Goodbye Sara....

Nii kahju kui see ka ei ole, lahkus eile Sara. Esialgu läks ta küll korraks Tartusse Madli juurde, et seda eesti kanti ka korraks paar päeva uurida, kuid seejärel on suund tagasi oma kodumaale. Väga vahva, armas ja abivalmis neiu oli ja on tõeliselt kahju, et ta läks... We will miss you Sara....but good luck in the new school ;)

Pikalt oli kuiv,kuiv, kuiv, kuid nüüd kipub juba minema liiga märjaks....sest muudkui sajab, sajab ja veel sajab.... Vahest näitab küll ka päikest aga teisel hetkel laseb ikka sellise pagi kaela, et maa lainetab... Loodan, et see kartulitele ja muudele köögiviljadele väga halba ei tee...kuigi tundub, et kartulitel juba hakkavadki mõned lehed kollakaks vedama....aga mis teha...ainult loota ja paluda, et vihmapagid vähe harvemaks jääksid...

Müttamine lammastes

Tänane pool päeva oli meil tõsine lammastes sebimine.... Eile õhtul sai lambad juba lauta aetud ja hea et seda tegime, sest öösel tuli peale vihm ja täna oleksime pidanud sellisel juhul vastikult märgi lambaid kantseldama... õnneks nüüd ei pidanud. Hommikul lauta astudes aga tahtis sealne õhk hinge matta ja silmad hakkasid vett jooksma....no NIIII vänge oli seal sees. Noh aga mis sa ise arvad kui sellise soojaga 220 lammast korraga sooja lauta kinni topid ( ning uksi ei saa lahti jätta ning aknad ei käi lahti)

Aga esmaseks ebameeldivaks uudiseks oli see, et lambad olid veel janusse ka jäänud. Mingil põhjusel oli tekkinud elektriline rike pumbamajas ning terves laudas puudus täielikult üks faas. Selle mure saime õnneks mõne aja pärast lahendatud.

Aga see sorteerimine võttis ikka maru palju aega ja( peamiselt) palju Tiidu energiat.... Kogu mahvi lõpetasime kuskil kell 3-4 paiku ja lõunaeine saabud alles peale 4-ja, sest ei saanud ühtegi väravahoidjatest neiut ära ka lasta.... Aga talled sai kenasti emmedest lahutatud ja ussirohud sisse manustatud ( mõni jäi ikka ilma ka, sest paaril inimesel tuli hirmus lihahimu peale ja lähipäevil tuleb tapatalguid pidada) Emmed saatsime õue, kus meid saadab nüüd kohutav kisakoor...teised väiksed kisajad on meil laudas sees, sest otsustasin selle kasuks, et nad situksid oma parasiidid lauta sisse ja siis läheksid õue täiesti värske parasiidivabale karjamaale ennast kosutama ja kasvatama :D

Ära unustasin...

.... mainida seda, et meie selleaastane heinategu on ka lõpule jõudnud..juba mõni päev tagasi juba....oli see vist kolmapäeval, kui viimased 170 heinarulli sai kokku käkerdatud. Selleaastased heinarullid sai ikka mehiselt pontsakad tehtud, et mitte võrku ülemäära raisata...jah...eks eelmine aasta oli nagu rohkem selle uue pressi tundmaõppimine ja talvel endalegi üllatuseks olid rullid sellised...noh... pehmekesed. Kuigi pressiga kaasa tulnud õpetuse järgi oleks veelgi varem pidanud siduma hakkama, vat ei kujutagi ette, kui tossukesed need rullid siis oleksid tulnud. Kokku sai valmistatud jälle üle 1000 rulli heina ( eelmine aasta oli number põhimõttelisel samasuur) kuid see aasta lasime ühe 14 ha põllu veel ära ka peenestada, sest kujutan ette, et sellist portsu heina ei oleks mul mitte kuhugi müüa ja....eriti veel sellisel heal heinaaastal.

Vaarikad

Kätte on saabunud veel üks mõnus aeg...nimelt vaarikate aeg.... eile saime juba päris arvestatava koguse moosi, umbes 7-8 liitrit. Marju sai aga korjatud mõnusas äikesevihma sabinas, mis oli mõnusalt jahutav kogemus pärast seda jubedat leitsakut. Kui jõuan, siis lisan mõned Marguse tehtud pildid meie moosivalmistamisest..... - ja siin nad on
Elsa harjutab eesti keeles kirjutamist, sõnadeks - vaarikas mustsõstar...

Villapesu

Ükspäev võtsime siis jälle kätte selle villapesu.... noh, siis tüdrukud ka saavad selle mõnu tunda :D Seekord käis meil asi siiski natuke teisiti, kui talvel..... Kuna olen kuulnud, et osad pesevad villa survepesuriga, siis mõtlesin minagi, et prooviks seekord survevett....seda õiget pesurit küll pole, aga ehk ajab vooli otsas olev veepüstol asja ära...noh, eks aitas kah, ütles selle kohta. Talvel oli nagu see jõudlus veidi parem, veekogus väiksem ja pesuvesi soojem... Veekogus oli muidugi päris üüratu, mida me ära tarvitasime, aga lohutuseks oli see, et seekord me kogusime kõik kokku ühte suurde vanni ning nüüd kastan sellega aiamaad... rammus värk ju teine :D, miks raisata Enne veega survetamist otsustasin ma siiski villa veidi leotada, sest siis pidavat mustus paremini lahti tulema, osa villa oli ikka hirmrokane küll...

Kogu seda pesu aitas meil teha aga meie väike lutitalleke, kes vahelduva eduga näksis meie kõrval rohtu ning siis uudistas meie toimatusi :P

Hetkel üritan siis seda villa õues kuivatada ja loodan, et Bella seda enne kuivamist lõppu päris laiali ei tari.... ( ta armastab villa ja lambaid, nagu teate)

Uus karjamaa

Käsil on jälle uue karjaaia ehitamine. Kuna laudatagune karjamaa on praktiliselt paljaks näritud, siis hädasti tuleb julgus kokku võtta ja nad uuele karjamaale lasta. Mõte oli mul selline, et eraldaks emmed ja lapsed ära ning vanemad laseks siis sinna maale, kus mul ilves käis, kuid prooviks nad igal õhtul koju lauta lasta, ehk alluvad mulle. Noored laseks siis uuele maale, mis natuke kaugemal kui see eelmine, enne teeks muidugi ära suure ussirohutõrje, sest tundub, et nende kõhtudega ei ole mitte kõige paremad lood.... mingid paelussirajakad on sisse roninud... kuskilt...

(Tüdrukud mõõdavad postivahesid ning torkavad need siis maasse...abiliseks jällegi väike talleke :P)

( Tiit aretas laaduri külge kolme traadirulli hoidja, et töö vähe libedamalt läheks ning kolm traati korraga posti külge saaks panna.... tema sõitis tagurpidi ja harutas niiviisi traadid lahti ning mina kohe järgi jalutades toppisin nood siis posti külge)

Loodame, et selleks aastaks lõppenud need ilvese jamad ning saab öösel rahuliku südamega magada. Ilvese tööga karjamaal sai ära niidetud a kõrged rohututid, mis lammase poolt söömata jäid, ehk on tal siis natuke ebahuvitavam rohukõrte vahel hiilida ( noh, see oli minu uitmõte)

Päeva märksõnad kudumine ja kurgid

.... ning järjekordne rand.

Ja kui alustada algusest, siis hommikul kiirustasin ma kohe Käina poole, et vet arsti käest saad see tõend, et meie Heikile numbrit enam ei pane. Seejärel tegin teoks selle, et käisin läbi Mareti aiapoest, et soetada mõned õitsvad lillekesed oma lillepotti, kus hetkel ainult mitteõitsvad gladioolid sees pesitsevad( noh saaks selle potikese vähe värviküllasemaks) Kuid see reis osutus saatuslikuks, kuna Maret hakkas mulle maha parseldama päris ilusaid kurgitaimi.... eks nende istutamiseks oli ka viimane, kui mitte öelda tagumine aeg. On ju temagi hulka vaeva ende kasvatamisega näinud ja kui need lihtsalt ära peaks viskama, siis on ju ka veidi kurb, saab ehk sügisel hiljemgi kurke kauem nautida( kui neid ikka kenasti kattelooriga katta). See aasta enda pandud kurgid läksid osad küll välja ja read jäid vähe hõredaks, nii saigi otsustadu odava raha eest mõni endale lisaks soetada( nii 20 tükki) Kodus hakkasin aga välja nuputama kohta, kuhu need panna. Tegelt oli koht ju peaaegu valmis, natuke korrastavat kaevamist ja rohimist, peenra kujundamist ja hulganisti tublide abiliste tööd ning saimegi kõik kurgid kenasti kartulivagude kõrvale ritta....( ja üllatavalt kiiresti)

Käinas käimise tagajärjel sai meil alguse veel üks ettevõttmine -

operatsioon kudumaõpetamine :D Nimelt ostis Sara poest endale käistöö ajakirja ja küsis minu käest kas ma oskan kududa( loomulikult oskan, kuid ajanappuse tõttu lihtsalt see tegevus onarusse jäänud) ning siis küsis, et kas võin temalegi seda õpetada....Tundub, et ainult Eestis on kooliprogrammis sees neiudele käsitöö õpetamine, sest ei neiu Sara ameerikast ega ka Elsa prantsusmaalt ei tea kudumisest praktiliselt midagi ( no tegelikult ei mahu see minu väikesesse mõistusesse

küll ära, et kuidas küll niimoodi saab....häbi kooliprogrammidele!!!) Otsisin vardad ja lõnga välja ning pistsin neile mõlemile pihku ning treeningprogramm läks käima.... Saab neist asja küll, pole hullu...aga aega vist natuke võtab, sest nii hilja seda õpetada on ikka liig.... ( pildil sinine on Sara töö ja hall Elsa jagu)

Üllatused ja lebo

Täna hommikul aiamaal jalutades avastasin, et vaarikad hakkavad valmis saama :O Sellise kuuma jätkudes tuleb vist järgmine nädal kõvasti marjapõõsas sukelduma hakata ( mis selliste ilmadega on ikka alles piin) Õnneks on osa päevast marjad varjus :D

Veel olen juba üllatusena korjanud esimesed kurgid oma peenramaalt. See aasta kuidagi õige vara...

Veel üks asi...mis pole küll mingi üllatus, aga eile õhtul saabus meile tütarlaps prantsusmaalt, nimeks on tal Elsa. Tundub selline natuke tagasihoidlik olevat, vähemalt algul. Kitse lüpsmise õpetunnid käivad täiega, sest see piim ei taha mitte kuidagi sealt korralikult välja tulla...aga küll hakkab tulema, tal aega pea 8 nädalat harjutada ;)

Aga sellise tempoga nagu meie töö hetkel käib , et jõua me vist mitte väga kaugele.... kuumus lihtsalt ei luba muud, kui kaelast saadik vees istumist (vähemalt minul ), võibolla külalised on rohkem sellise leitsakuga harjunud, aga mulle, kui põhjamaa inimesele, on see lihtsalt liiiiig. Aga ehk harjub. Hetkel on õues temperatuur ka palju külmem, kui päeval oli ning on võrtsustunud tubase temperatuuriga.... ühesõnaga 27,3 kraadi... tore, kas pole?

Täna sai randa kaasa võetud ka Bella, et tedagi veidi jahutada. Suure vaevaga sai ta autosse taritud ( talle ei meeldi autosõit mitte üks raas), sai sõitki üle elatud. Vette tuli ta isegi ka, aga üsna kiiresti tahtis ta vees minu otsa ronida ja arvake ära kui teravad küüned tal on.... aga üldiselt oli ta sellisest rahvasummast suht segaduses, tuuseldas ringi ja üritas isegi mõne peale haukuda( mida ta tavaliselt kodus ei tee) Ja kui randa saabusid kaks vahvat karumoodi karvakera, siis läks meil asi ikka täiega käest ära, sest see jube kuri haukumine ja lõrisemine ei tahtnud mitte kuidagi lõppeda ning tema lahti laskmisest ei olnud mitte juttugi. Asi läks nii käest ära, et otsustasin ta ikka koju tagasi viia( ja mis te arvate, et ta tahtis jälle sinna jõledasse autosse istuda?) ja tõenäoliselt ma teda enam kaasa ei võta ka.... vist on talle ja kõigile teistele kergem. Koju saabudes jooksis ta kiiresti oma kraabitud aukude juurde mulla peale ning heitis kiiresti sinna pikali ja ei tahtnud sealt mitte kuhugi enam liikuda :P

Veel meie tegemisi

Teisipäevane Hiiumaa ringreis:

Eelmise esmaspäeva kanakitkumine....

ühel hommikul kui tüdrukud ärkasid, avanes nende aidaukse eest auk imedemaale....Bella imedemaale... Tundub, et meie karjakoerast hakkab saama vist urukoer...

Elu kuumalainel

Et kui temperatuur kipub minema üle kolmekümne ja elu muutub võimatuks, siis aitab meid õue automaatjahutus.... Päris mõnus oli, peaks mainima

Lamba piinamine

Täna õhtul peale kitselüpsi avastasin, et meie Heiki kõrvake näeb ikka päris kole jälle välja...täpselt nagu peaaegu aasta tagasi... Nimelt oli ta kõrvanumber järjekordselt kuidagitviisi kõrva sisse tiritud ja veritses seal niiviisi väga koledalt. Paar päeva tagasi oli veel kõik korras. Sama asi juhtus tal eelmise aasta augustis. Pärast seda lasin kõrva kenasti ära paraneda ning kõiki seadusi rikkudes ei ole ma talle enne kevadist karjamaale minekut uut kõrvamärki külge pannudki. Ja kui panin uue, siis kasutasin teist, tervet kõrva ( tema vanus lubab vaid ühte numbrit). Ja kui kaua see sai siis nüüd seal olla??? Vastus on.....vaid kaks kuud... Minul on hetkel küll selline tunne, et temale ma enam ühtegi numbritkõrva ei panegi, saaks kuidagi arsti käest tõendi, et tal lihtsalt numbrid ei sobi ja pigem kahjustavad looma heaolu. Koolitusel räägiti, et sellist tõendit pidi täiesti võimalik saada olema. Igastahes lamba tervist silmas pidades kavatsen selle tõendi välja kaubelda....

PS: pilti ma nõrganärvilistele mõeldes üles ei pane!

Kuidas süüa kuivakala hiidlaste moodi

Täna sai Sara teada, et süüakse kuivatatud kala... hiidlastele kohaselt sai ta pihku tuulehaugi... Ta pole kuivatatud kala mitte kunagi söönud, kuid selle vea me parandasime täna kiiresti ära. Õppetunni lõpuks olid lõualihased korralikult treenitud ja tuulehaugi rooge oli laua peal kuhjas ning suu soolast mõnusalt kange...eks vaata kui kiiresti see kala tal sees ujuma hakkab ;) Aga ega seda kala väga lihtsalt kuskilt mujalt ei saa ka...

Tulevad ja lähevad...

Kolmapäeva pärastlõunal lahkus meie seltskonnast Madli, kes ilusa ilma lootuses kihutas Tartu poole, kus tal kavas minna langevarjuga hüppama :D Julge tüdruk :) Täitsa tore ja asjalik tüdruk oli, sai kenasti kõigega hakkama ning üle poole ajast suutis Illu ära lüpsta ilma mingi probleemita. Tema sõnade järgi talle meeldis siin ja lubas kindlasti tagasi tulla ( ja mina võtan ta loomulikult suure rõõmuga uuesti vastu) .... mis saab olla suurem tunnustus, kui külaline siinolemisega rahule jääb :D....

Järgmise nädala algul tuleb meile aga üks prantsuse neiu, kes ei ole mitte selle põllumajandusega võõras..nimelt on tal vaja see suvi teha oma internatuuri ja talle meeldiks meil see teha, eks näis, kes keda nüüd õpetama hakkab :P Pärast tahab kool saada igasugu pabereid ka kaasa ...

Praegune külaline Sara on ka väga meeldiv inimene... ja jälle ei saa ma mitte jätta kiitmata, et tal õnnestus paigale saada Tralla ning ta lõpuni ära lüpsta... Meenutuseks kõigile, et Tralla on meil viimasel ajal selline tüdruk, kes lihtsalt võõrastel ennast lüpsta ei lase ja lihtsalt minema jalutab. See neiu peab lihtsalt aru saama, et SINA oled temast üle , nn boss... Kes seda talle selgeks teha ei suuda, selle eest ta lihtsalt läheb ilma silmagi pilgutamata minema, nagu muuseas....

Soe on meil jälle tagasi ja muudkui kärsatab, taimed muidugi ainult rõõmustavad, sest paar päeva tagasi öösel maha sadanud vihm ainult turgutas kõike. Osa maha niidetud heina küll sai selle pagi kätte, aga täna sõitis Tiit jälle põldu, et kõik see kraam maast kokku kaarutada ning homseks pressimiseks ette valmistada. Vaatamata sellele suurele vihmale pidi hein olema päris kuiv.

Rohkem ma enam ei kirjuta, sest kuumus on ajud pehmeks teinud...

aaaa...teisipäval käisime ka Hiiumaa tuuril, kus mullegi hakkas lõpuks tunduma, et kogu see loodus on liiiiiga ühesugune.....

Kuumus, päike, hein ja siesta....

Nagu iga eestimaa nurga inimene on aru saanud, et suvi on saabunud ning suure hooga on käima läinud heina tegemine...nii ka meil. Mees istub põllu peal terved päevad ja muudkui niidab ja rullib. Valmis on tõenäoliselt kõik meile vajaminev hein ja ülejäänud tuleb lihtsalt kellelegi maha pareseldada. Ühe põllu me see aasta ostustasime lihtsalt hekseldada, sest sellise heinamassiga pole see aasta mitte midagi tarka ette võtta... rohtu on nii et tapab....

Kodusemad inimesed( mina ja Madli) on meil suure palavuse vahepeal üritanud ka midagi tarka teha...näiteks maasika moosi, soolatilli, kitknud kana ( mida mina tegin elus esimest korda täiesti üksinda), mis sai ka kohe patta pandud. Aga kuna palavus hakkab iga päev järjest enam tapma, siis ega keset päeva sinna õue eriti ei tahagi trügida, üritame selle päeva

toas mööda saata sees veidi nokitsedes ja koristades. Ühesõnaga peame SIESTAT. Täna õhtul sai siiski käidud ka rannas, kus vesi oli üllatavalt soojaks saanud....isegi mina, kes oma vanadusega on hakkanud vett kartma, sain sinna sisse :P Päris värskendav jahe kogemus oli. Nii saigi siis tunnike veedetud mere ääres, veidi sulistades ning hiljem limpsides kitsekoorejäätist ( mida külmakotiga kaasa võtsin).

Õhtul, pärast kitselüpsi, põrutasin Kärdla poole, sest väikse eksituse( arusaamatuse või lihtsalt teadmatuse) tõttu sattus meie järgmine wwoofija ameerika mandrilt vale bussi peale ning maabus Kärdlasse...mis seal siis ikka...Järel käidud ja koju toodud. Tundub esmamulje järgi päris hakkaja ja suhtleja inimene olevat. Siia peaks ta jääma kuu lõpuni. Lam

mastega ta päris võõras ei ole, sest kodus pidavat neil ka olema 8 lammast ja mõni kana :) Aga eks paista kuidas hakkama saame ( arvan, et hästi)