Viimane(sed) päevad ja suisa nädalas on olnud ikka paras kiire, sest tali tuli jälle meie õuele ja nii palju asju oli veel tegemata, nagu alati. Aga eks me nüüd selle nimel tegutse, et õues olevad lambad sisse saaksid ja end mõnusalt tunneksid. Rääkigu teised mis tagavad, aga minu lammastel küll õues lumehanges ei meeldi olla - käisid teised korda mööda koerakuudis end soojendamas ja vaatasid sealt aknast siis välja, ise kui silgud püttis ... meie samal ajal koristasime ja ehitasime laudas uut aedikut. Aga enne aediku lõplikku valmimist ei suutnud ma mitte oma loomakesi seal õues küürutamas vaadata ning otsustasime, et ajame laudas korraks teised lambad rohkem puntrasse ja laseme külmetajad ka sisse - pole ju vahet, kas nad on õues kobaras koos või laudas kobaras koos (vähemalt soojas) Esmaspäeva õhtuks saidki loomad endale uue toa ja taas oli lammastel vähe suurem õhuruum... Aga et see kõik oleks... seda mitte.... samas rabelen paberitega ning jooksen PRIA vahet, et natuke veel raha küsida( iseasi, kas antakse ka, aga ega kui ei küsi, siis ei saa kindlasti) ... aga tähtaeg kukub ju ka kohekohe....
Aga kolmapäeva hommikul lauta minnes valitses juba seal kaos ja segadus st. üks talleke oli sündinud ja karjus siis suvalises kohas ilma emata niiet laut laagas. Emme leidsime küll kiirelt üles.... Tegelikult selgus, et olid olnud suisa kolmikud sellel mammil, kuid kolmas tall oli vist sees juba varem surnud (ei näinud enam väga hea välja ja oli täiesti koti sees) ja endaga kaasa viinud juba järgmise talle, kes oli täiesti normaalne pealtvaadates, kuid siiski surnud. Ema muidugi istus oma surnud talle juures ja ei teinud teist nägugi, et elus talleke täiesti teises lauda nurgas kisas. Sellest tingituna olid tal ka kerged kohanemisraskused oma tallega, kuid selle vastu on meil sel aastal väga hea rohi - pea pulkade vahele(mõneks ajaks).
Kolmapäev siis oligi alanud täiesti ebatavaliselt ja kiirelt, millele järgnes abikaasa vanaema matus ning õhtul väike koosviibimine, kus vanavanemad tulid külla tähistamaks pere kõige vanema ja noorima meesterahva juba olnud sünnipäeva ning pisitütre sündi kõik korraga.
Neljapäev pidi jälle algama kiirelt ja et kõik omad asjatoimetused ära saaks aetud, tuli mulle ka mu ema appi, et vähemalt pisipiigat valvata....ühesõnaga, mina jälle pidin oma paberimajandusega konsulendi juurde lendama, aga laudas selgus, et jälle talled tulemas (olemas?) Ise küll läksin paberid näppus kodust minema, Tiit jäi valvesse...kust ta varsti helistas, et üks tall hoopis teises aias juba.Üks nooruke emme oli ühe poisi saanud, lakkus teist kenasti, kuid tissimises ma kindel ei olnud - jälle nurgakesse ja kõik korras. Kuid minu äraoleku jooksul see teine lammas ei poeginud ja laps juba toas nõudis süüa ja.... seda ta saigi... mille järel ma kiirelt jälle lauta lippasin, kus lambale oli siiski vaja sünnitusabi teha, sest mitte ei saanud aru, mida sealt tõmmata, sest jalgu oli kokku kolm (alguses oli üldse vaid pea) Suure hädaga sain siiski talle välja. Ja sel aastal on algus olnud päris nukker - tallel oli päris ränk väärareng ( millest??) , kus tagajalad ei andnud üldse kõverduma ja esijalg ei läinud sirgeks, tuli ta paraku selle ilma piinadest varakult vabastada.
Aga eks jääme tulevastest päevadest paremaid aegu ootama, sest ülejäänud 120 on veel poegimata. Ja et nad sel aastal NII vara omi tallesid tegema hakkavad - ei oleks mitte osanud aimatagi. Nii me nüüd olemegi juba tallede ootuses iga päev, sest osad on ikka sellised laevad, et oh halasta ja hoia, lausa kahju neist. Aga ju see 1 kuu varem tallede emade juurest ära võtmine sel suvel kohe niimoodi asja mõjutas.... Tänagi sai pool päeva laudas lambaid lahterdades (said teised enne terves laudas ringi uidata), sest ei saa ju tallesid ei tea kust üles otsida. Noortele loomadele sai ka ussirohtu manustatud, vanad tahaks ka, aga ei julge neid nüüd hetkel enam küll selle püüdmisega traumeerima hakata....ja varem ei jõudnud...Aga mis ikka.... tänase päeva lõpuga sain vähemalt oma paberimajanduse ühelepoole ja saan nüüd rahulikult tulemust ootama hakata, aga lambad vajavad nüüd rohkem tähelepanu ja hoolt!
