirini oleks viidud ja keegi teine teda segama ei tuleks. Ja ei tulnudki väga kaua oodata, nii umbes tunnike, kui sündis tal endal üks õige kobe tükk poissi :P  Jälgisin mängu kõrval päris pikalt, et ega ta ometi ei taipa, et see väike tegelane siiski tema oma ei ole. Aga võit oli minu, sest tänase hommiku seisuga on mõlemad lapsed nn tema omad :D

Peaaegu pool

 Suur titetrall on jõudnud peaaegu poolteni - 54-lt lambalt 84 elusat talle ja aia taga ainult see üks väike rumal lapsuke.
 Mõned päevad tagasi tegi ka mu ainumast päris rootslane kaksikud ilusad talled - pruuni ja musta poisi. Mustal selline läikiv vill, otsa ees huvitav hindu täpike, pruun sellise peene villaga tegelane. Emme on maru hoolitsev ja mögiseb alalõpmata kummalise häälega :D

 Kiitsin just eelmises postituses, et sel aastal kõigil lammastel poegimine libedalt läinud, kuid nüüd on paaril lambal vähe raskemalt läinud...
Nii ma istusingi üks öösel mitu tundi laudas, kus ootasin lamba poegimist. Loomulikult jõudsid kaks muud lammast omad talled valmis teha, aga see oodatud lammas ikka kaevas ja närvitses mööda aiaäärt, otseselt väga tugevalt ei pressinud ka (no lõpus ikka nagu vahelduva eduka ka pressis) ja tagant midagi ei paistnu ka, kuid kui see trall oli juba pea 8 tundi kestnud, otsustasin ma asja sekkuda. Püüdsin lamba kinni ja kätt sisse toppides oli emakakael täielikult avanenud, kuid talled olid sügaval sisemuses üksteisega sassis - ühel tahtis tulla tagumik, jalad kõhu all, teisel ainult esimesed jalad. Tükk aega pusimist sain ma siis kõigepealt selle pepuga looma, kui olin eelnevalt ta jalad üles leidnud. Siis sain ka selle esijalgadega lapse kätte. Kõik on õnneks veel korras - talled elu ja tervise juures, aga arva, et kui oleks veel hommikut oodanud, siis oleks jutt olnud teine...

Siin pildil siis eilehommikused talles mõnusalt emme kaisus magamas.... ja nende ilmale tulemist pidin ma ka natuke assisteerima, sest nemadki olid sünniteedesse liiga koos sattunud - ühel tagumised jalad, teisel siis ikka pea ja esijalad, aga niimoodi koos nad siiski sündima ei mahtunud. Oli seegi emme juba pool ööd mööda seinaäärseid ringi marssinud ja mina loomulikult pool ööd vahelduva eduga kaamerat vahtinud...
Samas selle unesegase vahtimisega magasin ma siiski maha ühtede kaksikute sünni just samas aias. Õnneks kõik osapooled tundsid end suht hästi, kui välja jätta, et ühel tallel olid ka sõra otsad veidi lõdvad ning kippusid rulli minema. Tundub, nagu oleks lihtsalt need liidesed oleva liiga lõdvad... aga panin õrna lahase peale ja arvan, et paari päeva pärast seon lahti ja vaatan tulemust :D

Aga lõpp hea, kõik hea. Täna tunneva kõik need talled end väga hästi.

Väike vahekokkuvõte

Nüüd on lõpuks poegimine saanud sisse täie hoo.... ja mina hakkan vist vanaks jääma, sest väsi tuleb juba peale, eriti kurnab see magamatus, aga eks olen püüdnu vahel natukenegi päeval võtta aega (kui aega on), et oma silm kinni lükata. 

Kõikidest talledest ma lihtsalt ei ole jõudnud pilte teha ja arvan, et varsti see blogger paneb mu ukse ka kinni, kui siin piltidega kõiki üle külvan :P Aga panen mõnedki teile vaadata.

Üldiselt on sel aastal läinud poegimine suhteliselt libedalt, aitamisi ei ole nagu väga ette tulnud, paaril olen väheke abistanud, just esmapoegijatel, kui neil asi veidi pikaks on veninud. Ja kõik noored (va. üks loll) on olnud üle mu ootuste tublid oma emaduse poolelt, lausa lust on vaadata. No ja see üks loll õpib hetkel nurgas oma üksiklast toitma, aga ehk õpib, vähemalt kui ma kõrval seisan, et jookse ta ära, ega löö talle nurka.

 Olen saanud väga mitme kenad mustad talled, paaril on ka nn blue texeli värvigammat, eks näis, mis neist suurena välja kasvab :)

 Üks emme tegi aga valge jääraga hoopis musta talle... hiljem vaatasin, et see must tall on vist tema jaoks nn see pere must lammas.... nüüd siis see emme mõtlebki pea pulkade vahel oma elu üle järele, paari päeva pärast vaatame, kas on tulemusi andnud.

 Ja üks öösel sündis meil üks ülipisike üksiktall, kes oli lisaks veel loll.... ja see lollus maksis talle paraku elu. Käisin küll teda ise mitmed korrad söötmas, aga pole sest vist väga abi olnud ja üks hommik ta lihtsalt suri. Talle emast sai aga adoptema, kellele ma alla panin ühe kolmikutest......Mõtlesin pikalt, et mis nii väike tall, ilusal korralikul utel ja veel ka nii loll... meenus mulle uuesti eelmise aasta košmaar schmallenbergist, kus võis sündida lisaks kõveratele ka pisikesi ja lolle... mine tea, äkki oligi see, sest täna õhtul sain ma siiski esimese veidi kõvera talle ka, kes tõenäoliselt jääb siiski ellu, kuna tal on vaid esijala otsakesed sissepoole.... samamoodi, nagu möödunud aastal ühel tüdrukul, kelle jalad ma hiljem kipsi panin ja täna on ta mul suisa karjatäienduseks, kuna uusi uttesid valides vaatasime välimikku ja aru ei olnud üldse saada, et sel loomal mingi viga oleks üldse küljes olnud. Saan siis aga jälle need lemmiklooma kipsivõrgu üles kapist otsida ja talle jala ümber panna.... ehk läheb seegi aasta õnneks :)

 Üks nooruke uteke tegi aga nii piraka musta poisi, et vaata ja imesta :D

 Ja see utukene pidi saama kahe talle asemel ühe.... sama juhtus ka järgmise lambaga :D

Ja kui kokkuvõtvalt veel rääkida, siis hetkel on poeginud 38 lammast(39-s hetkel kaevab maad..) ja tallesaak on 60 talle (millest siiski selle ühe väikese surnud talle maha peab arvama)