Aga välja laskmine on üks suur jama nagu iga aasta. Vanad lambad lähevad küll kõik rõõmuga õue ja suurt tagaajamist ei peagi toimuma, aga need talled.....no mitte ei lähe oma aedadest välja. Kui nad ise tahavad välja pressida, siis on kõvad mehed tulema, aga noh...siis nad ju väravast ei tule vaid leiavad igasugu muid pragusid...niisiis...väravast tulemine ei ole mitte sobilik viis väljuda. Ja siis üks tants ja trall lahti lähebki, vanad lambad on juba õues ja meie Tiiduga jookseme mööda aedikuid ringi ning püüame tallesid ja üritades neid ikka väravast välja loopida, ühed saame välja ja samas osad kargavad jälle tagasi. Suure higistamise tagajärjel oleme siiski nad kõik välja saanud, aga õues jätkub suur kisa.... ja nii paar päeva, sest emmed rahulikult nosivad ja ega neil enam nii suurtest talledes väga asja polegi. Aga küll need lapsed jälle emmed üles leiavad, on ju iga aasta leidnud.
Kitsedki lasin üleeile paariks tunniks õhtul välja, vähemalt osa neist. Ja jälle need talled olin need, keda pidin ükshaaval uksest õue viskama ja siis kiirelt uks kinni, sest isegi vanad kitsed tahtsid kohe sisse tagasi põrutada, sest MINA ju läksin ära...niikaua kui ise juures istusin, polnud nagu vigagi ja aitas see rohi süüa ka, aga ilma minuta oli kuidagi ohtlik tunne ja lautaminemise kiht oli ikka suur. Eile oli asi juba parem, sest seltsis olid ka lambad ja turvatunne suurem ja talledki ei kartnud seda õuet.
Eile tegi Tiit ka kaera maha, nüüd jääb oodata vaid natuke vihma, et kõik kenasti kasvama ja hakkaks...ja PRIA-s sa ka esmaspäeval käidud, et ikka igaaastane suur rahaküsimine ära teha, vähemalt sellega on selleks aastaks ka ühelpool.
