Üllatus

Õhtul lauta sibades, et kitsebeebisid emmedest eraldada, jäid mu silmad järsku pidama ühel väikesel mustal tallel....see ju täiesti uus tita meil ja ma polegi näinud, et ta oleks sündima hakkanud :D Üllatus oli sellepärast, et ootasin neid viimaseid poegijaid tegutsemas alles kuu lõpupoole.Täna oli ka selline kiire päev, ei jõudnud kõike jälgida ja lammaste söötmist pole mina ise teostanud - hommikul tuli meile Tiia , et ikka aidata puhtaks saada suur hunnik villa, Tiit otsustas kapitaalselt haigeks jääda - palavik kõvasti üle 39, seega abivägi väiksem.... Õnneks oli mul ka abimehi, sest polegi teile veel saanud teatada, et meil on majas peakeeleks jälle inglise keel - külas on neiu saksamaalt, kes igati tubli ja vahva tüdruk...kunagi ka pildid, nii külalisest, kui uuest mustast pojakesest.

Tore päev

Lisaks meie kitsetallespurdile algas mu päev ka väga hästi ja paremaks muutus see siis, kui ennelõunat potsatas mu postkasti pakike, mille sees ilutses see imepehme-kriitvalge-udusule angooravill, mille eest pean tänama Airit :D Ja ega ma siis ei saanud seda sinna pakki jätta vaid toppisin osa kohe kraasi, eelnevalt muidugi väheke valget lambavilla otsides...no täitsa lõpp, see minu valge vill on nüüd ikka kohe jube kollane, isegi see valgem variant..nuta või naera... aga eks ma midagi pidin siiski sealt välja valima, sest ega seda sinna siise ju palju ei olegi vaja, vaid paarkümmend grammikest....Väntasin siis mõne korra sealt kraasi vahelt läbi...ja siis voki tahaJa oh üllatust, see udupeene villakene, mida ei julgenud näppude vahelegi võtta oli kedrates ikka päris tugeva moega. Rohkem paraku ei jõudnud ma valmis teha, sest päevategemised ootasid tegemist ....pool sellest villakogusest on siis kraasi vahelt läbi lastud ja pool ootab laupäeva, et Tiiagi saaks seda proovida...sain ta käest juba nuputäie, et miks teda ei oodanud, aga noh, lihtsalt ei saanud, elevus oli niiiii suuuur :D

No kohe ei saa....

Tänase päevaplaani sisse kuulus mul jälle veidi villapesu, niisiis ma hommikul kõigepealt olingi villakoti kalla, et harutada välja villakuid, et need siis vette likku panna. Ja seal ta siis oli - teiste tavapäraste karvade seas tuli välja üks väga kena värk. No kohe tuli peale selline kihk, et kui prooviks sellest otse teha lõnga, ilma pesemata.... villa puhtus isegi lubas seda. Nii ma siis korjasin osa seda kaunist kraami välja ja lõpetasin oma käsil oleva töö ning siis kohe kappadi-kappadi oma villakraasi manu :P Ütleks, et päris ilus tuli ja loomulikult tegin kohe vokil mõned keerud ka peale, et veenduda selle kedratavuses. Olen rahul. Käitus nagu oleks tallevill, aga seda ta kindlalt polnud, sest need mul juba kõik pestud ja kohe algusest ka eraldi kottides. Küll on hea, et kui nüüd endal see kraas ja ka teadmised ketramisest, saab kohe oma mõtted teoks teha, enne lihtsalt ohkasid oma kena villatuusti otsas ja unistasid, et milline see lõngana välja võiks näha....

Eile tegin veel sellist robustsematja veidi kirjumat lõnga...ikka selle nuustiku jaoks, mis mul pooleli jäi. Kasutasin üht hästi pikka ja võimalikult kollast villa. Kõigepealt kraasisin korra... enamvähem kõik jooksis ilusti suurele rullile...kui aga teistkorda läbi hakkasin ajama, siis miskitpärast tahtis enamus minna väiksele rullile. Olin ääretult kuri, et nii läks ja veel kurjemaks sain, kui tahtsin seda sealt kätte saada, sest see vill osutus ikka ääretult sitkeks ja kõvaks ja kohe mitte ei tahtnud sealt lahtitegemise kohast katki minna ( ega see suure rulligi pealt tahtnud ära tulla, nägin kurja vaeva) Seega otsustasin, et teinekord ma nii pika kiuga villa teist korda enam masina vahelt läbi ei aja...nii ma tegingi ja tulemus ei jäänud mitte halvem, sai juba esimese korraga kenasti need kiud ühtpidi. Õhtul tahtis Gabriel kangesti korrutamist proovida ja seda ma vähemalt selle lõnga puhul ei saanud ju talle ometi keelata :D Aga ütleks, et tal tuli see väga hästi välja - mina muudkui tallusin, mõtlesin omi mõtteid ja Gabriel muudkui söötis seda lõnga voki sisse :D Ja õhtul saingi lõpetatud pesunuustiku kudumise - seekord siiski mitte seebikoti vaid kohe sellise pika, et selga ka saaks pesta :P Täna õhtul teen kohe proovi ära, sest plaan sauna teha...

Valge-valge

Viimase pesu käigus tuli kotist välja selline väga uhke valge-valge villak, mille ma kohe hooga ühtsest villakuhilast välja noppisin, et siis sellest mingi hetk valget-valget lõnga teha. Selle villa tekstuur on ka teistsugune, nagu rohkem juusjas, aga see-eest valge-valge :D Ja kui veel peaks Airi käest seda valget-valget angoorat saama...oh seda pidu siis....ja seda valget-valget lõnga :D

Kurb

See on nüüd üks sellistest juttudest, mida ma parema meelega siia ei tahakski kirjutada, rikub selle kauni maaelu ära. Aga mis teha, ega muidu ei öelda, et kui aias sees, siis ka aia taga, kuid vahel on need aiatagused värgid liiga valusad...nii ka seekord. Nimelt juba eile vaatasin, et me jäärapoisiga on lood veidi halvad - ei tahtnud enam süüa ja kõht on lohkus, st et pole ta ka eile korralikult söönud. Aga kuna lammas on kord selline loom, et kui asi juba tõsine, alles siis näitab välja, et miskit lahti, siis õige ravi peab olema kiire. Võtsin tarvitusele meetmed - helistasin loomatohtrile, et oma raviprotseduuridele kas siis kinnitust saada või mitte....mõtted meil ühtisid - teen doosi antibiootikumi ja igaksjuhuks annan ka mälurohtu, sest ei näinud teda ka tükil ajal mäletsevat. Päeval palavikku nagu ei olnud, kuid enne õhtut tuli seegi, kuigi mitte väga kõrge - 40,7 ....Lootsin väga, et täna hommikuks on asi juba parem, kuigi eile õhtul teda vaadates oli sees juba selline kahtlane kartus. Ja see osutus hommikuks tõeks - poiss enam meie karjamaadel ei söö.

Jälle loomatohtritele helistamine, sest vanus juba nõuab ajuproovi võtmist. Pea raiumisel ütles tohter, et naljakas...nagu oleks ise tapetud loom, ei mingit verd tule enam...Kus see veri siis oli?? Asi tundus väga kahtlane. Kui enne me polnud päris kindlad, et kas teeme väikese lahkamise, siis nüüd otsustasime seda siiski teha, äkki oli mingi sisemine verejooks? Aga millest? Kõhu lõhki lõikamisel oli esimesena käes maks...ja rohkem me ka ei otsinud, sest see maks nägi välja nii hele, nagu inimese nahk....ühesõnaga täiesti töövõimetu elund ja kogu selle jama põhjustajaks oli just see. Vähene veri, mis lagedale ilmus oli kah kergelt aneemiline. Loomulikult oli see mull mingis mõttes väike rahustus, sest hakkasin juba kartma, et ise oma meditsiinilise abiga hiljaks jäin, kuid sellise maksaga ei oleks mitte midagi teha ka andnud, paraku. Kuid kummitama jäi küsimus - millest selline maksakahjustus, eriline joodik ta nagu ei olnud...... On läind, siis läind, teha pole enam midagi, nüüd tuleb vaid uus jäär endale otsida. Aga lihtsalt on südamest kahju sellest poisist, kes võitis igaühe südame, käies aia ääres sügamist nõudmas ja siis rõõmsalt selle peale saba liputas.....

Selle aasta esimesed

...külalised on ka nüüd käinud. Seekord olid nad pärit Inglismaalt ja käisid siin suisa kaksi - mees ja naine..Nick ja Anna. Olen mõelnud, et küll mul on ikka vedanud nende wwoofijatega, alati nii mõnusad ja toredad inimesed, et lausa kahju, kui nad ära lähevad. Paraku nad siin kaua saanud ollagi, tulid reede õhtul ja läksin täna lõunase praamiga, eks neil ka vaja tööle tagasi minna. Mees oli vaba kirjanik-ajakirjanik-õpetaja ja neiu vabakutseline kunstnik-õpetaja. Ja jube vahva oli vaadata - kui üks käis ringi fotoaparaadiga ( õhtul jälle paberi ja märkmikuga ja romaani kirjutades), siis Anna liikus ringi paberi ja pliiatsiga, et kõik meeldiv üles joonistada - nii said joonistatud jäine sääretirp, laudas loomad, mina kudumas või klaverit mängimas ja Nick voki taga ketramas. Nimelt ei andnud neile kummalegi rahu see, et proovimata jääks nii kraasimine kui ka ketramine. Ega kederus nüüd väga kergelt ei tulnudki ja pusimist oli ikka omajagu - kord oli jämme, kui köis ja kord peene, kui 100 numbrine niit. Küsimuse peale, et mida ma selle pusaga siis pärast ette võtan ja kas üldse kasutust leiab oli mul juba vastus olemas - idee oli pärit siit ( ja mulle ikka kohe väga meeldis) ja arvan, et sellisena see väga ebaühtlane lõng on täiesti asi omaette. Tegin seebikoti, et end ikka korralikult puhtaks saada.

Siin siis mina koon ja õpetan ketramist, Nick ketrab

ja Anna jäädvustab kõike seda paberile

Pesuomadustest lubati mulle kindlalt kirjateel märku anda, aga vähemalt said endale peaaegu enda tehtud( minu kootud) pesukäsna :D Nemad olid igastahes väga rahul :D

Siiski sai peale ketramise ka laupäeval hunniku villa pestud ja oleme üsna mitme täidetud puukonteineri võrra ka rikkamad....Ilm oli aga vastavalt külalistele - et neil ikka kodusem tunne oleks, siis sombune, udune, pilves ja veidi vihmane :P

Kraas

Nonii...villahoolikutel (pean silmas mind ja Tiiat) on nüüd ka päris oma trummelkraas villa edaspidiseks paremaks töötluseks. Aga kui ma masina kätte sain, siis sattus millegipärast mu meespere suurde tuhinasse ja üks villatort teise järgi muudkui sealt masinavahelt välja lendas :D Milles muidugi midagi halba ei ole .... Esmaspäeval käisin ka villavabrikus ja lasin oma sitikmustad pehmed udemed hundi vahelt läbi ja töö hakkas palju parema hooga minema. Kui enne eelistasid, et seda tööd saaks kahekesi teha, siis nüüd ei ole sel ka enam vajadust ning üksi saab väga edukalt ja lihtsalt seda villa kraasi ette sööta .... nonii...nüüd läheb tööks lahti ( kui kevade suure hooga lähenemisest tingituna uutest töödest ka aega veidi üle peaks jääma .... )