Väike printsess

Ja siin see kauaoodatud uudis ka lõpuks tuleb, sest 3. oktoobri varahommikul läks ühel neiul siia ilma tulekuga kiireks ning kell 5:04 ta meie juures oligi, kaaludes 3670g ja pikkuseks 51 cm.  Kõik möödus kiirelt, ütleks et vägagi kiirelt... nüüd oleme kodus ja tunneme end mõnusalt ;) Printsessi nimeks sai Elisabeth .... 

Õnnistused

Nonii, proovin nüüd rääkida pikemalt sellest heast uudisest. Jutt tuleb tõenäoliselt pikk, et kes viitsib lugeda, see viitsib, kes mitte, see jätab vahele...Aga alustaks siis sügisest....
Oleme tegelikult juba mõnda aega mõelnud uuest natuke suuremast traktorist, sest  mõne töö jaoks oleks vaja lihtsalt võimsamat ja teiseks oleks vaja vahel ja kedagi Tiidule appi võtta vaja, aga ega ju vikati ja rehaga ei saada sinna põllale... Siiani on olnud meil väga hea naabrimees, kes omast vabast tahtest on käinud meid aitamas, kuid sellegipoolest ei saa ju ainult teiste peale lootma jääda... ning oma poisid on ja juba selles vanuses, et võiksid natuke traktoritöid teha.... niisiis... oleks vaja uut traktorit.... Siit siis küsimus, et kust saada selleks vajaminev raha, sest päris oma rahadega me siiski välja ei tuleks ja panka ka ei tahaks mitu aastat nuumata. Jäi järgi veel PRIA oma investeeringutoetusega. Teadsin, et ega mul sealt väga suurt lootust ei ole raha saada, aga kes ei küsi, see ei saa kohe kindlasti. Nii ma siis hakkasingi pabereid valmistama ja pead nende numbritega vaevama, mis tahtis kangesti juuksedki halliks teha ja pea valutama panna, aga lõpuks siiski valmis sai ja PRIA-sse ära viisin. Olin jätkuvalt tegelikult kahevahel, et kas me peaks selle traktori muretsema või mitte... kas see on vaid meie enda inimlik unistus saada teine veel või on see tõesti meiele väga vajalik.... Seega jätsin kogu selle otsuse Jumala hooleks, sest tema teab paremini.
Vahepeal sai küsitud ka luureinfost, et kuidas mu projektil läheb, mis peale öeldi, et kahtlane värk, kuna sel aastal oli küsijaid ikka marupalju....kuigi mu punktisumma ei olnudki väga paha, aga lihtsalt konkreetne taotlusvoor oli väääga lõhki juba. Järgmise küsimise peale öeldi, et jah, hetkel tundub, et jääb ikka välja ja raha ei saa..... Siis tuli info, et riik annab näppuotsaga raha juurde, kuid seda ikka ei tea, kas mina sinna sisse jään.... ning jaanuari keskel oli viimane uudis see, et jah, sain küll edasi lükatud järgmisse ringi, kuid kindel pole midagi.... Seega järgnes kolm kuud teadmatust ... kuid olin rahulik, sest teadsin, et kui ma pean selle saama, siis ma saan ja kui me tõesti ei pea saama  ja see meile ülejõu käiks( sest asi on ikka piiri peal), siis me seda ka ei saa... küll Jumal teab, mis ta teeb.
Nii siis tuligi see 19. aprill, kus oli viimane päev, mil nad pidid välja kuulutama tulemused. Ja üllatus oli ikka suur, kui öeldi, et JAH, oleme saanud positiivse vastuse. Ei suutnud seda pikalt uskuda, kuid siis tänasin Jumalat. Järgnev rahaline seis on küll veel veidi segane, kui küll seegi veel laheneb , olen selles kindel.
Aga nüüd pean ausalt üles tunnistama, et see ei ole mitte nüüd esimene kord, kui olen saanud selliselt, üle noatera toetust ja ma kohe üldse ei usu, kui keegi ütleb, et oh, sul oli hea õnn ...
Nimelt esimene kord oli siis, kui küsisin noorte alustamise toetust, mille küsida saamine ise oli paras üllatus, rääkimata sellest, et ainult tol korral sai sisse panna aasta varem tehtud investeeringud (tänu millele me saime kaelast ära 20. aastase pangalaenud, millega ma olime just aasta varem ostnud traktori(traktorit oli vaja, sest olemasolev vana sakslane tahtis vägisi otsad anda)... kas pole ime? ) Ja see, et me selle üldse saime on teine ime, sest mulle väideti igalt poolt, et mul ei ole töökogemust ja ei saa ka seetõttu neid häid vajalikke punkte, mis annaks lootust saada toetust.. ometi olin ma juba mitu aastat tegelenud FIE-na, kuid mu sissetulek olevat ju vaid harrastaja oma....ja töökogemust mul ei ole ju siis... Aga siiski, täiesti viimasel minutil sai paberitega kaasa pandud minu mõne aasta tuluteklaratsiooni E vorm, et kui keegi tahab arvestada, siis arvestab ja kui ei, siis ei..... Ja te ei kujuta ette kui suur oli mu üllatus, kui keset suve sain kirja, kus mulle teatati, et minu taotlus rahuldati ja ma saan raha... no te ei kujuta ette.... sest olin ikka täiesti kindel, et siit ma mingit raha ei saa. Jah, see raha oli mõnes mõttes hädavajalik, et minna edasi selles suunas, et loomapidamisega oma pere täielikult ära elatada, sest ilma selle vajamineva tehnikata (traktor, heinapress, kiletaja, lambaveokäru ja veel nipet-näpet) oleks raske midagi teha....
Nii siis saimegi tänu Jumalale paremale järjele.... laudas töötas edasi see päevi näinud vana sakslane...ja nikerdamine sellega lauda ei olnud mitte kergemate killast, kuigi tegi ausalt oma töö ära... kuid siis mõtlesime, et ju peab ta ikka hakkama pensionile saatma ja jätma ta ainult veel kartulivagude jaoks... nii saigi küsitud esimest korda pria-st investeeringutoetust, et muretseda endale väike tõstuk e. hoovilaadur, mis lihtsustaks oluliselt tööd ja ma ei peaks muretsema et millal tehnika üles ütleb. Aga nagu ikka, oli seegi kord raha saamise võimalus ikka nii minimaalne.... kuid usaldasin jälle asja Jumala kätte. Nii meil tuligi kevadel otsus, et oleme raha saanud, kuigi olime nende saajate seas ikka ühed viimasemad, aga näe, saime.  Seda enam, et täpselt nädala jagu varem me ustav sakslane väsiski ära ja hakkas streikima  ja ei tahtnud enam hästi keerata ja oli ikka paras nikerdamine, et loomadele söök lauta tuua.
Niiet oleme olnud väga õnnistatud ja ma ei saa kohe seda siin ütlemata jätta - usaldage Jumalat ja tema ei jäta teid hätta! Neid imelisi hetki, üllatusi ja õnnistusi võiks siin veelgi rääkida, aga seekord ma siiski lõpetan, kuid lühidalt ütleks, et kogu mu elu siin maal, alates algusest(selle maja, kui ka lauda saamisest), on olnud täis imelisi asi (mida tihti öeldakse, et head kokkusattumused, kuid seda ma hetkel küll ei usu)

Tulemas on häid uudiseid :D Ei tea hetkel, mida ise selle hea uudisega peale hakata...las ma veidi seedin seda ja siis... hakkame tegutsema ;) Varsti täpsustame :D

Ei jäänud tulemata...

üle pika aja see kosutav vihmavaling...taimed niiiii rõõmustasid :D Ööseks lubatakse veel seda juurde...las tuleb( peaasi, et korraga nüüd liiga palju ka ei tule, siis võib uputuseks minna)

No te peate teda nägema

Täna käisime Beritile näitamas osa poolest meie kaunist saarest ja kui tagasi tulime ning lambaid juba söötsime, siis järsku jäi mu silm pidama ühel väga kirjul olevusel, keda meie laudas enne kohe kindlasti pole olnud.... meie viimane must lammas oli endale väga kirju tütarlapse saanud..no küll on ta kaunis ja armas ja ka väga tragi ja noor emmegi on tubli, mis sest et tihti suurest tallesaamiserutusest tissi otsiva talle eest ära jalutab.

Sain täna kätte ka oma survepesuri, mille ma interneti teel endale soetasin, sai ka kohe auto puhtaks pestud ning töötas vähemalt seal küll hästi, nüüd jääb veel vaid ära proovida villa peal, aga enne tuleb rehvormvoodi korda seada( tähendab teha uued küljed ja otsad, sest need on küljest ära mädanenud) ja vähe kaunimat ilma oodata :D

Aaa... ja eile õhtul oleks ma peaaegu ilma jäänud ühest oma kitsepoisist, kes lihtsalt meie laudast ära jalutas ning me ta õhtul peale mitmekordset otsingut lõpuks leidsime poolel teel mäest üles naabrite poole, õnn et teda sealt üldse leidsime...sest nägin vaid nagu silmaurgast, et mingi väike valge asi on seal kaugel ja nagu ka liigutas...kell oli siis juba 9 ja õues suht hämar. aga leitud ta on ja emme juures tagasi ning loodan,. et mitte ükski enam ise jalutama ei lähe, sest muidu on nad kindel rebase saak.....

Veel pildikesi

Bella valvab kiisu und...
Aitäh, hea valve eest!
Lambalapsed aitavad nüüd hoopis Bellal valvata kitsi :P J mingil heal põhjusel nad üsna tihti kogunevad ümber Bella ja ootavad, ma ei tea mida...ehk sügamist, mida mina tavaliselt neile teostan.... Üks tall on aga päris koera kommetega, sest nii kui teda sügama hakkad, hakkab ka saba suure hooga edasi-tagasi liikuma...sabaliputaja selline.... :D

Väike mõnus voodike...kolmas oli veel sees, aga jõudis enne jalga lasta, kui mina pildimasina kätte sain...

Vaarikad

Kätte on saabunud veel üks mõnus aeg...nimelt vaarikate aeg.... eile saime juba päris arvestatava koguse moosi, umbes 7-8 liitrit. Marju sai aga korjatud mõnusas äikesevihma sabinas, mis oli mõnusalt jahutav kogemus pärast seda jubedat leitsakut. Kui jõuan, siis lisan mõned Marguse tehtud pildid meie moosivalmistamisest..... - ja siin nad on
Elsa harjutab eesti keeles kirjutamist, sõnadeks - vaarikas mustsõstar...

Mmmmmm...kitsekoore jäätis

Käies nädal hambaarstil ja ukse taga aega parajaks tehes sirvisin üht vana ajakirja...aga seal oli juttu isetehtud jäätisest. Oi milline ahvatlus mul tekkis seda proovida....trükkisin retsepti kohe oma telefoni.

Eile õhtul kui poisid jäätis nurusid ja olid mu peale pahased, et miks ma seda poest küll ei ostnud, mõtlesin ma kiiresti ära proovida see retsept, mille ajakirjast leidsin. Ja kuna kappi oli ka kogunenud natuke kitsepiima koort ( mida ma küll või jaoks olin kõrvale pannud), siis otsustasin selle siiski seekord jäätiseks teha. Retsept ise oli selline:

2 muna

2 dl tuhksuhkurt ( mille mina küll asendasin tavalise suhkruga ja tarvitasin vaid 1 dl)

5dl 35% rõõska koort

2 dl mustsõstraid või muid marju ( mida ma seekord siiski üldse ei pannud, sest arvasin, et hiljem saab seda( moosi siis) ka jäätisele lisada vastavalt maitse järgi

Vahustasin koore koos 1dl suhkruga, siis vahustasin munad segasin massi kokku ning viisin külmikusse järgmist päeva ootama. Ja täna oli ta siis valmis ja tulemus oli IMEMAITSEV. Gaabriel muudkui käib ja lunib, et kas ta võiks issi ja Marguse portsust ka ühe tüki endale saada( need kaks meest veel õues ja ei saa nagu enda jäätiseportsu eest ise seista)...et niiii maitsev on ja parem, kui poe jäätis.

Kommentaariks ütleks seda, et kui teha ilma marjadeta, siis see 1 dl suhkrut on igati küll ja rohkem veel. Kujutan ette, et kui panna hapud marjad sisse, siis need vajaksid vast seda lisa 1dl suhkrut. Pigem paneks praegu isegi natuke vähem suhkrut....ja kui kõik selle välja arvata, siis pole ma enam kindel, et mu järgmisest või jaoks kogutud koorest enam võid saabki :D

võilille mesi

Juba teist tuuri läheb mul võilille mee tegemiseks....esimene tuli lihtsalt nii hea, et lihtsalt tuleb ka teine teha. Retseptiks kasutasin viimasest maalehet päris artiklit. Kunagi sai ka ühe korra seda proovitud, aga miskitpärast ei ole seda enam uuesti teinud, kuigi tahtmine seda süüa oli kange. Aga nüüd siis võtsid asja uuesti kätte, sest esimesed kaks purgitäit on kõhtudesse kadunud nagu võluväel :D

Nonii...täna tulid siis need tähtsad paberid, kus kinnitati minu head uudist.....minu jõupingutused koos hea abistaja Birutaga on vilja kandnud ja mulle on määratud PRIA-st mikropõllumajandusettevõtte arendamise toetus :D Tänu Jumalale, ma ei peagi tükk aega siplema suurtes võlgades ;)
Esmaspäeval läheb Tiit ruttu mandrile ning toob kaaruti ka ära, mis juba niigi kaua on ärimeeste õue peal seisnud... Kuna viisin nobedasti kuludokumendid PRIA-sse, siis sealt öeldi, et võib juhtuda, et nad tulevad juba järgmine nädal mu õuele, et soetatud masinaid kaeda ( tõstuk teeb juba oma ausat tööd, aga kaarutiga polnud siiani midagi peale hakata :D)- seega läks meil nüüd kiireks...ei uskunud, et edasine käik võib nõnda kiiresti areneda. Ausalt ei hellitanud üldse väga suurt lootust, et selle toetuse saame, sest punktisummadega jäime suht alumise piiri peale...aga ju see pidi siis nii minema. Kõik see oli peaaegu sama ootamatu ja imeline, kui noorte toetuse saamine, kuigi jah...noorte toetuse saamine oli veelgi üllatuslikum ja ootamatum :P Keksisin ikka tükk aega ühelt jalalt teisele ja tänasin Jumalat :DMeenutusi suvest ja sellest, et elu on ilus :D

Yes,Yes,Yes...

On saabunud selle aasta siiani parim uudis....uudis, mida ma väga ootasin, kuid mille saabumisele ma üldse kindel ei olnud.... Kes nüüd ise ära arvas, see on tark, kuid enne ma rohekm ei ütle, kui see tähtis paber käes on ;)
Ütleks vaid seda, et küll see Jumal on imeline ning ei jäta kedagi hätta vaid hoolitseb oma laste eest heldesti....

Ja kohal ta ongi !!!

Sõit koduõuele
Kolmapäeval oli siis käes see suurpäev, millal meie uus abiline kohale jõudis, küll kuu aega hiljem, kui lubati, aga lõpuks siiski päral...seekord ei käi jutt kahejalgsest abilisest vaid diislit neelavast neljarattalisest thalerist, mis peaks laudas transporditöid oluiselt lihtsustama. Proovisime ka lauta sisse sõita, et kas ikka mahub....no Baierimaal on lihtsalt väga täpsed ehitusmehed olnud ja meie lauda ukse järgi paraja masina ehitnanud...nii täpselt mahtus sisse :D Hulka raha on igastahes makstud ja laenud on kaelas, kuid lodame, et asi ennast ära õigustab. Meie vana saksa abiline oli ikka päris väsinud juba ning viimasel kuul tõrkus isegi rattaid keeramast....
Nagu enamus meie masinapargist( vana sakslane, traktor Kioti, heinapress, kiletaja .... ka sõiduauto....), on ka see(kogemata) punast värvi - ühesõnga igati sobilik meie õuele :D
Külalisi sadas me õuele kohe nagu haisu peale ning oleksin peaaegu suures tuhinas unustanud, et pidin täna minema lasteaiakasvataja ametit proovima :P (napilt jõudsin õigeks ajaks kohale ) Kuna lasteaias oli kõigil kasvatajatel kohustuslik tuletõrje õppepäev, siis keegi pidi ju lapsi valvama ja see auväärne amet pakuti mulle. Lapsed oli väga head lapsed....... sest nad magasid :D Poja Margusel oli vaid väike üllatus, kui ta oma unised silmad lahti tegi ja nägi et kasvataja asemel on hoopis emme seal :D Mõni teinegi vaatas algul veidi arsaamatu näoga, aga pole hullu...nad mind varem ka näinud ;)

Olümpia aeg

Tuleb välja , et lambadki peavad olümpiast lugu ... neil muidugi küll natuke muudetud kavad.... rohkem nagu vigurhüpped lamba moodi ning võidujooks aia teise otsa. ( need enamus mu aastased noored uted )

Hall on taevas ja valge on maa
sajab ja sajab lõpmata
lumesse uppuvad sihid kõik eel
rõõmus on süda ja reibas on meel

Oh kui nüüd veidigi vähem meil sajaks
lund on meil palju, rohkem hangeid ei vajaks
Kuid lastel on rõõmu ja talv täies hoos
Tiit muudkui lükkab sest lund täis on hoov

Täna öösega tuli meil veel lumelisa ning hommikul ei saanud Tiit muud teha, kui hakata hoogsalt lund lükkama... Lastega käisime ümber maja lume paksust mõõtmas, kus enamus kohtades oli sügavus põlvedeni (minul) ja sentimeetrites min. 40 ja keskmiselt 40-50 cm Donnagi lükkas vapralt rinnaga enda ees lund.

Lõpuks ometi

Üle pika aja on jälle üks normaalne talv... panin ükspäev siia pildi meie talvest, aga tänaseks oli meil veel lumelisa ja vaade õue oli totaalselt teine - lihtsalt vapustav
ja vaade aknast:

Kena kolmapäev

Täna hommikul õue astudes avanes mulle selline vaatepilt:
Kena , kas pole!!

Laudas aga jättis täna minu igapäevase tervituse vahele Illu, kes oli juba poegimise lainele saanud. Oli teine küliti maas ja ei olnud eriti suhtlusaldis.
Kuna endal oli tänane plaan minna oma venna perega Kassarisse hobustele külla, siis pidin oma kitsekese jätma üksi, lootes et ta saab kenasti hakkama.
Kassaris käies hellitasime lootust, et saame seal ka ratsutada, aga kuna ilm oli hobustele ebasobiv, siis see kahjuks ei õnnestunud, see-eest said lapsed ponile sööta lumemäärdega leivakuivikuid :D Kuna hobuse selga minna ei saanud, siis saime oma sammud kiiremini seada kodu poole....ja sinna ma kibelesin minna küll, eriti peale seda, kui seajahilt koju tulnud Tiit teatas, et üks talleke oli juba sündinud.... Kodu jõudes oli ikka veel üks talleke
Kuna meie Illul on väga pikad tissid, siis otsustasin teda aidata, et ta kiiremini oma piimaportsu kätte saaks...kuid poole peal hakkasid pihta uued väitused nign varsti oligi meil veel üks väike talleke...mõlemad on paraku jälle poisid ja meie suure piimaanniga kitsekesest me seekord omale järgast ei saanud...ehk järgmine talv...

Mõned möödunud sündmused

Kuna pole siin pikka aega õieti sõna võtnud, siis nüüd annaks siiski edasi mõned sündmused, mis siinpool vett väiksel saareriigil ka toimunud on....
Poolteist nädalat tagasi ilmutas meile end talveke, mida jätkus siiski ainult üheks päevaks (erinevalt Lõuna-Eestist) Aga tore, et seda niipaljugi oli...
Ja sellele suurele seagripi paanikale, mida tervet eestit-soomet on järsku valdanud, tõi Tiit meile ühelt pühapäevaselt jahilt PÄRIS sea, mis oli ikka palju reaalsem ja asjalikum, kui see leierdatud "siga"...Lambaidki on vahelduva eduga lauta sisse ja välja solgutatud.... ega nad seal õues ikka väga kaua enam olla ei tahagi ja ju peab nad ikka varsti oma talvistesse lahtritesse ära paigutama ning jääma järelkasvu ootama. Veel on Tiit vahelduva eduga laudas joogisüsteme ehitanud - kõik ikka selleks , et endal talvel tööd vähem oleks.
Selle viimase paari nädalaga on meie pesamuna millegipärast hakanud tõsist huvi tähtede vastu üles näitama... nii saigi siis välja otsitud vana hea aabits ja suurkes abiliseks on meile ka arvuti tegelane papagoi Peedy, kes usinasti teda sõnakirjutamises kiidab. Kuid kõige selle tulemusena on meie kasinasti rääkiv laps õppinud selgeks enamus tähti ning emme ütleb lapsele arvutis sõnade kirjutamiseks distantsilt tähti ette ning laps trükib need usinasti ekraanile. (ei tea...õpib teine kirjutama ennem kui rääkima....)
Täna tuli Tiidu sünnipäeva auks meile külla ei keegi muu kui korstnapühkija, kes suht mõistliku raha eest ja päris kiiresti ning puhtalt võttis ära kõik meie tahma. Eks kogu seda tööd kiirendas üks hea abimees, mis tänapäevasel korstnapühkijal kaasas oli....tolmuimeja :D See oli meie peres nüüd küll esimest aastat, kui kegi teine meil seda tööd tegi....kuid nüüd otsustasime olla nn seadusekuulekamad ja laenu tõttu võetud majakindlustus nõuab ju ka "päris" korstnapühkija teenust.

Ja muidugi on igapäevane tegevus mul villapesu, kuid peaks mainima, et lootsin algul selle töö kiiremat lõppemist....pidin eksima. Praeguseks hetkeks on mul pestud umbes 80 kg villa kuid suts vähem kui pool on siiski veel pesemata... Suiliste suvetuba on varsti poolenisti täitunud pestud villakottidega... kuid endale pean veel siiski soovima - JÕUDU TÖÖLE!!!

Kas keegi hakkab suureks saama?

Selline tunne, et mu väiksed pojad on üleöö kuidagi suureks saanud. Seda olen ma küll ammu märganud, et mu allameetrimeestest on tugevalt ülemeetrised saanud, kui seni ei ole nad eriti innukad aitajad nagu olnud...muudkui mängivad ja ajavad ainult kõike sassi...nagu lapsed ikka....ja muidu ei korista, kui emme kurjalt kukil ei käi...Kuid...see nädal on neil läbi käinud nagu mingi nõks....
Ühel päeval avaldas Gabriel ise vabatahtlikult soovi mind puude tassimises aidata ning tõi kaks kappi nobedasti puid täis(kuigi ma pole talle öelnud, et ta need mõlemad täis tooks ning olin mõttes õnnelik, et ta mu ühe kapigi puid täis toob) Hiljem avastasin, et mõlemad kapid oli täitunud puudega. Suurest rõõmust premeerisin teda šokolaadiga , mille üle tal nagu arvata võib, hea meel oli...
Eile hommikul lauta ära minnes ja lapsi laua äärde sööma jättes mainisin, et pärast asjad laua pealt ära koristaks( eeldasin, et nad panevad piimakannu kappi ja heal juhul ka nõud kraanikaussi)......aga tuppa tagasi tulles avastasin ma eest pestud laua ja pestud nõud :D Lapsed ise rõõmsalt kiites, et neile hakkas nõude pesemine nüüd meeldima ja tahavad seda iga päev teha ( no mis saab ometi ühel emal selle vastu olla) Heini naljatades ütleb nüüd( reklaami parandatud variandi) "Ma ei ole laps, ma olen nõudepesija"...Sain selle peale kõvasti naerda. Tänagi said nõud laste abiga pestud....tahaks loota, et see entusiasm ka edasi kestab...
On teised veel paar päeva laudas aidanud lambaid sööta - tehes seda ikka päris korralikult...
No ja mis ma ikka muud oskan öelda...ehk saab veel poistest asja :D (loodan et ära ei sõnu)

Laupäeval vihma hirmus (mis õhtul ka tuli) ehitas Tiit sibulate jaoks ka uue riiulite moodi asja, mille ta saab traktoriga korraga varju alla tõsta. Tundub esialgu, et päris hea sai ...piisavalt suurte vahedega, et tuul läbi saaks käia. Nüüd siis üritasingi kõik oma 6 alusetäit sibulad sinna neljale riiulile ära mahutada, mis ei olnudki väga lihtne, sai ikka üpris pungil.

Kaunidused põllult

Kolmapäeva päevaplaanis oli niita maha pooled hilise kartuli varred, mis olid juba üsna pruuniks läinud ning võtta üles ülejäänud põllule jäänud sibulad, sest kauem nad seal enam lihtsalt ei kannatanud olla ning üles võttes selgus, et oleks siiski juba vähemalt nädal tagasi nad üles pidanud võtma, sest päris hulk sibulaid olid kasvanud alt lõhki...Kuid pole hullu, ilusaid suuri jundrikke sai siiski kokku 6 korralikult täislapitud euroalusetäit. Olen saagiga igati rahul. Tänu Charlotte´le said sibulad ka õhutks kenasti puhastatud ja ritta lapitud. Neiu on hirmsasti töötahet täis, mis iseenesest on hea... :D
Kuid peale sibulate põllult kojutoomist pidime kahjuks Joosepist lahkuma....kaasa sai keedumuna, porgandit ja mõne õunaubina :D...Ning soojad tänusõnad....ehk tuleb temagi kunagi tagasi....