Peaaegu tehtud

Täna sai Tiidu suurel entusiasmil üles võetud kõik kartulid( et ikka saaks selle statistika paberi ära teha :D) Nüüd siis jääb teha vaid see sorteerimine....mõni päev nokkimist ja peakski valmis olema. Suured tänud pean ütlema meie abilisele Nicole, kes on olnud päris suureks abiks nii kartuli noppimises, kui ka sorteerimises. Kokkuvõtteks võiks selle aasta saagi kohta öelda, et võiksid küll olla veidi suuremad, aga muidu päris hea. Parimad kartulid olid siiski( nagu arvata võis) sert seemne all, võibolla aga sel põhjusel, et need hakkasid kenasti kõik korraga ja teistest suts varem kasvama, pealsed olid väga ühtlased ja õitsema hakkasid varem. Muidugi võib väikese nurina ajada kehvapoolse kevade süüks, kuna kartulid lihtsalt ei tahtnud see aasta õiget aegu üles tõusta ning said seetõttu ka vähem aega kasvada, enne kui varremädanik sisse trügis...
Kuid üldiselt pean siiski tänama Jumalat, et sain sellise, siiski päris kena saagi. Tellitud kartulid on juba kenasti käes ja ära ka viidud....nüüd andke palun märku aga need inimesed, kes ka tuhleid tahaks endale talveks omandada.
Võtsin täna siiski ka enamus kapsaid üles (palju mul neid ei ole), kuna lubatakse siis järjest väikest öökülma ja hapendamiseks minev kapsas ei tohi külma saada(nii lugesin targast internetist) Kaks jätsin veel põllule, sest nende pead tahaks veel kosumist, aga kui ette jäävad, siis võtan needki ära. Nüüd ripuvadki mul kenad pontsikud aida laes ja ootavad, et nendega midagi kasulikku ette võetaks. Plaan teha näiteks natuke hapukapsast, mis mul eelmisel aastal endalegi üllatusena päris hästi välja kukkus. (sai elus esimest korda tehtud ja arvesse ei lähe see, kui kunagi koos vanematega seda tehtud sai, sest sellest ei mälta ma suurt midagi)

Seadusekuulekus eelkõige

Et olla seadusekuulekas ja jõuda etteantud tähtpäevaks oma deklaratsioonid kenasti ära tehtud, siis alustasime täna (ja ka lõpetasime) viljavõtuga ja jätkasime järjekindlalt kartulite noppimist. Kuna täna oli ilus soe ja päiseseline ilm, siis sai pealelõunat kombain kohale aetud ja ning( tuleb välja, et siiski poolküps) vili üles võetud. Kuna see kevad ei tulnud vili korralikult kõik üheaegselt ülesse, siis esines meil kõvasti kahe erineva küpsusastmega vilja...osad kenasti juba küpsed, teised veel siiski rohelised (kuigi põllul paistsid nagu kollased, vähemalt minu silmale...) On , mis on, aga üleval nad on :D
Sai see kirju soga siis naabrite viljakuivaitsse kuivama viidud. Kuivati on vana ja mitmeid aastaid kasutusest väljas olnud - eelmine aasta me siis tegime üle pika aja jälle seal tuld nind põhjalikku koristustööd. See aasta oli juba palju lihtsam, viskasime vilja ülesse, tuli alla nig jääme ootama, millal sealt kuiva vilja kätte saab.....ega nüüd teagi, kas ikka jõuame selleks TÄHTAJAKS kenasti kuivatatud ja kaalutud :P:D Kartulgi on lootus selleks kuupäevaks üles saada ... aga kas ka sorteeritud ja kaalutud....vat seda ei tea....

Kiri statsitikaametilt.

Sain täna vahvalt statistikaametilt sellise kirja , kus mulle meelde tuletatakse, et mul on vaja 15. septembriks ära teha aruanne "Saagid" :O:O:O:O Aga kuidas ma saan selle ära teha, kui mul veel osa SAAKI maas veel on??????? Vili veel üldse koristamata ja seda kaalutakse ikka pärast kuivatamist....ja natuke alla poole kartuleidki veel maas. Kuidas ma saad selle aruande siis ära teha??????? Kas nad seal ülevalpool ka üldse mõtlevad millal saagid koristatake??? Mitte kohe aru ei saa. Selline tunne, et saadaks neile kirja tagasi - mul saaks veel koristamata :P

Metsa läksin ma ja metsa läksid sa....

Kuna me olime nii tublid ja jõudsime täna lõunaks kõik hetkel üles võetud 1,5 tonni kartuleid kenasti sorteeritud, siis sai ennast premeeritud väikese metsaskäiguga. Väga kaugele ei läinud, sai läbi astutud kõige lähemast metsast üle suure tee. Kuna juba mõnda aega on piinanud kõva seeneisu, siis võtsime kaasa ka paar ämbrit ja võetud suund kaseriisikate platsi juurde (vähemalt iga aasta on seal neid olnud...ja mitte vähe) Mööda teed astudes oli mulle suureks üllatuseks see, et paljud teedeäärsed alad oli üles tõngutud - teadagi kelle poolt. Kuna eelmine asta jäi vist ainukesena vahele, kui pole seal metsas seenel käidud, siis oli see mets ikka päris tihnikuks kasvanud ning kõikvõimalikud sipelgapesad olid pahupidi pööratud, isegi keset kruusateed oli suuur auk kaevatud - ei saanudki aru, kes selle tegelikult teinud oli, sest selle tegija tagamõte jääb mulle totaalselt arusaamatuks - kui sead, siis miks...ja kui inimesed, siis tõepoolest milleks???
Seeni oli metsas siiski tunduvalt vähem kui näiteks põdrakärbseid. Saime siiski midagi ka ämbri sisse, aga enamus olid pigem vanemapoolsed või juba kellegi poolt ära söödud(näiteks ussid ja nälkjad) Kui Nico meile tuli ja nägi meil metsast leitud põdrasarvi, siis ta ütles, et ta hirmsasti tahaks kunagi selliseid saada.... siis ütlesingi, et peab metsa minema :D Ja uskuge või mitte, aga need ta just sealt metsast leidis. Ja peaks ütlema, et väga korralikud - hiirtest närimata ja väga kenad pruunid :D Vähemalt läks see reis metsa täie asja eest - natuke seeni ja kenad sarved pealekauba. (vähemalt homne lõunasöök on teada siin sealihavabas menüüs :D)
Koju tulles oli mul kogu aeg selline tunne, et keegi kodib mu kraevahel - kobades saingi sealt põdrakärbse...kuid kodimine siiski jätkus teistes kohtades. Kodus võtsin siis seljast oma pealmise pluusi, sealt alt leidsin üllatuseks trobikonna põdrakärbseid....t-särgi ära võttes oli sealgi peal(seespool) ääretult palju samu olendeid (see on küll rekord, kui minu peal neid niiiii palju oli) Kuid imestama pani mind see, et nii Margus kui ka Nicolas oli neist puhas :O Ju siis olin mina kõige pohkem põdra moodi ... irw.

Sinine maa

Viimasel ajal on päris suured raskused jõuda kenasti kitsede juurde ilma, et ploomid tee peal ära ei lömastaks... Ühesõnaga on meil ootamatult valminud ploomid, mida see aasta on jälle päris rikkalikult. Nüüd siis vihje kõigile - kuna ma see aasta ise ei plaani neist midagi erilist teha, siis olge head ja tulge korjake nad mu puu alt ära :D ( see oli siiski vist päris otsene käsk...)

Kartulid

Nagu siin natuke juba eelnevalt kirjutasin, et sai eelmine nädal natuke võetud kartuleid. Täna siis läksime suure põllu kallale, kus 2/3 varaseid sai üles võtud ning tänu mu kiiretele abilistele( Nico ja ema) sai terve kastitäis ka sotreeritud. Homme üritame võtta ka ülejäänud varased ning need kenasti keldrisse paigutada. Keldri hiire-roti augud sai pühapäeval kenasti klaasikildude ja seguga ära täidetud, nii et mõneks ajaks peaks olema neist loomadest rahu...

Ei sealihale!!

See nüüd küll veidi vanem uudis, aga laupäeva õhtul saabus meie majja järjekordne külaline - noormees prantsusmaalt, nimeks Nicolas. Kuid päev enne siia saabumist teatas ta oma kirjas, et ta sealiha ei söö.......no mis me selle kohta ikka oskasime kosta - see meie peres suht söödud liha, aga eks katsub vahepeal hakkama saada kana, kala, veise ja jänesega (mis juthtumisi ema külmikus vedeles) ... Küll meid piinas see mõte, et miks ta siis seda siga ei söö...ning esimene mõte oli see, et ega ometi moslem? Prantsusmaal ju leidub kõike ja see oleks olnud mu esminene kohtumine selle usulahu esinadjaga. Kuid....
Teise päeva hommikul ma siis lõpuks küsisin, et mis on selle sealiha mittesöömise põhjus - ja see oli (mida ma natuke ka arvasin) usus...kuid mitte ei olnud ta moslem vaid tema ema on juut ning sealiha mittesöömine olevat tema esimene püüdlus oma esivanemate usku järgida. Vat niiii!
Tänaseks võin öelda, et ta on tore töökas pisikest kasvu noormees, kes hirmsasti tahab õppida eesti keelt (sest tal on eestis pruut, keda meilgi nädala lõpus õnnestub näha!!)