Tagasi koolis

15 ja 16 oktoober sai siis jälle oma vanasse kooli-nüüd siis Hiiumaa ametikooli(kus üsna mitu aastat sai vantsitud) tagasi mindud, et ikka tarkusi juurde saada. Nimelt oli välja kuulutatud selline huvitav kursus, kus maaülikooli professor rääkis juustude valmistamisest. Mõtlesin, et kuna olen siin ise neid kogu aeg pusinud teha, siis võiks ka veidi teadjamate juttu ja tarkusteri kuulama minna. Välja oli kuulutatud ka juustu praktiline tegemine....mis peaks küll mainima, et natuke aia taha läks.... Põhjus oli selles, et õhtul kalgenema pandud piim ei kalgenenud mitte sugugi ja pikalt põhjusi väja mõeldes jõudsime ka mingile järeldusele - nimelt me proovisime teha valgehallitusjuustu ja selletarbeks lisasime piimale valgehallitusseeni, mis oli pulbri näol....ja laap oli ka pulbrina....ning tõenoliselt me siiski laapi sinna sisse ei pannudki, vaid laborandi eksitusel(kes härrale asjad kaasa pakkis) topeltportsu hallitust :D Noh, ega me siiski meelt ei heitnud vaid järgmisel hommikul võtsin siis kodust kaasa natuke oma laapi ja veidi petti, ning juustutegu sai jätkuda. Eelmise õhtu mass oli hommikuks kenasti ära hapnenud ning sellest tegime HALLITUSSEENTEGA KOHUPIIMAMASSITAOLISE asjanduse ning panime ka siiski vormi ning jääme ootama hallituse kasvu...täna soolasin kõik juustukesed, mis mulle kaasa anti, kenasti ka ära ning paari nädala pärast võin anda tagasisidet, mis asjast sai.... sest hallitus peaks kasvama hakkama just paari nädala pärast.
Aga siis mõüned tarkused, mida enda jaoks leidsin:
1. mida suurema juustutera lõikad, seda pehmem jääb juust, sest rohkem vadakut jääb tera sisse. Küll olen vaaginud seda, et miks mu nn feta jääb tunduvalt kõvem, kui ta tegelikult peaks olema...nüüd tean...
2. valmiv juust võib olla kibe...kui õieti aru sain, siis see kehtib rohkem kõvemate juustude kohta.
3. kinnitus minu arvamusele...juust muutub seistes magedamaks, seal oli ka oma põhjus - miks - aga ei suuda seda siin siiski kirja panna, sest täpselt ei mäleta. Oli midagi tegemist nende erinevate kompolnentidega, mis jpiimas-juustus on...keegi sõi midagi ära ja siis asendus see sool, mida me paneme, kuid em lihtsalt seda pärast ei tunne oma maitsemeelega...või midagi sellist...kes oskab, see parandab...
4. kui juustu kuumutada(teha kõvemat juustu) ja seda tera kontrollid, siis õige tera on valmis siis, kui sa suudad selle massi peopesas kokku suruda ühtseks massiks ja seejärel näppudega näppides see laguneb teradeks uuesti tagasi! Ning tera kriuksub -krudiseb hamba all...
5. õige kuumutamine on selline, et iga 10 minuti jooksul peaks temp. tõusma vaid 1 kraadi! ning meie jaoks tavaliste juustude max kuumutamise temp võiks jääda 35-38 kraadi juurde.
6. sain juustutera lõikamiseks sobiva agregaadist pildi, mida nüüd nii mõnegi mehed saavad kodus usinasti naiste kõva käsuga tegema hakata :P
Pildi sain ka juustuvormist, mida on hõlbus tesitpidi keerata, et juust(eriti pehmemad juustud) paremini vadakust tühjaks jookseks. Sinna on ka hea raskust peale panna
Ning nõrutuseks oli neil kasutuses sellised restid, neid siis kaks, et saaks vormid ümber keerata:
Maitsta saime seal ka erinevaid juustusid, millele tuginedes ma kunagi endale ei osta sinihallitusjuustu...valge oli üllatuseks päris soodav :D Räägiti ja näidati maaülikooli minijuustutsehhi(kui nii võin nimetada) mis oli ikka väääääga põnev...ajas himustama sinnaminekust..natuke...aga noh...liiga kaugel....palju loomi ....ja suur pere...ning suured õppemaksud....kuid teistele kindlasti soovitan, tundus põnev. Ja nüüd ma siin siis mõtlengi, et kui inimene on saanud 18 ja peaks otsustama mida edasi õppida...no siis ta ei tea ju mitte midagi( vähemalt mina ei teadnud)...nüüd oleks vast asi teisiti...on tekkinud teatud huvid...
Palju räägiti ka koostööst-koostööst-koostööst.......mida paraku hiidlastel on kuidagi väääääga raske saavutada...vähemalt minul on jäänud selline mulje, või pole meil lihtsalt asjalikku eestvedajat, kes selle ära teeks - kahju...
Ja lõpetuseks üks natkue praktikat saanud juustutegija Külli, kes esimesel õhtul üritas piimast juustu saada....järgmine päev sain ameti endale, sest Küllil polnud võimalik teine päev osaleda...
Aga ega teiengi päev see asi libedalt ei läinud...mitte ei tahtnud tekkida seda kalgendit ning tõenäoliselt oli põhjuseks piim. Sest osa lehma piim pidi sisaldama liiga vähe valku nign kui sul laudas on näiteks kaks lehma ja üks neist on selline, ning sa piimad kokku paned, siis saa juustu ei saagi teha... ühesõnaga, see kalgend, mis pidi tekkima 40 minuti jooksul , tekkis pea kaks tundi ning seegi oli lahja kalgend, kuid siiski saime midagi.
Lõpetuseks soovitan algajatele juustuvalmistajatele raamatut nimega "Koduvalmistatud juustud" mida saab osta siit ja siit

Uus pereliige

Täna pärastlõunal lisandus meie toredasse loomaperre üks vahva väike saane sugu sikupoiss. Sikuke on pärit mandrimaalt(tegelikult on meie jäärapoiss pärit samast perest ...), Hiiumaale jõudis ta küll juba pea kuu aega tagasi, kuid seni oli ta külapeal kosumas ja uute tüdrukutega tutvumas, kuid täna jõudis ta siis meile. Sikuke on väga vahva ja julge noormees. Esmalt panin ma ta Muusaga ühte suurde aeda, kus nad kohe ninad kokku surusid ja noormees püüdis väga noormehelikult käituda....aga meie Muusale see siiski üldse ei meeldinud....kukkus teist niimoodi taga ajama, et hirmus. Lootsin, et asi siiski vaibub, aga õhtupoole lauta tagasi minnes oli väikemees nii õnnetult pikali nurka surutud ning ei julgenud püstigi enam tõusta....arvasin hetkeks, et Muusa talle ehk viga äkki teinud....siiski mitte. Otsutasin ta selle ülbiku juurest siiski ära viia...kõrvalaeda lammaste seltsi. Kohanemine oli tunduvalt parem ja üleolekut näitab pigem kitseke kui lambad, kuid tundub , et kõik on siiski normaalsuse piires... Ja siit siis ka väike portree...
KUULUTAN VÄLJA KONKURSI , LEIDMAKS SIKUKESELE NIMI!!!!! Palun siis nimepakkumisi!!!!!

Tänasest võib ametlikut avatuks kuulutada villapesu hooaja....natuke sai algust tehutd küll juba nädal tagasi...nii soojenduseks mõni lammas,(see sai lihtsalt kiiresti otsa) kuid nüüd on mul seda villa ikka PALJU ja tööd jägub terveks kuuks...

Natuke kitsemajandusest

Kui suvel meil sokupoiss oli ja meie tüdrukud kõik ära kargas, siis arvestasin ma sellega, et kuskil aastavahetusel saan ma trobikonna pisikesi Muusasid, Trallasid, Piibusid ja Illusid.....ning et piima andmise lõpetavad nad kuskil kuu enne väikeste sündi... Kuid.... Nüüd tuleb välja, et mu armsad kitsekesed peaksid kinni jääma tunduvalt varem ... kahjuks... Ja Muusa arvab juba praegu, et tema piimatootmine võiks lõppeda, iga päev aina vähem ma seda piimaollust saan, täna hommikul sain vaevalt tassitäie :( Tundub, et homme ei ole enam üldse mõtet teda tõmmata... Teised ürtavad ikka vapralt piimatootmisega edasi tegeleda , tänu heinale siiski annavad natuke vähem, aga midagi ma siiski saan... Muret teeb mulle hoopis see, et mis siis saab, kui piima enam üldse ei ole??? Gabriel meil ju ainult kitsepiima joobki - ei midagi muud.... Järgmine aasta üritaks siiski seda paaritamise asja natuke teisiti ajada - siis ka endal päris oma sikk ning ise olen veidi kogenum ning kitsede iseloomud-veidrused paremini selged ning võin nad ka teineteisest erinevatele karjamaadele panna. Praegu ei ole aga midagi mud teha , kui kaasa tunda meie Gabrielile, kitsepiimaaustajatele nign juustusõpradele, kellel tuleb pikk ja piinarikas ootamine, mil uuesti seda mõnusat kraami saab. Seniks aga nautigem seda viimast, mis meil on......

Tehtud

Nonii....see aasta sai need lambad nüüd õige kiirelt pügatud, lausa ühe päevaga. Kokku sai tehtud natuke üle saja lamba, sest osad kevadel pügatutest ei olnud oma karvu piisavalt pikaks veel kasvatanud ja mõned kevadised talled olid ka kuidagi veel nadid. Aga midagi peab ju Tiidule ka jääma....muidu läheb veel rooste....saab detsembris nüüd pügada ma arvan. Niidumeestele pean vaid ütlema kiidusõnu ja minu kardetud hullud sisselõiked jäid neil tegemata, mõned täksed küll tulid , aga nendele aukudele oli neil ka rohi kaasa võetud..vat kus teenindus. Need uus-meremaa mehed pidid nende sõnul ka neid lambaid vahest päris lõhki lõikama ja peale ei pane nad ka midagi - on nii kuis on....oma lauta ma neid vist ei laseks... Kuid neid mehi ootaks rõõmuga järmine aasta jälle :D(mida nad ka tõenäoliselt teevad) Siit siis väike reklaam: OÜ Jardiines teeb head tööd, ning kõigil kel huvi võivad nad julgelt oma lauda ukse vahelt sisse lasta :D
Paneks lõpptulemusest mõne pildi ka, kui oma kaamera kaabli üles leiaks.....
(Juhe leitud :D ) Tagaplaanil siis suured villahunnikud, pooled pole siiski veel pildile jäänud...

Päev otsa kõva ehtiamist

Sai terve päev kõvasti vaeva nähtud ehtamisega....laudas nimelt(kuigi oleks tore, kui saaks ka toas ükskord ehitama hakatud) Konstrueerisime kõvasti aedasid ja parandasime-ehitasime söötmeid. Olid osad külgede pealt ikka sita poolt päris räsitud ja pehkinud nign vajasid laudade vahetust. Päeva plaaniks oli see, et õhtuks lambad lauta saaks, sest homme on mu ehitusmees metsas esimesel põdrajahil js õhtul(kui mitte juba täna öösel) tuleb vihm kaela ning teeb meie juba kuivaks saanud lambad jälle märjaks. Meie plaan õnnestu igati täpse ajastusega (kuid siiski natuke üle raskuste, sest Margus jäi meil haigeks, kuid õnneks olid poisid kodus ning jäid teda tuppa valvama), enne pimedat said söötmed (osaliselt oma ajutistele) kohtadele, vesi sai uuesti lammastele kätte saadavaks, uus puhas aluspanu sai maha laotaud ning lambad kenasti lauta.Rõõmsalt laudas
Isegi silo sai lauta toodud, mille peale lambad lausa pöördesse läksid ja juba aedade alt omi päid üritasid läbi pressida. Nüüd siis jääme ootama esmaspäeva, mil tulevad meile pügajad mehed....

Pankrot

Kallid juustutegijad ja muidu maitseainetarbijad....annan teile teada, et firma LAPLANTA on läinud pankroti ja selle firma tooteid enam kunagi poodidesse juurde ei tooda. Nüüd kulla inimesed, kes pidasid lugu nendest headest ja odavamatest(ja tihti ka ainulaadestest) toodetest, olge head ja varuge neid oma koju nii palju kui teil võimalik. Näiteks küüslaugu pulbrit ei tee ei santa maria, kui ka teised tuntud firmad...ainult küslaugusoola...