Kisub silole-heinale

Kuna meie kandis seda vihmaõnnistust väga ei ole olnud, vaid kuivailmapiisku saime, siis läks Tiit täna hommikul põllule niitma. Tõenäoliselt läheb see siiski siloks, aga järgnevad põllud tuleb kiiresti heinaks tegema hakata, saaks ehk kvaliteetse heina, sest rohukasv nagu lubaks juba niita vähemalt osadel põldudel.....aga eks näis, mis see ilmasäädus lubab, hetkel igatahes lauspäike ja +22,3 .....

Kuum

No kohe ei saa üle ega ümber neist halbadest uudistest. Aga nagu igalpool mujal Eestis, nii ka meil olid ilmad ikka jube kuumad, üsna mitu päeva( vist isegi terve nädal) järjest näitas meie termomeeter maksimumi paar komakohta vähem, kui +30 ja see oli liig....nii ka lammastele...

Laupäeva hommikul läksin ma lambaid kontrollima - oli selline sisetunne - ja seal ta oli, üks noor talvine talleke, kes tegi oma viimseid tõmblusi....pea oli juba lõnts...jooksin ruttu tuppa noa järele, et ehk saab veel vere kätte, noh natuke saingi... Väliselt oli lambaga kõik korras. Ja kuna Tiit oli sel päeval jälle tööl, siis tuli mul esimest korda elus ise see nülgimise ja kõik muu, mis lamba tapuga kaasas käib, ise ära teha. Ja kuna olen seda korduvalt kõrvalt näinud ja viimasel ajal ka natuke aidatud jalgade lahti võtmisega, siis see töö nüüd täiesti võõras ka ei olnud.... Nii siis venitasingi lamba lauta ja hakkasin pihta - tahtsin ju väga teada saada, mis seal lamba sees on, et kas miskit sisemist viga või tõesti kõik korras ja lihtsalt kuumarabandusse surnud. ( noh ja väike uudishimu ka, et kas saan selle tööga ISE hakkama) Ja saingi ise valmis, nahale tegin vaid ühe väikese augu sisse. Aga sisemiste organite vaatluse tagajärjel võisin öelda, et seestpoolt oli ta korras...soolikad olid veidi punakamad, kui tavaliselt, aga arvasin esmalt, et seetõttu, et veri ehk ei ole ka päris korralikult välja voolanud, kuigi süda oli verest tühi.

Pühapäeva hommikul käisi jälle igaks juhuks lambaid kontrollimas ja kõik oli kõige paremas korras, kui välja arvata see, et ega nad laudatagusest puudevõsast lahkuda küll ei taha( ja nii ikka iga päev ja terve nädal) ja terved päevad on neil lihtsalt dieet....Õhtul aga avastasin ehmatusega, et üks järgmine talvine tall on ära koolnud, sealt enam midagi päästa ei saanud, sest oli kange juba.

Nüüd võtsin igaks juhuks kätte telefoni ja helistasin arstile, keda ma ikka aegajalt oma murega piinan, vähemalt teab ta mida ta räägib, kuna tal endal ka lambad - Tõhela loomaarst ....Ja sealt sain ma vastuseks, et jah, lambad võivad saada kuumarabanduse, temalgi seda juhtunud....ja küsimuse peale, et kas soolikad olid punakad-roosakad, pidin ütlema, et jah....see oli kindel tõestus, et kuumarabandus ja selline seisund pidi olema pöördumatu ja kui lammas veel hinges on, siis aitab ainult nuga ja saad vähemalt natuke liha, sest ravida seda ei saa....Selle seisundi kohta oli üks keeruline nimi ka, aga seda ma parem ei ütle, sest võin juba valetada :P

Siit kokkuvõte, kulla lambakasvatajad, olge selle kuumaga ettevaatlikud ja jälgige hoolikalt omi lambaid, sest see rabanduse hetk võib tulla äkki....

Ja platsis ta ongi...

va see vastik ilves... Käisin täna kiiresti sups Pärnus, et ära tuua silokiled ja rullivõrgud, sest eks see heina-siloaeg lendab ikka kolekiiresti peale. Jõudsime õnnelikult juba enne kella 7-et koju, kuid siin ootas mind halb üllatus - tegin lammastes ikka kontrollreidi..... ja avastasin, et karjas oli käinud möödunud öösel ilves ja maha murdnud ühe noore aastase ute. Oli teine selle hirmsa kuumaga paisunud nagu õhupall ja ei imesta, kui hommikuks lõhki on, aga ma ei tohi teda liigutada ka, sest homme hommikul tuleb ametnik paprit vormistama ja seda õnnetut ohvrit üle vaatama. No mitte ma ei saa aru, mida see ilves nagu tahab, sest lihtsalt murrab maha ja sööma nagu ei kipugi, nii oli eelmisel aastal ja ka sel korral ja murdmise aeg on ka enamvähem sama, kui möödunud aastal - nati enne jaani. Murelikuks teeb jätkuvalt see, et kuhu ma siis oma lambad viima pean ja millise hiidaia ma pean neile ehitama?? Aga eks katsume seda aeda ka veed täiustada ja kolme traadi asemel neid vähe rohkem panna ning kõrgemaks tegema....

Miks????

Nagu igal hommikul, läksin ka täna südamerahuga ja pahaaimamatult kitsi lüpsma...panin neid järjest aga laudas keti otsa, kuid asi muutus kahtlaseks kui Liivit ei tulnud....hüüdsin, aga ei midagi. Läksin välja kontrollima, et kus ta siis jäi....kui nägin, et ta on käkkus lauda otsas rohu sees maas ja ei taha nagu reageeridagi. Lähemale astudes oli mu silme ees öövastav pilt - kitsel kõht lõhki ja pool magu lebas väljaspool kitse. No mida????? Esimene mõte oli, et kuidas võivad kitse olla nii julmad, sest olen ju näinud, kuidas vahes nende sarvedega üksteisele äsatakse. Kuid lähemal uurimisel selgus, et see haav tundub olevat rohkem lõikehaava moodi...aga kust ta selle sai???? Jalutasime aias ringi ja mida ma nägin, üks raudkivi oli otsapidi nii terav, et see selle pahanduse põhjustajaks tõenäoliselt oligi, sest seal kõrval oli ka väike vereloik. Arvan, et ta oli mingi kitse eest põgenedes üle kivi tahtnud hüpata, kuid maandus paraku selle otsa... Kuna teha ei olnud enam midagi ja päästa seda kallist looma ei õnnestu, siis tuli lihtsalt ta vaeva vähendada....ja kuna Tiit oli sel hommikul tööl ja kojutulemine võttis tal veel nati aega, siis tuli mul see kole verelaskmise töö ise ära teha...jube... Pahandusekott kivi, sai nüüd veidi teistpidi keeratud, et selliseid intsidente enam ei juhtuks.

Külalised

Täna külastas meid Marju pere. Esmane külastuse eesmärk oli ühe kitsetüdruku ära andmine, kuid tänu sellele vahvale perele saime me ise rikkamaks ühe poolrootslase võrra, mida ma vahetasin ühe oma texeli ristandtallega. Aitäh Marju! Eks siis näis kellega ma ta sügisel kokku panen, sest egas ma nüüd mingit suvalist lammast sellega nüüd paaritama ei kavatse hakata, aga kujutan ette , et mõni must neiu oleks talle paras kanditaat , aga eks näis. Keeruliseks teeb asja veel see, et nüüd on mul lausa kolm jäära( millest kaks on siis noort) ja ma tahaks tekitada mingid grupid, kuid ei tea kuidas neid nüüd täpselt jagada ja millisesse koplisse nad nõnna panna....aga eks aeg annab arutust

Põllal

Juba üsna tükk aega on ringi madistatud mööda kartulivagusid ja muudkui istutatud ja külitud. Seega nüüd võin öelda, et enamus peeti-porgandit on maas, kartulgi sai eile maha topitud, porru siiski kasvab veel aknalaual, aga eks temagi varsti sinna põllule jõuab, nagu ka sibul, mis aidas oma aega ootab. Aga noh, lihtsalt ei jõua kõike korraga ja hetkel olen täiesti ainsuses ka, külalisi-abiväge on oodata alles juuni algul.... ja rohi kasvab õues nii et müriseb ja mürinaga riist üritab hetkel meie poja abiga natukenegi seda rohumürinat peatada....ehk õnnestub...

Blogi pani segast....

Paar päeva on blogiga olnud mingi probleem....ma kirjutasin üks hommik siia terve pika jutu, mis minu arust ka kenasti ära avaldati( vähemalt mina nägin seda ) aga nüüd vaatan, et täiesti ära kadunud...ja uuesti ei viitsi ma seda ka trükkima hakata...

Aga kokkuvõtvalt ja lühidalt oli sisu see, et nüüd on minugi lambad-kitsed läbi suure tallekisa ja segaduse õues...kisa jätkus õues päris pikaks ajaks...noh...igaaastane suur segadus ja jama nende talledega, kes mitte ei mõista vabatahtlikult ise õue minna.

Veel sai katsetatud mõnel päeval survepesuriga villapesu, mis peaks mainima, edenes päris hästi...vähemalt niikaua, kuni see turbootsik töökorras oli ja ei ole streikima hakkanud...päris vihale ajas, ei aitanud enam ei koputamine ega peksmine ega ka lihtsalt palumine...aga nüüd varsti saame ehk uue, sest see vana lakkas täiesti töötamast...vist mingi praakvärk või lihtsalt nõrguke..sest naabri oma, mis on sama firma oma, töötab laitmatult ja mehe tark pilk ütles, et see torbovärk seal sees on tugevam( vist metallist, aga meil oli plastist)...võta kinni, aga uus on siiapoole siiski teel...saab siis näha