Flash Calendar- Nature Theme

neljapäev, 24. veebruar 2011

Viie tissiga emme


Tänu mu heale sõbrale Küllile, kes tänu jääteele Saaremaal käis, on mul nüüd viie tissiga asendusemme :D Loodan, et see teeb mu elu tunduvalt lihtsamaks ja hoiab kokku mu aega.
Esimene kord oli see söömine meil ikka vaevaline.... suure vaevaga sain luti neile suhu, tõmmati ka paar miitsu ning siis tuldi suure rutuga mind puksima. Ma täiesti sain nendest aru, sest need lutid on palju tugevamad kui mu lutipudelil ja neist piima kättesaamiseks tuleb teha palju rohkem tööd ja nad niiväga lootsid, et saavad selle söögi kergema vaevaga minu käest kätte. Teine kord läks meil juba palju paremini - suurem ja tugevam poiss tõmbas end hooga piima täis, aga väiksem lootis vahelduva eduga minu käest piima saada. Aga kui suurem oli end paksuks imenud, saatsin ta enda aeda tagasi ja jätsin väiksema üksinda rahulikult seda piimavärki uurima - panin tite tissile ning ise läksin nende seisulammaste juurde, et nendegi lapsed süüa saaksid. Siis kuulsin kõva nutukisa selle pisise lapse poolt, kes piimaämbrit pidi lutsima jääma...natuke kisa ja siis tuli vaikus.Enda natuke upitades nägin üle aia, et väike oli ämbri kallale läinud :D Jeeee..pihta sai :D
Täna hommikul oli asi juba väga ilus - mõlemad said hoobilt aru, et tuleb kohe kõhu täitmiseks piimaämbrit puksima minna. Jätsin nad rahulikult sööma ise minnes nende ebanormaalsete emmede juurde vahtima... Plaan teha lõpuks sellistele lastele eraldi nurgake, kuhu panen selle ämbri piimaga, ehk saan isegi terve päeva piimaportsu sisse panna, siis ei pea vahepeal nendega tegelema - see oleks kõik ideaalis. Külma piima pidid talled jooma vaid tarviduse pärast, sooja mõnu pärast, seega kasulikum on sees hoida külma piima. Selline pidi olema Norra lambakasvatajate kogemus ja praktika

kolmapäev, 23. veebruar 2011

Viimane noor


Eile õhtul tuppa minnes jäin ootama oma viimase noore ute poegimist. Eraldasin ta juba nurgaaeda, kuna kahtlustasin sealt veel tulevat kaksikuid....udar oli nõnna suur.... Kella poole 11 paiku tundus, et asi seal laudas üsna tõsine, kuid minu silmaluugid lahti ei seisa, tee mis tahad...sättisin end rohkem püstisesse asendisse seal voodis, aga ei midagi....ja siis see unemati tuligi, vahelduva eduga siiski need silmalaud korra avanesid ja sulgusid ja selle vahepeal nägin, et tall oli sündinud ja emme hoolega lakkus - olin rahul. Üritasin edasi jälgida, et kas ka tissi alla laseb, kuid jälle vajusid luugid.....mingi hetk nagu ikka nägin, et oli tissi all ( aga ega ma nüüd päris kindel ei ole, kas see oli unes või ilmsi) Aga vähemalt rahulikult ma uinusid, kuni kella kaheni. Siis tuli korraks ikka ilus selgushetk ja jälle jäin ma jälgma, et kas laps ikka saab tissile või mitte. Tantsis teine ümber emme, kuid ei midagi. Hakkasin muretsema.... Vahepeal jõudsin juba üllatuda, et siiski tuli üks tall, mitte kaks......kuid üllatusin uuesti, kui kuskilt ilmus välja teine samasugune väike kakerdis, kes ümber noore emme hakkas sudima - ma ei ole eksinud, oligi kaksikud. :D
Aga lauta ma läksin lõpuks siiski, sest ei saanud kohe mitte aru, kas üks neist on süüa saanud või mitte, sest tundus , et ta otsib kogu aeg valest kohast. Isegi laudas ma päris kindel ei olnud ta söömuses, kuid juta vist ikka oli saanud, sest peale vähest tissitamist ta kohe kakas ja pissis. Kuid nüüd ma võisin vähemalt südame rahuga tuppa magama minna ja ka kaamera välja lülitada....

teisipäev, 22. veebruar 2011

Öine neiu

Juba eile õhtul vaatasin, et üks poegivatest uttedest on veidi kahtlane. Eraldasin ta ohutuse mõttes juba õhtul nurgaaeda, et kaitsta peatselt sündivat talle varaste eest. Targasti tegin, sest öösel umbes 2:45 tall sündiski. Jälgisin päris tükk aega kaamerast, kuidas emme lapsega toimetas ja kuna kõik tundus olevat hästi ja tall sai ka tissi alla, siis ma lauta ei läinudki. Hilisemate tallede sünniga ongi peamine mure see, et mingid vanemad talled tõmbavad ninaga korra õhust värske magusa piima lõhna ning noore emme all nad ongi ja üsna mitmed emmed ka seda pahaaimamatult lubavad - nii nagu juhtus eile hommikuse tallega, et enne kui jõudsin võre kohale organiseerida oli üks võõras tall juba ühe tissipoole mõnuga tühjaks teinud :S Aga täna öösel seda ei juhtunud ning sain rahuliku südamega edasi magada :D Hommikul siis tuvastasin,et tegu oli tütarlapsega...

esmaspäev, 21. veebruar 2011

Külm hakkab tüütama

Jah...see on tõsi. Ega meil seni midagi väga hullu selle külmaga õnneks juhtunud olegi( kui välja arvata, et vetsus võid end vaid külma veega pesta ja toast soe vesi enam sauna ei jõua), aga kardan, et kui asi nõnnaviisi edasi kestab, siis ei suuda ka lambad varsti seda lauta ära kütta, rääkimata sellest niiskusest mis sinna sisse tekib :S sokuke juba mitu aega mängib aegajalt oma noori otsas oleva jäätunud veeämbriga palli.....asub ju ta meil lauda kõige külmemas nurgas...teises otsas olev trahviroodus lamba veel oli ka täna hommikul kerge kirme peal, kuid ei midagi väga hullu veel....Loodame, et selle külmaga vaid tuult ei tule, siis läheb asi vist karmiks. Õnneks otsustasid enamik lambaid omad talled sooja ajaga valmis teha, niiet alajahtumise mure langeb ära ( va need viimased 4 lammast, mis poegimisjärjekorras veel on)
Keldri oleks ka äärepealt ära külmetanud, kuid saime vist väga viimasel hetkel jaole ning lükkasime ruttu radika tööle....
Selline suur külm on küll mõneks ajaks väike eksootika, kuid väga pikalt kestes muutub see ekstreemsus lihtsalt väsitavaks....

Lõpusirge paistab.

Nonii... nagu ma kommi juba kirjutasin, siis olen natuke oma uudiste pajatamisega laisaks jäänud, seda osalt seetõttu, et aega napib ja teiseks, et piltide üleslaadimine ajab mind täiega närvi. Aga katsun enda nüüd parandada ja annan teada, mis meil siis ikkagi toimub.
Ei teagi kust nüüd alustada.... kuna tallesid just igapäev ei tule.....Aga alustame siis kõige värskematest uudistest... täna hommikul sain ma ühe poisslapse... Ülemöödunud õhtul sain ühe noore lamba käest tütarlapse, kuid see emme sai vist ka sünnijärgse depressiooni ning ega ta tallest väga huvitatud polegi. Esimesed paar tissitamiskorda läksid suht vaevaliselt, kuna tuli lambaga ikka päris kõvasti riielda, siis ta andis alla ning minu juuresolekul on ta nõus ka oma talle toitma, kuigi väikeseks probleemiks on see, et tal on vist päris korralik piimaand ja kahe imetamise vahel jõuab udar üsna täis saama ning siis on utel vist veidi emamugav tunne, kui tall imema hakkab ning annab kohe jalaga..... kui aga tiss vähe tühjem, siis pole nagu probleemi. Aga ehk saab asja.Suur lootus sellepärast, et isegi see kõige idikam lammas, kes lausa talle tagumikust hammustada proovis, on oma talle iseseisvalt toitma hakkanud ja ma ei peagi väga kõrval passima :D Lihtsalt peab endal väga suur härjakannatus olema.....
Üks vanem lammas, kes ka üks hommik kaksikud tegi, tahtis ka oma teist talle hüljata, tõenäoliselt seetõttu, et üks talledest oli pikaks päevaks oma emmest väga kaugele jäänud. Nüüd istuvad nemadki nurgakeses ja mina pean ta aias seisma, et vaadata, kuidas tall sööb...no on alles tobe ma ütleks. Piima tal jagub, nii et mina ka alla ei anna.
Aga nagu postituse pealkirigi ütleb on mul käes päris lõpusirge, sest tegemata on vaid üks noor lammas ja 3 tegijamat utte, kes ka peaks iga hetk pudenema hakkama. Ülejäänud viimast 5-6 lammas teevad ka mai alguses( panin detsembri algul uuesti jäärad sisse...küll noored, aga ikkagi jäärad....,) aga hetkel ei paista ei tissi ega tussu ja vähetõenäoline et need ka paari nädalaga tulema hakkavad, aga eks näis.
Täna sain ma laudas lammastele pärast söötmist viimast pilku heites jälle ebameeldivuse osaliseks....ühel lambal, kel on üksiktall, on tulnud ühte udarapoolde päris tugev põletik. Vaatasin, et miks ta niimoodi keset aeda nonnib, kui kõik teised söövad...esimene asi oli vaadata udarat, mis juba tagast vaadates ei paistnud väga ilus välja - üks pool oli punane ja turses, katsudes kõva, kuid piima õnneks tuli, kuid siiski klimpidega pooleks. Ruttu sai tehtud antibiots, lootuses veel asja päästa. Vähemalt kolmikute emme, kellest ma ka varem rääkisin ja kel ka ühel poolel oli põletik, sai täiesti korda :D

reede, 18. veebruar 2011

Teretulemast külla

Kuna alates laupäevast läheb lahti jäätee mandri ja Hiiumaa mahel, siis ütleks kõigile tuttavatele-sõpradele TERETULEMAST KÜLLA!

Veel üks

Eile õhtul tegi veel üks must lammas ühe musta poisi....seegi kord pidin ainult rõõmustama, sest emme oli tubli.... ja esimest ööd ma magasin ilma kaameravaguseta :P Päris hea uni oli :D

neljapäev, 17. veebruar 2011

Ilus



Eile õhtul sain siiski magama enne keskööd, sest lõpp läks lambal päris kiireks. Kirjutan sellepärast , et mul oli nii emast kui tallest nii hea meel.
Vaatasin kaamerast üsna kaua, kuidas ema pressib, kuid välja ei tahtnud midagi tulla...ei aita midasi, pean ikka lauta minema. Kiire ülevaatuse käigus sel
gus, et tall on õiget pidi, aga lihtsalt päris suur ja emale esimene tall, seega sünnitusteed veel väikesed. Otsustasin aidata ja muidu aravõitu lammas oli nii taltsas ja lasi kenasti
aidata.
Aga tall oli nii sisse kinni kiilunud, et nägin kurja vaeva, et teda sealt kätte saada. Tavaliselt kui pea on lõikunud, siis on juba käkitegu talle kätte saada, aga mitte sel korral . Jalad olid nii kinni, kui kinni. Hakkas tekkima väike paanika, et kui ei saagi
kätte??!!?? Mõtete virr-varr keerles kiiruga peast läbi. Kuid viimaks me selle hiiglase välja saime...ilus must poiss. Pildi kohta veel niipalju, et lammas, kes poegis on ka väga võimsa kondiga ja suur lammas... Aga väga tubli emme oli, hakkas kohe puhastama, kutsuma ja lasi hoobilt ka tissi alla.
Üldse oli mul see õhtu väga õnnestunud õhtu just lammaste osas, sest samal õhtul veidi varem poegis veel üks lammas... kõige noorem poegija , sai teine alles aastaseks ja oli ka väga-väga tubli. Teate , silm ja närv lausa puhkasid :D

kolmapäev, 16. veebruar 2011

Ei jõua

Andke andeks, aga ma lihtsalt ei jõua siia mitte ridagi kirjutada..tahaks, aga ei saa..ja kui õige aeg on möödas, siis kaob emotsioon... Kogu mu aeg ja energia kulub lollide emmede tallede lutitamistele-kinnihoidmistele ja nii vähemalt neli korda päevas, lisaks veel mõned sünnid ja lammaste söötmised. Iga asi võtab nii palju aega, et jube kohe. Ja siis tahavad mees ja lapsed ka veel süüa...ning tubede koristamisest ma üldse ei räägi, saab ainult hädavajalik tehtud.
Aga üldjoontes väike kokkuvõte, mis mul siis vahepeal olnud....
Nagu varem mainisin, siis noored emmed ajavad mu see aasta lihtsalt hauda...ma ei mäleta, millal mul nii palju selliseid totusid oli.... Eelmine aasta oli mul veel palju rohkem noori esmapoegijaid ja selliseid jamasid mul ei olnud. See aasta need soomelamba veresusega uted on ikka nii idikad, et jube. Kes ei taha algul tissi alla lasta, kes ei võta üldse omaks. Nurgaaiaga olen siiski esimese tissitamise mure lahendatud saanud, aga passima pidin ikka. Mõni teeb kaksiku ja teist ei taha, teine teeb üksiku ja ei taha ka seda, kuigi algul tundus kõik väga ilus olevat - käis järgi, mokitas, lakkus ja otsis...mõtlesin, et ei peagi panema nurka kinni....läksin tuppa ja jälgisin natuke kaamerat ja näen üllatusega, et hakkab järsku teda hoopis peaga puksima....Jälle lauta tagasi ja nurka kinni... aga seegi ei aita, kasvõi hammustab oma talle tagumikust. Sellest on nüüd möödas pea nädal ja nüüd hakkab asi ilmet võtma. Täna nägin esimest korda, et tall oli ka ise korraks tissi alla, muidu pidin ma kogu aeg lamba kõrval seisma ja vaatama, et ta teda väga ei hammustaks ja jalaga ei lööks...on alles loll... see lammas läheb kohe kindlasti sügisel lihaks....
Esmaspäeva õhtul sain kaksikud, kuid teist talle emme ei tunnista...sain vist jälle lutitalle....
Eelmine nädal oli selline juhus, et emme tegi talle ja kõik tundus korras olevat ja üsna mitme tunni pärast tuli teine tall ja arvasin juba et too on surnud, aga ei olnud....kuna ei näinud täpselt millal ta sündis, siis oli ta paraku jõudnud veidi alajahtuda ja emme alt imema ei hakkanud, kuigi ema nagu lakkus teda. Viisin ta korraks tuppa heintega vanni sisse ja soojendasin , kuna temteratuur oligi nõksu alla 37 kraadi. Üsna kiiresti saime õige temperatuuri, tallel tuli söögiisu ja ilus vaakum sisse ning viisin ta uuesti lauta emme juurde, kuid enam ei arvanud ema temast eriti midagi... korra isegi arvasin, et kõik on korras, kuid siis hakkas teda põlgama...nii sain ma esimese lutitalle....
Teine lutitall on üks kolimutest, kes sündis väikese sünnikaaluga ja ei jõua oma vennade kõrvalt mitte enda kõhtu täita...
Teise hüljatud kolmiku panin ühe kasuema alla, kellel on vaid üks tall ja ise on nii lahkelt oma piima jagamas..ehk läheb õnneks ja toidab täiesti selle talle ka ära, hetkel anna natuke siiski juurde ka...
Aga siiski on kõige suuremaks mureks need noored uted....mõni on veel poegimata...ehk läheb nüüd paremini...ja nii arad on nad ka :(
See oli siis väike nädala kokkuvõte...pildid panin ma juba mõni päev varem, kui laevapeal istusin ja korra end mandril külmetamas sai käidud...kahju vaid, et ei jõudnud Vana-Olevi karvaseid vaatama minna... nii oleks tahtund, ainult väike lehva-lehva sai läbi autoakna tehtud :P....ehk teinekord jõuan...laupäeval lubati ka jäätee avada...ehk avab ka minule mõne tee :D

esmaspäev, 14. veebruar 2011

10. veebruar







Järgnev pilt on siis sellest idioodist, kes algul ilusti oma talle nagu lakkus-kutsus-jooksis järgi, uid ühel heal hetkel hakkas peksma ja mul ei jäänud muud üle, kui ta nurka kinni panna...just olin lootnud, ettundus normaalne ema olevat ja algus oli igastahe paljutõotav...aga näe, võta näpust... Ja kuna paari päevaga ta normaalseks ei hakkanud, siis viisime ta eraldi aiakesse, sest see õpetamise protsess tundus minevat pikemaks. Tänase päeva seisuga pean ütlema, et olukord on parem ja vahest juhtub isegi, et laseb ilma minu kõrval seismiseta talle ka alla :D Aga alguses ta lausa hammustas oma talle tagajalgadest ja tagumikust....nõme...sügisene vorstimaterjale kandidaat.


pühapäev, 13. veebruar 2011

Teisiepäev-kolmapäev 8-9.veebruar



Siin siis üks noorema, kes algul tegi nagu ühe talle, aga hulk aeg hiljem tuli ka teine tall, mis jõudis paraku ära jahtuda ja siis pidin ta toas üles soojendama, kuid ema hiljem teda ei tahtnud, sest sattus vist suurde segadusse....nüüd on mul päris kena jõuline lutilaps...paraku liha
Väike mütsikesega poiss....ja oli ausaltöeldes üllatav, et tuli üks tall, sest ülejäänud tema suguõed tegid kõik kolm talle :P
Vasakpoolne pilt siis sellest emmest koos oma ülessoojendatud talle ja varasema tallega ja paremal pildil on öised kaksikud, mõlemad tüdrukud :D

reede, 11. veebruar 2011

Laudaelanik

Tallesid muudkui tuleb ja lihtsalt hakkab kõik sassi minema, kui pole kohe siia kirjutanud...niiet...kui olen oma peas ja piltides midagi klaarikas saanud, siis anna teada.
Lühidalt on hetkel hoo sisse saanud me kõige nooremad poegijad ja nendega on ikka paras jama ja häda... ajavad mu pea otsas halliks.... veel olen ühe talle üles soojendanud ja siis enam emme ei ole teda hästi tahtnud ja kolmikute kolmas vähe hüljatud tütreke sai ka endale kasuema....ja ühe noore poeginud ute lööks ma kohe maha, kui tal talle ei oleks, sest ta on niiiii lollllll.... urrrrrr. Ühesõnaga käib mul laudas üks tants ja trall ning eile õhtul Tiit mul juba ütleski, kui ma järjekordselt laudast tuppa tulin, et näe, poisid...meile tuli külaline ...:D:P Aga eks ma saa varsti jälle oma kodu elanikuks ka...viimased paarkümmend on veel, kuid mõned vist jäävad päris hiljapeale....

esmaspäev, 7. veebruar 2011

Täiendus poistekarjale

Nüüd tuleks ennem midagi kirjutada, kui kõik peas sassi läheb...
Laupäeva õhtul tegi veel üks lammas kaksikud, seekord tüdrukud :D Abi ei vajanud ja sain ise ruttu saunamõnusid nautlema minna, et siis jälle ööks valmistuda :P
Siin siis see lammas, kellest ma unustasin pilti teha, kuid õhtul siiski tegin.
Öö sain ma siiski peaaegu normaalselt magada, kuid eks ma vahel ikka kaamerasse vaatasin ja sealt ka selgus, et üks lammas hakkab poegima. Varahommikul jõuduski ta tipphetke...otsustasin siiski lauta minna asja kontrollima ja selguski, et seekord ei oleks ta minu abita kohe mitte hakkama saanud, Nimelt tall oli tagurpidi ja ka päris korraliku suurusega, siinkohal kaamerale aitäh.
Pühapäeva päev oli päris vaikne, kuigi olin koguaeg ootel, sest paaril lambal oli see tagument ikka vääga punaseks ja lotti läinud... aga ju nad ootasin ööd.... Kuigi üks lammas sai ka ennem valmis. Ise olin ka Kärdlas, kuid Tiit jäi koju valvesse. Nii ta mulle siis kella 7 paiku helistas, et nüüd poegib ja jalg paistab ja nina ka....nüüd sai mul meeski esimest korda sünnitusabi osutada. Lõpuks saime kaksikud poisid.
Juba õhtul hakkas üks lammas maad kaevama ja olin suht kindel, et ta on esimene , kes öösel poegib. Kella 1 paiku kaamerast nägingi, et nüüd keegi kõvasti pressib...ja teises aias ka keegi pressib. Tõttasin lauta ja seal selgus, et tegu oli hoopis teise lambaga, keda ma õhtul vaatasin. Tema ikka veel jalutas mööda aega ja oli õnnetu moega...tundus, et temal läheb seekord vähe kauem aega. Aga kõigepealt saime noorte aiast ühe üksiku poisslapse ja noor emme oli väga tubli, midagi väga õpetama ei pidanus.
Teises aias poegis Nunnu, kes tegi kaksikud - poisi ja tüdruku - poiss vähe suurem ja tütreke pisem, kuid täiesti normaalses suuruses mõlemad.
Ja jätkuvalt ma ootasin seda teist lammas, et millal siis ometi...kogu aeg tundus asi kahtlane ja et kohe.kohe läheb käima....kuid tund läks tunni järel ja mina sain tänu sellele ikka väga napilt magada, sest piilusin kogu aeg kaamerat ja iga tunni järgi telefon muudkui äratas. Käisin juba vahepeal laudas katsumas, et kas ikka kõik on korras, kas emakas on lihtsalt kinni, kui on juba lahti, kuid tall valesti....aga lihtsalt oli emakas pooleldi avatud. Püüdsin veel magada.
Lõpuks peale üheksat läks asi tõsisemaks ja seegi kord oli tall valesti sees - tagurpidi ja minu abi oli vältimatu.
Päeval tegi veel üks noor must ute oma talled - kaksikud poisid - must ja valge. Aga seda noort mammit oli vaja küll kõvasti õpetada. Õnneks sain ma ta juba päris alguses eraldi nurgaaeda mis oluliselt lihtsustas mu tööd. Nimelt ei arvanud emme midagi sellest, et lastele tuleks süüa anda, kargas nagu väike jänkuke. Lõpuks sain ta küll seisma, kuid ilma, et mina kõrval seisaks, et ta ha ta ikka veel õhtulgi süüa anda. aga eks ta istub seal nurgas niikaua, kuni ta asja selgeks saab.

Ja siis hakkas veelgi üks must pool-soomlane poegima. Esimesena sain ühe musta poisis( ma enam üldse ei imesta midagi) ja siis valge poisis( jätkuvalt poiss) ja siis oh üllatust veel ka kolmanda POISI, mis ka oli must. Ja siis avastasin, et emmel on 4 tissi ja veel üllatavam oli see, et kõigist neljast tuli ka PIIMA. Aga kui see väike tiss tühjaks sai, siis sealt enam ei tahtnud midagi tulla....arvan siiski, et ta ei ole lehk ja lüpsma jääb siiski 2 tissi....Niiet need olid kuuendad kolmikud see aasta....
Aga öösel avastasin paraku ühe halva uudise ka. Nimelt ühel kolmikute emal on tissiga mingi jama, sest pool udarat on kõvavõitu ja nisa samuti, kuid piima tuli sealt õnneks ohtralt, kuid näha oli, et tal oli väga valus. Hoidsin teda natuke kinni, et lapsed saaksid selle tühjaks tõmmata, et vähendada seda pinget seal tissis. Ja nüüd oli mul hea meel, et olin kuu aega tagasi varunud endale ühe antibiootikumi pudeli ja nüüd saingi teha ühe süsti lootuses, et pole hiljaks jäänud. Jääme lootma parimat.

laupäev, 5. veebruar 2011

No see lammas , keda ma eile õhtul ootama jäin, sai oma talle valmis alles peale keskööd. No oli see alles ootamine ja kõik võttis nii kaua aega. Jõudsin oma kampsuni varrukagi valmis kududa ja oleks veelgi edasi teinud, kuid lõngakera sai otsa ja uus oli kerimata.... nii ma siis üritasi veel seda kaamerat vahtida ja telekat vahtida, aga ei talle kusagil.... tuli hoopis uni. Panin oma telefoni tunni ajapärast äratama, kuid kui ma üles ärkasin, siis selle uneseguga pooleks ma ei mäletagi kas tall just hakkas sündima või oli just äsja sündinud.... igatahes oli kõik korras ja mina jäin uuesti magama. Kella kolme aegu ärkasin ja jälle ning otsustasin siiski minna lauta, sest üks noor lammas tundus kahtlane ja ma mitte ei saanud aru, et mis seal taga tal on..kas talle pea või mingi muu asi. Kuna eelmine aasta mul juhtus selline asi, kus noor lammas oli poegimas, kuid kaamerast ma ei märganud midagi ja kui kogemata öösel ka sealt aia juurest läbi astusin, siis oli talle pea augu vahele kinni jäänud ja oli täiesi viimane aeg tead aidata...nii ma siis hirmuga lauta läksingi, kuid seekord oli see siiski valehäire ja seal tagumikus ei olnud midagi muud, kui lihtsalt rullis saba :P
Aga ühtlasi tegin öisest uuest ilmakodanikust ka pilti ning ronisin teki alla tagasi :D

Küll oli magu uni :D
Aga täna külastas mind postitädi ning tõi mulle paki. Olin seda oodanud päris kärsitult. Seal pakis olid tallede väikesed kõrvamärgid, et saaksin iga kell aru, kelle tallega on tegu ning kui mõni on vahekäigus ringi silkamas, siis tean täpselt, kuhu aeda ma teda pean torkama. Pärast õigete märkide panemine on ka palju lihtsam, ei pea aia ääres nuputama, et kelle jagu on.... sest nad on ikka niiiiii ühesugused ja ühtenägu. Lisaks ka veel see, et kui mingi tallega on probleem nt ta ei kasva hästi või hoiab küüru, siis saan kohe õige ema tissid üle kontrollida,mitte mõtlema, et kellel nüüd piima-tissi-või hülgamise probleem esineb. Panen nüüd need märgid kohe peale poegimist kõrva - ilus väike märgike. Lisaks järjekorranumbrile, mis sinna on peale trükitud, kirjutasin ma veel ka markeriga talle emme nime või numbri. Loodan, et oli asjalik ja aega kokkuhoidev ost. Mõne arvates on see küll võibolla mõttetu vidin ja ütleb, et kelle jaoks sa ikka nii täpselt tahad neid tallesid õigetele emmedele kirja panna, et pole ju jõudluskontrolli kari.... aga mina nii ei saa, pean täpselt teadma ja tahan, et kõik oleks korrektne.
Nii ma siis oma hommikuipooliku veetsingi laudas tallesid klammerdades ja nuputades, et kelle oma :P Sattusin nii hoogu, et vähemalt pool sain tehtud....natuke nuputamist veel :D Aga vähemalt ise olen rahul :D
Pärastlõunal sain ühe suure üksiktalleposijuraka veel, kuid pildi unustasin teha....
Hiljem käisin naabril tallesid välja tõmbamas, sest oli totaalne valeasetus neil...esimesel oli vist hoopis selg ees ja teisel tallel tahtis tulla vaid üks tagumine jalg. Aga saime jaole õigel ajal ning asi lõppes õnnelikult. Hea, et mitte lauda juures elav ja mitte koguaeg lambaid passiv kasvataja sattus sinna õiget aegu ( ja et see juhtus päevasel ajal) Lõpp hea, kõik hea :D

reede, 4. veebruar 2011

Peaaegu pooled valmis....

....ja tuleb aga juurde ... ja suure hooga... hetkel valmis siis 76 talle ja poeginud on 47 lammast.
Alustame siis ööga... Kella kolme aegu oli mul jälle telefon äratama pandud, aga kui ma kaamerasse vaatasin, siis nägin juba uusi kodanikke rahulikult emme all tissimas. Esialgu ma ei plaaninudki lauta minna, aga siis tuli mul mure kolmikute pärast, kes eile sündisid. Tundnus, et emme ikkagi natuke nügib liiga palju seda viimast talle ja ta tahaks kindlasti süüa. Nii ma siis lauta läksingi, söötsin talle kõhu täis, hoides emmel kätt natuke turja peal, et ta saaks aru, et peab paigal olema...mind ta vist natuke respekteerib ja siis ära ei marsi, kuigi üritab üht talle liiga usinalt ninaga togida...
Aga siis öistest lastest....üks mustapealine oli valmis saanud ühed kenad kaksikud - pruuni tüdruku ja valgema poisi. See pruun on praegu küll väga põnevat värvi, kuid ega ta selliseks paraku jää...
Kiikasin siis ka teise aeda ja sealgi oli valmis tehtud üks üksik poisslaps, tundub et tema oli natuke siiski varem sündinud, kui need kaksikud.
Edasi kulges öö rahulikult ning ma püüdsin isegi magada, mida ma paar ööd tegin kehvasti...
Aga keskpäeval sain veel ühe üksiku tüdruku....
Kella nelja paiku sain järgmise üksiku talle, seekord oli poiss. Nii lõunane tall kui ka see olid päris kopsakad - 5 kg-sed talled.... ja hästi tragid ka :D
Kella 6 paiku oli jälle poegimist märgata ja seekord üsna mitme lamba poolt....oli tunne nagu oleks seal laudas mingi võistlus, et kes enne valmis saab....
Enne sain kaksikud, kuid need vajasid natuke abi, sest esimesel tallel ei olnud tulemas mitteüht jalga, vaid pea. Tuli siis need jalad üles otsida.... üks t poiss käes, saime natuke hiljem teise poisi ka... aga probleem oli mul hoopis selle eelmise poegijaga, kes kella 4 aegu samas aias ka talle sai.... oli teine liiga üliagressiivne ja värbas kangesti üht talle endale. Päris väe-võimuga ajasin-hirmutasin-lükkasin teda uutest kaksikutest eemale - segadust kui palju. Kui väike õhuruum valeema ja tallede vahele tekkis, surusin kohe võre nende vahele, sest kartsin, et asi võib väga koleda tulemuse anda. Õnneks pärast seda rahunes ta päris kiiresti maha, kuna ei saanud enam võõrast last lakkuda.

Samal ajal pressis teises aias järgmine lammas... tormasin sinna.... seal saime ühe suure poisslapse...jätsin emme temaga toimetama ning tormasin tagasi, sest juba kolmas lammas poegis....
Üks must lammas, keda ma tegelikult eriti nagu ei oodanudki veel, sest ei paistnud tal ei tussu ega tissi... aga näe, poegis... Jõudsin tema juurde, kui üks tall oli välja punnitatud - pisike valge ja tagurpidi ning koti sees, just vulpsas välja.... aga paraku ta süda ei töötanud mitteüks raas, ei aidanud ei mudimine ega raputamine. Kuna tegu oli väikse tallega, siis oli tõenäosus sealt veel üks tall saada.... ja sealt ta tuligi... veel üks poiss, kellega oli kõik kõige paremas korras.... ja siis võta näpust, tuli kolmaski, kellega ka kõik korras. Võibolla oligi parem, et alles jäi vaid kaks talle, sest vähemalt minule tundus, et ega seal kolme jaoks piima küll poleks jagunud....
Aga poegima hakkab veel üks lammas. Vaatasin üsna tükk aega, et kas ikka hakkab poegima või mitte, sest tagumik oli väga hele, kuigi kõht on niiiii alla vajunud kui veel võib olla ja tiss on ka ilmatusuur... Nagu ma ka ükskord mainisin, et igakord ma seda tagumikku ei usalda.... aga igaljuhul käib ta seinaääri mööda ja ajab oma tagumenti kõveraks.....


neljapäev, 3. veebruar 2011

Titesadu...

Sel oodatud ööl siiski väga paljud ei poeginud, kuid siiski tegi kella 12 paiku Nooea ühe ilusa tütarlapse... võideldes unega vahtisin vahelduva eduga kaamerat, kuid kuid lõppudelõpuks jäi mulle selline tunne, et see laps pole küll süüa saanud. Tõttasingi siis lauta ja seal saigi mu kahtlus kinnitust - mõlemas nisas oli kork veel ees. Aitasin lapse sööma ja pärast läksin jälle tuppa magama.... ja jäin järgmise tite ootele...Nii 7 paiku ma läksingi lauta, kus nad tulemas olidki. Semu sai valmis ilusa kirju tüdruku ja valge poisiga. Kõik oli korras ning võisin tuppa tagas minna.Õhtul, kui käisin korra kodust ära, oli vahepeal valmis tehtud jälle üks tall ning veidi hiljem saime ka teise talle - Seegi kord poiss ja tüdruk - emme ja lapsed tublid.Öö olin jälle nina kaameras ja kella viie paiku nad siis sündisidki ja kuna kõik tundud hästi olevat, siis lauta ei läinudki.
Tegin pildi ja täna oli see päev, kui mu viimased eelmise aasta üleliigsed talled läksid Märjamaale.... kuna jäin eelmise portsu tulemusega päris rahule, siis otsustasin needki sinna saata. Mõtlesin tükk aega, et mida mina teen....kas lähen kaasa või mitte...aga laut tundus eid kahtlaseid pudenejaid ikka väga täis olevat, nii ma koju jäingi, lisaks oli lapsel hambaarstipäev ka...

Nii siis jätkuski minu päev poegijate seltsis... juba enne üheksat sain esimeselt lambalt talle - seekord üksiku poisi.( oli vist ...)
Siis jäin järgmist lammast ootama, sest näha oli, et tulemas need talled olid. Vahepeal lüpsin kitsed ära.... nendega on nüüd see lugu, et on äärmine aeg neid kinni jätta, sest märtsis ootab neidki poegimine, nii ma siis eile ei olegi neid puutunud ja täna siis lüpsin...
Lõuna paiku tuligi esimene talleke....kuna tall oli sellist keskmist kasvu, nagu tüüpiline kaksik, siis ootasin kindlasti sealt teist veel...aga ei midagi... Vahepeal jõudis juba järgmine lammas poegida, üks noor must lammas, kes sai üksiku valge poisi. Ja siis see teine tall tuli sellelt eelmiselt lambalt ka....Kuna selle lambaga on ka paar aasta olnud probleem, et ta ei taha hästi oma test talle, siis otsustasin ta juba päris alguses esimese tallega juba nurka eraldada ja siis teda hästi vähe segada, et ta saaks rahus ise asjaga tegeleda. Tundus, et ta tegeles ilusti mõlemi tallega.

Siin siis see must lammas oma tallega. Temal oli see esimene kord, aga ta oli väga tubli.
Ja siis hakkas järgmine lammas poegima. Siili tegi suure juraka poisi ja kõik läks kenasti. Aga kui vaatasin mu veidi probleemse lamba nurgakesse, siis mida ma nägin..... seal tuli veel kolmas tall!!!!! No seda oli veidi palju ja eriti sellise lamba puhul. Aga esialgu tundus kõik olevat korras ja kõik kolm - kaks tüdrukut ja üks poiss - said kenasti söönuks.
Siis oli mul tagumine aeg minna Kärdlasse, et oma poja hambaarsti juurest ära tuua. Vedas, et ma teda viima ei pidanud, sest tuli välja, et neil oli täna Kärdla Ühisgümnaasiumis rahvastepallivõistlused ja sealt jäi ta siis kohe vanaema juurde, kust ta ise, suur poiss, läks arstile. Poegimine sai ka just õigel ajal läbi, kuigi mõni kahtlane jäi mul veel, aga mis selle 1,5 tunniga ikka väga juhtuda saab....aga võta näpust...

Tulin koju tagasi kella 4-ks, lõunat ikka veel söömata ja näljane, hakkasin kiirelt süüa tegema, kuid vaatasin ka kaamerasse....ja mida jälle nägin... üks esmapoegija oli jälle oma tallega valmis saanud - poisiga ... laps oli juba tissi all ning minul ei olnud seal õnneks midagi enam teha....
Nüüd jään ootama järgmiseid pudisejaid...


Aga veel neist kolmikutest..... millegipärast mulle tundub, et emme siiski nagu hakkaks ühte - viimast - talle kergelt tõrjuma, aga loodan, et see on vaid minu meelepete. Ja eks ma pean siis teda jälle kinni hoidmas käima nagu olen seda juba paar aastat teinud....

teisipäev, 1. veebruar 2011

Käik vähe aeglustunud....

Aga nii mõnigi on end viimase peale ajanud, et siis kõik koos poegida...aga siiski on poegund mul kolm lammast.
Eile hommikul juba nägin, et üks noor lammas on siiski poegimas, juba eelmine päev nägin, et tagumik hakkas väga roosatama ja tiss oli prinnile läinud, kuid ei midagi. Hommikul siis kella 10 paiku oli tulnud lootekott välja, kuid ei mineid märke lamba enda poolt- mälus, käis söömas ja ei tüüpilisi poegija liigutusi. Arvasin lihtsalt, et kuna poegib esimest korda, siis ei teagi ta mis temaga toimub. Alles peale lõunat läks asi tõsisemaks ja siis me saimegi ka talle, piraka utekese. Emme hakkas teda kohe lakkuma ja tissi alla lasi ka...niiet kõik oli korras..ainult aitasin välja tõmmata, sest tundus, et vajas abi...
Õhtul tegi teistkordne poegija ühe tüdruku ja poisi, kuid seekord oli väike probleem ka...esimesel tallel oli teine jalg sisse jäänud ning selle ma otsisin seest üles ja temaga oli kõik korras... teine tall tuli veel , kuid ta ei tahtnud mitte kohe hingama hakata. Küll ma taputasin pea alaspidi teda täie jõuga ja mudisin rinnakorvi ja Tiit naeris, et ainult suust-suhu hingamine jäi tegemata..... aga hingama saime. Ju ta siis oli seda lootevett endale liiga hingamisteedesse ahminud....Öö oli jälle rahulik, kuigi püüdsin iga mõne tunni järgi reidi laudas ikka ära teha ja vahest avastasin, et olin kaamerapuldiga pihus koos magama jäänud :D Mis teha.
Täna päeval poegis aga järgmine noor must ute, temalgi see esimene kord. Lakkuma hakkamisega ei olnud mingeid probleeme, kuid ei tahtnud esialgu tissi alla lasta, muudkui kepsutas eest ära nagu väike jänkuke. Seepärast püüdsin ta kinni ja panin ta korraks nurgaaeda, lasin talle alla ja pärast seda ei olnud mingeid probleeme - temast sai ka tubli emme :D
Eks jääme siis tänast ööd ootama, kus minust jäi lauta üsna mitu vinnastatud lammast...loodan, et siiski saan natuke ka magada... Head ööd teile ja rahulikku und, kuniks seda teil jätkub :D