Saigi siis hommikul kella üheksaks talled autosse pakitus ja suund jääteele võetud. Jäätee oli täiesti normaalne - ütleks, et Haapsalu linna teed olid ka jubedamad, kui see jää....
Kuid esimeseks peatuspaigaks ei olnud mitte sikupoisi kodu...vaid meil õnnestus läbi põigata ( mis jäi niikuinii peaaegu teepeale ette) Vana-Olevi talust...Kuni poole reisini polnud me veel kindlad, kas me üldse saamegi sinna minna, kas pererahvas üldse on kodus, aga siinkohal ülteks aitäh Üllele, kes tõenäoliselt tegi natuke oma plaane ümber ja võttis meid siiski vastu. Ja nüüd nägin oma silmaga ära niipalju selliseid asju-olendeid-ehitisi, mida minul polnud au varem näha. Alustaks kiletunnelist, kus loomakesed elutsesid....Esiplaanil ukse peal tervitamas pere vahva kits Pille ....
Järgmisena nägin ära need omamoodi, kuid vahvad minilambad, kes ka pildil võrdlusena jänesega koos toimetavad...
Need siis peenvillakas, kes ootavad oma poegimisaega - ilusad ümarad trullad on, nagu maakerad :P Sai pererahvaga mõnusalt juttu puhutud ja imetletud lõngakerasid ning õpitud vahet tegema gotlandi lambavilla ja muu villa vahel...on ikka teistsugune küll. Kuid minu kõige suuremaks rõõmuks ja rahuoluks tuli mul siiski tõdeda, et pean oma lammaste villaga ikka väga rahul olema - sest ei ole mul küll peenvillakad, aga paljude vill on ikka väga arvestatava peensusega, mõnda võiks lausa peenvillakaga võrrelda...Lihalamba kohta ei ole paha :D Aga kui tahta muidugi väga puhtaid pruune-beeže ja kriitvalget tooni ja mida sa saad( oskad) ka ise valmis kedrata, siis tuleks vast eelistada neid peenvilltüdrukuid-poisse. Sellise koguse juures, nagu mul on, et mängiks paar sellist lammast enam mingit erilist rolli..eriti kui ma ka ise ei ketra...Aga aeg kiirutas peale ja pidime edasi tõttama, et jõuda lõpuks oma uue sikukeseni...
Ja kohale me jõudsime, aga lauda uksest sisse astudes tervitasid meid igast kandist ja nurgast kostva linnukisaga - pardis, haned, kalkunid, kanad(erinevat tõugu-marki), oli see alles vast linnulaut...vaiksemat pidasid end üleval pisike poni ja mõned kitsed, kes olid ikka marurahuliku loomuga, sest kuna sinna viidud lambatalledel oli kõht tühi ja söögiaeg ka kellaajaliselt käes, siis panime nad kohe kitsede alla sööma. Natuke õpetamist ja esimese eine nad sealt igastahes kätte said.
Ja kohale me jõudsime, aga lauda uksest sisse astudes tervitasid meid igast kandist ja nurgast kostva linnukisaga - pardis, haned, kalkunid, kanad(erinevat tõugu-marki), oli see alles vast linnulaut...vaiksemat pidasid end üleval pisike poni ja mõned kitsed, kes olid ikka marurahuliku loomuga, sest kuna sinna viidud lambatalledel oli kõht tühi ja söögiaeg ka kellaajaliselt käes, siis panime nad kohe kitsede alla sööma. Natuke õpetamist ja esimese eine nad sealt igastahes kätte said. Pildil muidugi ilutsed üks kihvt kalkun, kes meile terve selle aja uhkelt tantsis :P
Ja kui paberimajanduse sai korda aetud, pidime oma suuna ikka tagasi kodupoole võtma, sest kell kippus paljuks...tahaks ikka mööda jääd koju saada, mitte praamiga...
Ja kui paberimajanduse sai korda aetud, pidime oma suuna ikka tagasi kodupoole võtma, sest kell kippus paljuks...tahaks ikka mööda jääd koju saada, mitte praamiga...Nii 8 kuune poisike pidas end väga viisakalt üleval, sõi näpuvahelt pitsat :D, lebotas niisama heintel, vähe järsemates kurvides ajas ta aga endale kargud alla, et vaadata mis pulli ikkagi toimub, vahest tegi ka haleda päää....
Sai sinalt reisi aegu nime välja mõeldud...Kuna reisile sai kaasa võetud ka sõbranna Külli, kellel on kodus selline tore sikk nagu Napoleon ja kelle isa oli Sadamm ( kellede iseloomud ka nimedele vastasid) ja mu eelmine sikk oli Juljus, siis mis oleks meie sikule sobiv nimi??? Peast käisid läbi sellised suurkujud nagu Jossif ja Leenin, kuid iseloomud ei ole mitte üks teps ju sellised...Poiss tundub olevat tasakaalukas ja soliidne....just...nimeks saab tal Lennart :P Meil on nüüd kodus Lennu :D Ja oma head iseloomu näitas ta ka koju jõudes, kui panime ta esialgu lammastega ühte aega, kus lambad ta kõigepealt piiramisrõngasse surusid ja ta üle vaatasid, kuid Lennart oli oma stoilise rahuga nende seas edasi, ega lasknud end neist mitte häirida... loodame, et me saame üsna tükiks ajaks toreda sõbraliku poisi :D
Viimane pilt siis üle stepil koju sõites...kaunis stepp meil, kas pole?
Viimane pilt siis üle stepil koju sõites...kaunis stepp meil, kas pole?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar