....algas titetralliga ja raskete poegimistega. Nimelt olin juba terve öö ühte lammast oma kaamerast jälginud( täna lähen vist koos Margusega lõunaunele :P ) , ning poegimine kulmineerus ( nagi viimasel ajal tavaks) hommikul 8 paiku. Sõin kõhu kiiresti täis, ning jooksin lauta...ja oli ka viimane aeg, sest talle pea oli täiesti väljas ning jalgu ei olnud mitte kuskil. Esmalt püüdsin pead sisse tagasi lükata, mis mul aga ei õnnestunud, siis püüdsin kätt sisse lükata, et jalgu otsida...lõpuks siiski leidsin ühe jala, kuid teine jägi leidmata. Otsustasin siis tõmmata ühest jalast ning peast....suure punnimise peale sain talle ikka välja ning kõik lõppes õnnelikult - saime suure üksiku poisslapse....Seegi kord oli tegu esmapoegijaga, kes oli aga väga tubli. Panin nad eraldi nurka, et nas saaksid üksteisega paremini ja segamata tegeleda....
Samat aegu nägin ka, et kõrval aias üks poegib. Arvates, et seal läheb veel veidi aega, lüpsin vahepeal ära kitsed ning toitsin lutitalled...Siis selgus, et seegi lammas vajab poegimisel kindlasti minu abi - nimelt oli tall sees tagurpidi...tagumised jalad ees. Tegu siis viimase mustapealise esmaspoegijaga. Käärisin siis käised järjekordselt üles ning ajasin lamba nurka aia sisse pikale...tõmbamine sai alata.
Mõningase jälgmise käigus tundub, et täna tuleb meile veelgi tallesid juurde, sest see keda ma juba eile õhtu "kahtlaseks " tituleerisin, see on veel tegemata ja hetkel muutunud veelgi kahtlasemaks...eks jääme ootele...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar