Külalisi kaugelt ja lähedalt

Enne kui jõuame külalisteni, annan ma raportit ka heinateost. Tundub, et asi hakkab ikka lõpuks vähemalt meie põldudel ühele poole saama... trotsides siin küll vihmasid, aga peab ütlema, et ühe põllu peal on vaid selline hein, mida tõesti oma lammastele ei tahaks sööta ja see jääks pigem veiste närida, ülejäänud on nii enamvähem, kuigi jah, ajaliselt ikka väga hilja tehtud, aga mis teha. Tänagi käis Tiit viimaseid põllulappe vaalutamas ja ütles, et on kuivad ning ehk jõuab veel täna pressigagi veel osa ära teha. 

Üks kümmekond ha jäi siiski ka heinaks tegemata, sest mis sa niidad, kui masin kinni jääb ja ega seal ka kõige paremat heina ka ei saaks - lihtsalt selline väga soine roots kasvab seal... laseme selle osa lihtsalt ära purustada sel aastal.  

Aga esmaspäeva õhtul tulid meile selle aasta esimesed  vabatahtlikud ja seekord on seltskond suhteliselt rahvusvaheline - üks soomlanna, kaks prantslannat, ja üks tšehhi neiu. Kõik on väga meeldivad tüdrukud. meile jäävad nad kuni 10. augustini.

Ja nüüd me siis proovimegi ära õppida ja tutvust teha erinevate maatöödega ja loomadega :D Nii me siis käisimegi tutvust tegemas lammastega ja tundus, et lambad olid väga heas sügamistujus, osad vaid arvasid, et näe enam ei antagi peost vilja ja mis me ikka siin passime :P

Loomulikult on nad juba tuttavad kitsedega ja tundub, et nad saavad selle lüpsiga päris hästi hakkama, sest mulle on jäänud vaid kolme kitse lüps ja neli kitse jäävad neile jagada.... :D

Ja üks õhtu sai tutvustatud Kassari saart ... käisime kõik varvastpidi vees ka.... noh, pole mina sel aastal end vette saanud, sest lihtsalt pole ju nii ahvatlevaid ilmasidki olnud ja ega see vesigi soe ole...aga siis....

 otsustasid kõik tüdrukud, et nüüd vette... no on alles segased.. ja tekkis küsimus, et kes siin rohkem põhjamaalane on? Ega nad nüüd päris esimesed ujujad ka ei olnud, paar hullu leidus veel.

 Pärast kiikusime veidi ....

Eile sai tutvust tehtud villaga ... kraasisime villa ja näitasin ketramist... proovisid nemadki kedrata, aga no kuidagi ei tulnud see välja. Villavenitusharjutuse tarbeks käisin isegi kedervarsi laenamas, aga ega seegi väga kõva tulemust ei ole vähemalt hetkel andnud.... aga eks näis, kas tahavad veel proovida, vähemalt on kõik varred kenasti laual saadaval :D

Täna aga on meil selline esimene tõeliselt kuum ilm, mis võtab jalust nõrgaks ja tahaks rohkem siin toas istuda - sooja 27 kraadi, vähevõitu tuult .... Aga siiski korjasid tüdrukud vaarikaid, tegime moosi ja üks vannitäis villagi sai algatuseks pestud. villa kuivatamiseks on aga ideaalilm, sest juba paari tunniga tundub vill ikka päris kuiv olevat :D

Hetkel läksid kaks tüdrukut ratastega aga Kassarisse, et end merevees jahutada ning prantslannad hakkasid Tiidu heameeleks kooki küpsetama :D

Aaa... eile õhtul oli meil aga menüüs nõgesesupp :D Ja pean mainima, et maitsest ( kui mitte vaadata värvust) ei oleks mitte öelnud, et see nõges seal sees on :D Ühesõnaga - annab süüa teha millest iganes, kui vaid õieti ära maitsestada :P ( olen saanud ühe algaja esmakordset nõgesesuppi ja see küll ausalt öeldes teist korda maitsema ei kutsunud... )

Aga pidagem kuumale siis vastu, lõpetage omad heinateod, enne kui jälle vihma lahistama hakkab ja olge tublid!

Ekstreemsused

Vot sedasi käib sel aastal heinategu.... vähemalt eile oli see nii. See nädalavahetuse vihm tegi ikka omajagu põllul paha, üks nurgake oli vee endale peale saanud ja kui Tiit esmaspäeval vaalutama läks, tegi ta läbi akna sellised pildid.... Aga ega poleks ka targem olnud seda "heina" sinna vette ligunema jätta. Täna ta siis läks aga jälle seda seda vaalu keerama ja plaanis on tal seda teha vähemalt kaks korda päeva jooksul. Õnneks ei ole kogu põld selline vaid üks nurgake. Lootus on, et kui vett enam sellisel hulgal ehk taevast juurde ei tule, siis vajub see vesi sealt vahelt ka kiirelt ära....

 Aga kuna tuttava veised tahavad ka midagi süüa saada, siis arvati, et nemad ehk ikka selle heina ära söövad. Aga heinategu ajab sel aastal tõesti nutma. Ja on vaid väike lohutus, et oma lambad vähemalt näljas ei ole, kui mõtled teiste loomadele, kel on see talvesööt ikka väga tume ja ähmane teema...

Osa põlde on veel siiski niitmata ja on lootus, et ehk saab sealt ka midagi, kuigi kalendrisse vaadates tuleb peale ahastus , sest hein peaks juba tehtud olema. Samas proovivad mehed ikka veel niitmisega tegeleda, aga kui keset niitmist E niiduk ikka mutta kinni jääb, siis ei oska muud öelda, et päris vesiniiduk see ka ei ole...
Rääkides Prias sellest teemast, et kui ei jõuta ära niita ja koristada seda rohumaad õigeks kuupäevaks, siis mida teha? Tehke avaldus... ok.. teen avalduse.. aga edasi... on siis nagu kõik korras ja lubatud? Noh, ei teadnud nad seda mitte kinnitada, sest kui näiteks mina ja võibolla veel keegi teine külamees teeme avalduse ja teised hädasolijad ei tee avaldust ja jäävad lootma ainult heale õnnele, et neid ei kontrollita, siis võib juhtuda see, et öeldakse, et näe, naabrimees sai heina õigeks tähtajaks tehtud, aga miks teie ei saanud? Ja tõenöoliselt tuleb mingi väike toetusesumma vähendamine..??!!?? Et nagu mis mõttes??!!???? Kui ilma ei ole ja vees niitma pead ja äkki on hoopis naabrimehel pool meetrit kõrgem maa ja ei vaju niidukiga maasse... ja ausatel inimestel, kes julgevad avalduse teha karistatakse aususe eest?? Noh, ausaltöeldes võtab ju sõnatuks :S Aga eks näis kuidas asjad edenevad, on ju veel pea paar nädalat veel tähtajani järgi ja mine tea, mis ilm teeb, sest ilmateadet ei usu ma enam juba ammugi :S

Mustvalged

Nonii, nüüd püüdsin pildile kõik mustvalged asjad - meie must-valge Bella .... nädala aega tagasi parkimisest tagasi saadud must-valge vasika nahk ning Bella nina ees siis minu hästi must käsiketruslõng, päris must ju teine, eks? Tegin vähe jämedama (vähemalt pingsalt püüdsin) lõnga, et sellest Tiidule vahelduseks valgetele või kirjudele sokkidele ka päris mustad sokid teha :D Ehk tuleb sellest kogusest välja,  kui ei, siis tuleb nati juurde teha...  sai siis seda 188g  ja 238meetrit.

Kui aga teemast mööda minnes heinast rääkida, siis selleaastane heinategu ajab küll juuksed enneaegu halliks. Ilmateadet uskuda ei saa ja ise tuleb see kõige parem hiromant olla, et hein valmis saada. Laupäevane heinategu jäi ära, sest öösel hakkas kallama äikesevihma ja ilusa briljantse päikese asemel kallas laupäeval vihma ning reedel üles kaarutatud hein sai täiesti märjaks. Õnneks saime täna selle siiski kokku ja Tiit ütles, et nüüd oli vähemalt täiesti kuiv... eks ta käis seda ka päris mitu korda ka keeramas ja pööramas. Vähemalt rullis olles ei tundu see hein kõige jubedam, aga mis sa hind ikka teed... Suure põllu peal sai ka täna vähemalt osa (16ha) heina üles vaalutatud ja teoreetiliselt peaks see homme ka pressimiskuiv olema, kui nüüd jälle homseks mingit vihmaüllatust ei tule, teise poole (nii 14 ha)jätsime targu üles löömata, sest sai see natuke hiljem(pea päevake) ka niidetud ja kuna neljapäeval lubab kindlalt vihma, siis ei jõuaks see osa ka päris kuivaks, niiet jääb see neid järgmisi ilusaid ilmu ootama... mis teha.... Peale neid kahte lappi jääb siis veel 50 ha ja jagu katsetada normaalset heina teha ( kui seda enam nii nimetada saab) Niitmata maast mööda sõites oli nii ilus vaadata, kuidas hiirehernes ja veel mingi kollaste õitega liblikaline ennast õide ajab ja mõttes mõlgub vaid see, et kuidas selle mõnusa asjanduse sealt põllult kuivalt kätte saaks....

Heinale!

Nonii, nüüd on siis täna umbes 30 ha rohtu siruli löödud ja kui antud prognoosi uskuda, siis peaks selle ka kenasti kolmapäeva õhtuks kokku saama. Aga homme läheb kodu juures olev u. 8 ha vaalu ja rulli.... Annaks nüüd Jumal, et seda ilusat prognoosi ära ei muudetaks, siis saaks vähemalt suurem osa heina ilusti viisakalt kokku :D
Täna aga valitses küll super-hüpper heinailm....  sooja oli 26,5 kraadi, lauspäike ja sihisev tuul, mis sa veel tahad, hommegi lubab päris kõrvetavat ilma, niiet jääme aga ootama ja lootma....

Aga suure kuumaga sai ise ka hüpper tubli oldud -  juust valmis, maasikad korjatud-puhastatud ja moosiks ka keedetud (kokku sain nii 14 liitrit seda väärtkraami) , suur vannitäis villagi jõudsin pesta.... ja nüüd olen läbi. Saunas sai end vähemalt puhtaks pesta, nüüd voodi tuttu ja rõõmsalt homsele päevalt vastu!

Vihmaga võidu

Sellise märksõna alla käib selleaastane heinategu ja tundub, et paremat ilma ei ole mitte kuskilt välja ka võluda. Nii saigi meil eile õhtuks kokku aetud 54 kuivemat silorulli, mis vähemalt ei ole vihma saanud ja isegi 39 heinarulli saime  ja seda tänu sellele, et  too maa sai enda muljuriga niidukiga niidetud. Sel aastal on meil nimelt töös kaks niidukit - üks siis meie oma ja teine on tuttava suur E niiduk, millele siin paari nädalaga ette uus rootor monteeriti ja  töö peaks välja nägema käsi peseb kätt süsteemis... nii enamvähem... Aga kuna sellel E-l ei ole muljurit ja vaal jääb läbi peksmata ja täiesti lapiti maha, siis see kuivamise aeg tundub olevat ikka kardinaalselt teine. Kuiva ilmaga ei olekski see mingi probleem, aga märja ilmaga .... noh, läheb kauem aega lihtsalt... Aga niita jõuab vähemalt kordades kiiremini, kui meie väikse niidukiga...

Osa niidetud (just e niidetud) rohtu jäi veel maha, aga plaan on see ikka homme üles kaarutada , et see alumine pool ka ikka kuivada saaks, ehk siis õnnestub see ka laupäeval kokku saada, kui see ilm nüüd täiesti ära ei keera, sest ega seda ilmateadet saa ka kogu aeg päris tõena võtta, sest muudetakse seda ka ju iga poole päeva tagant, niiet võta kinni, kas ja kui palju seda vihmakest meile tuleb....

Aga jätkuvalt pesen siin ka villa.... aga jube raske on seda ikka teha, kui kogu aeg igasugu põnevaid villavärve ja sorte sealt kotist välja tuleb... no hakkavad näpud sügelema, midagi teha ei saa, kuigi tean, et ega selleks ketramiseks ju aega ei ole. Viimane leid oli siis täiesti sitikmust mõnus pehme veerandsoomlase vill - too sai pügatud kevadel teist korda, sest talle on antud parem villakasv, samas ei ole ju see must seal laudas talve jooksul otstest pruuniks pleekinud ja nii ta meil on selline siidine ja sitikane .....mmmmm.... Aga kuna täna vihma sajab ja võtsin natuke vaiksema päeva, siis sain oma näpukiheluse ära proovida ja peab ütlema, et jube mõnus on seda kedrata....pilt kunagi hiljem :D

Ei ole me siin niisama istunud, vaid ikka kiirelt usinalt tegutsenud. Ühe suurema edusammuna loeks ma poiste toa valmimise, mis siin vahelduva eduga tehtud on, ei ole ju saanud ilusa ilmaga toas olla ja õues on ju ka niipalju vaja teha.
Aga möödunud nädalal oli meil laudas suur aktsioon - tallede eraldamine emmedest ja kõigile ussitõrjekuuri tegemine, mis siin jaaniaegu väga oluline. Sel aastal sai aga tehtud natuke teisiti, kui enne. Nimelt olen iga aasta suurt vaeva näinud ja hulka muret tundnud  nende emmede pärast, et nende udarad haigeks ei läheks, sest see piimatoodang on kohati ikka veel väga suur .... ja seepärast olen ka pea iga aasta kõik oma pea 100 pead nädala pärast üle kontrollinud ja vajadusel ka piima välja lüpsnud, sest osad udarad on ikka väga punnis ja punased olnud. Sel aastal mõtlesin, et küsin suuremate kasvatajate käest, et kuidas nemad selle probleemi lahendavad, et vaevalt nad omi lambaid lüpsma hakkavad..... Ja nii ma saingi head nõu - nad jätavad emmed pea nädalaks lauta kuiva heina peale ja esimesel päeval ei pane üldse ei heina ja veegi võtavad peaaegu ära .... ja nii see toodang peakski vähenema.
Aga tavaks igaaastalele võõrutamisele oli esimesel paaril lahusoleku päeval kisa nii laudas sees kui ka lauda akende taga karjamaal taevani. Kuid juba teise päeva õhtuks otsustasid talled, et mis me ikka kisame, läheme parem sööma, vahel tuli neil siiski meelde emme, kes laudast neile vastu määgis. Mis teha, elu on  karm. Aga nüüd ei jõua seda vaikust, mis karjamaadel valitseb, mitte ära kiita - pole ju vaja enam kellelgi kedagi taga otsida. Ja nii saavad ka talled rahulikumalt tegeleda söömisega, mitte mammide sabas lonkimisega.

Veel sai eile ette võetud selle aasta suur probleeme heinategu... vähemalt kodu juurest on osad põllud maha niidetud, aga kas selle heinana kätte saab? Vot see on iseasi. Ja kui häda suureks läheb, siis paneme pigem selle kuivemapoolse rohu kilesse ja teeme nn. silohõngulist heina(ehk kuivsilo), mis on, ma arvan, vähemalt palju väärtuslikum, kui mädaks ja pruuniks läinud heinamoodi asjandus. Kallis see lõbu küll on, aga siis tean vähemalt, et oma loomad saavad väärtuslikku kraami....  Aga kuidas seal suurel heinamaal selle heina kätte saada?? Kes lubaks paremat ilma? Sest ega vaid meie loomad ei taha süüa, on teisedki ilusad lambad, kes tahaks korralikku heina ja ninaesist. ohh...keeruline... Elame päev korraga ja pistame mitu korda päevas oma nina ilmateateportaali, et ehk on kuskil midagi muutunud...Aga kui ikka ööpäevas see ilmateade ja mitu korda muutub ja keegi ei tea, milline rõhkkond parasjagu siin valitsema jääb, siis on raske asja ajada ja tuleb lihtsalt riskida, et ehk läheb õnneks...