Täna sai ette võetud reis Saaremaale, kuhu oli meil juba ammu minek plaanis. Sõitu lükkas edasi vaid jäätee( või õigemini selle puudulik olek ja lootus, et see ikka avatakse) Sai siis asi ikka korralikult käsile võetud ning reis ära tehtud. Mineku põhjus oli see, et tahtsin veel ühte lüpsvat kitse. Ja seda mulle sügisel Saarmaal mahekoolitusel käies üks meeldiv daam just pakkus :D
Reis algas vara, sest praam väljus juba 8:15 ning enne seda tuli peale võtta ka Külli, kel oli samuti kitsesoov.
Ega me täpselt ei teadnudki, kuhu minna....ainult aimasime,
sest teadsime talu nime, mille järgi sai ka Regiost üks suunav kaart välja prinditud. Selle järgi ei tundunud see tee kuigi keeruline olevat....kuid...
Laeva peal olles istus meie vastas laua taga üks noormees, kes ühel hetkel mulle sügavalt silma vaatas ja küsis:" Kas teie lähete kitse tooma?....??!!!!?? Olen täiesti sõnatu, et kuidas saab keegi suvaline praami peal teada, et läheme kitse tooma kui me pole seda üldse seal mainimudki ??!!
Loomulikult ütlesin, et jah, läheme küll... Mille peale tema ütles, et siis võite minu järgi sõita. Ei no tore lugu küll :D Lähemalt küsitulust tegema hakates selgus, et too oli
Kohale jõudes tervitas meid rõõmus pererahvas ning kolm suurt koera, kellega Heini meeleheitlikult mängida soovis, visates neile kaigast ning pool tagasiteed veel rääkides, et me peaks ostma sellise koera, kes kaigast ära tooks :D Laudas vaatasid meile aga vastu rõõmsad ja sõbralikud kitseneiud ja lambakesed.
Edasi läksime tuppa maitsma mahetalu mõnusat omatoodangut - kitsekonservi, suitsulammast ning mahemett ajades samat aegu korda paberimajanduse.
Veel enne meie äraminekut tegi pererahva viimane poegimata kits omadki talled valmis - sündisid kolmikud, kuid üks ei jäänud paraku elama siia ilma...
Ja viimaks see kojusõit siis algaski...Tiit sidus noore kitsekese kaela ümber kena käpakestega koerarihma( millele tuli jooksvalt naela ja haamriga üks lisa auk teha, kuna sellel kitsel ei olnud sarvi, mis takistaks rihma ära minekut) Ja nüüd on mul täiesti esimene kits, millel on kaela küljes tilbad :P
Veel panime me bussi ühe vänema kitsekese, kes anti Küllile tasuta kaasa( just tema vanuse tõttu) Too olevat nende karja kunagi kingitud ning on neid ka ustavalt teeninud ning rekordlüpse teinud. Nüüd saab ta oma vanadusepõlve veeta hoopis Hiiumaal Külli juures.
Koju jõudsime poole 6 paiku õhtul.
Kogu päev oleks olnud aga veel parem, kui meie kõige väiksem noormees Margus poleks kõrvahädasse jäänud :S Kas tõesti jäi ta kõrv haigeks ainuüksi sellest paarist minutist, kui ta Saaremaal ilma mütsita bussist lahkus( ei teagi miks tal mütsi peas ei olnud :S) Nüüd ta siis magab meil juba kella 6-st saadik, peale seda, kui oli hulk aega maha nutnud :S
üleval pildil siis kitsed bussis ja paremal Külli sarvedega kitseke...ja alumisel pildil meie noor kitseke, kelle me vana perenaise järgi Liiviks ristisme, oma uues kodus
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar