Väikesed karvakerad

Aeg möödub märkamatult ja meie väikesed valged karvakerad saavad homme õhtul juba 3 nädalaseks. Annan neile lisasööki, et nad ikka kenasti kasvus juurde võtaksid, sest 10 titat ühe emme jaoks on ikka liigg, mis liig, kuigi pean ütlema, et Zeta on tublisti hakkama saanud ja siiani on kõik tited ka kaalust juurde võtnud, mitte maha jäänud, kuigi arvan, et kaaluiive võiks natuke suurem olla...sestap nüüd ka see lisasööt.
Tited ise on tragid  - muudkui urisevad ja isegi hauguvad, kui ma sinna tuppa sisenen :D Igavesti lahedad sellid on, aga eks näis, kellest siis see õige valvur saa...või saab kõigist?Lisan väikese video nende sagimisest ja ringi sähmimisest ;)

Esimese uudisena julgen hõigata, et selleks aastaks on kõik heinad tehtud - jeee. Ja seda pea kuu aega varem, kui hullumeelsel eelmisel aastal ja kvaliteetki peaks olema ikka kordades parem :) Nüüd saab rahulikult keskenduda sõnnikuhoidlale uue katuse ehitamisele, millest peaks sujuvalt saama hoopis heinahoidla ;) Mahutab ikka kõik heinad sinna sisse ja jääb veel ruumi ülegi või saab hoida ka kellegi teise heinu, et kevadel hea võtta, kui varju all seisnud :) Kokku peaks minema sinna vähemalt 500 rulli heina.

Aga kutsikatest niipalju, et olen püüdnud neid kenasti kaaluda, et teada saada, kas kõik ikka ilusti juurde võtavad ja tissile ligi pääsevad - jah, kõik kosuvad kenasti ja võtavad juurde päris hästi. Ja minu üllatuseks kõigi nende sünnikaal oli ka päris võrdne. Kõige väiksem küll kaalus 400g, aga järgmised olid 440-510g vahemikus, ning üks siis 540g. Aga tubli emme on see Zeta, hoolitseb ja toidab omi lapsi väga usinalt, et taha nende juurest lahkudagi .Püüdsin täna nende külje alla panna lisaheina,sest maa hakkas juba alt paistma ja kuidagi rõvedaks kippus... aga näe koera püsti ei saa, lohista või minema seal platsis, mida ma ka lõpuks tegin. Ladusin küll kõik tited temast veidi eemale, et tõusku temagi, aga ei... no mis teha.

Pesakond hundimurdjaid

Olen olnud siin pikalt vait - no lihtsalt ei ole olnud aega kirjutada, aga kiirelt võin öelda, et olen vastu võtnud erinevaid toredaid külalisi-abilisi, teinud usinalt heina-silo (mis kohe ka kõik valmis on selleks aastaks), mütanud põldudel ja pesnud villa ja nüüd viimasel ajal ka veetnud omi päevi maasikapeenras ...

Aga viimased päevad on läinud nii kiirelt, pingeliselt, eriti pingeliselt tegi asja meie Zeta oodatav poegimine, mis lõpuks täna õhtul ka kulmineerus. Esimene hundimurdja sündis poole 7 paiku õhtul ja viimane nägi ilmavalgust kell 10 - töö kiire ja korralik (kui juhuslikult ei tule veel mõni üllatus). Kokku saime siis 9 kutsikat, kes esmasel vaatlusel näivad väga tragid ja tublid - loodaks, et emal ka piisavalt piima jätkub ja kõik sama tubliks ka edasi jäävad.  Pildil näevad välja kõik kuidagi väga valet värvi (hallid) ja selle põhjuseks on Zeta aktiivne tegevus ahju all (nimelt elab ta meil vanas saunas ja tal on tervelt kahetoaline häärber kasutuses :D ) Ja tänu sellele suurele ahjualuse puhastustööle nägi koer juba ammu kahtlase hall, mida ta nüüd kenasti ka oma kutsikatele jagas :P Nüüd jääme lootma uuele ja tegusale tööpesakonnale ja et mul jätkuks rohkel tarkust neist kasvatada tublid lambavalvurid. Ja et kutsikad oma tööst kiiremini aimu saaks, elavad neil seina taga ka 4 lammast -  et siis niipea, kui nad hakkavad ringi uitama, saavad ka kontakti lammastega.

Niisiis ... kellel on soov endale soetada mõni armas hundimurdja, siis võtku julgelt ühendust. Kutsikad tulevad kiibitud, vaktsineeritud ja kenasti registrisse kantuna uutele omanikele!