Ja maraton meil jätkus, kuid siiski alles hommikul. Öösel käisin VAID korra laudas, sest üks lammas tegi kenasti ise kaksikud valmis, kenasti lakkus ja lootsin, et saan seda rõõmu vaid kaamera kaudu vaadata...Aga ei... üks eelmistest poegijatest arvas, et tema võiks ka sellest rõõmust veidi osa saada ja tegi kõik , et uued kodanikud segadusse ajada - lakkus ja kutsus mis jaksas, endal oma talled tissi all...no mis teha. Lippasin lauta, et uus ema oma uute kodanikega neist eraldada. Kiired tissitamised ja saingi nii lihtsa vaevaga tuppa voodisse ja enne ma sealt ei tõusnud, kui hommikune kell äratas :)
Eilne päev oli ka suht rahulik, pärastlõunat hakkas trall jälle pihta, aga tore, et mitte öösel :D Ja kui eelmises postituses rääkisin 0 instinktiga mammast, siis tema otsustas hommikuks mõistuse pähe võtta ja isegi kutsus talle ja nii ta pääseski trahviroodust ja vist isegi sügisesest vorstiteost...aga ega siis ei saa jääda tühja kohta - poegis uus nooruk, kes veelgi hullem kui eelmine. Praeguseks on ta nüüd olnud juba 1,5 päeva nööriga söötme küljes ja ta ei kavatsegi mõistusele tulla. Õnneks seegi kord tall suudab ise sööma minna, aga nii kui rihma otsast ema lahti lasen, ei ole söömine kuidagi võimalik , keerutab ja ajab peaga ära...eks näis, kumb on kangem, mina või tema(kahtlustan, et mina :P )
Ja kui ma siiani olen pidanud nõustama imetamise suhtes pigem emasid, siis nüüd juhtus küll lugu, kus pidin hakkama tallesid nõustama. No täiesti uskumatu.. See sama KAHTLANE, kes paar päeva tagasi poegis - vaatasin, et talled kuidagi õnnetu ja näljase moega, kisuvad küüru, aga samas ei karju ja näiliselt käisid ka tissi all. Aga emal udar umbselt piima täis ja käisin isegi korra tühjemaks lüpsmas, sest kartsin põletikku, ise muudkui imestasin, et miks talled ei ole ära söönud, kui ise näivad sellised närused. Püüdsin ka ise tallesid tissi otsa toppida, aga nad loomulikult keeldusid ja imema ei hakanud. Arvasingi siis, et ju on siis süüa ikka saanud. Aga süda ei andnud ikkagi rahu, midagi näris mul mõtteis, et miskit on mäda siin. Jälgisin siis natuke veel, kui talled nö tissile läksid ja mida ma nägin.... nad ei ime mitte nisa (mis oli suht suur, aga mitte midagi üle mõistuse) vaid kõhu ja tissi ristumiskohas olevat nahavolti :O suisa siniseks olid imenud. Ja MÕLEMAD talled... Uskumatu...ja veel uskumatum, et kuidas nad veel elus olid??? Ei saa ju olla, et nad elasid need pea 1,5 päeva vaid selle pealt, et mina neid kohe peale sündi imetasin??!!? Eraldasin jälle ema, kust ta ei saanud minu eest ära joosta. Püüdsin edutult tallesid tissile panna , sest nad LIHTSALT ei ime , hakka või nutma. Ilusad suured talled muidu. Siis mõtlesin, et lüpsan natuke pudelisse ja ehk hakkavad sealt imema, või vähemalt meelitab imema, kui natuke suhu head kraami voolab. Lüpsingi peaaegu 0,5l piima välja. Tüdruk hakkas üsna kiirelt imema ja pani pea 250g endale nahavahele. Poisiga nii hästi ei läinud, tema korralikult imema ei hakanud , kuigi kuidagi ta seal mätsutas ja piima ta neelas ja temast ülejäägi sõi rõõmuga tüdruk ära. Kuidas iganes see toimis, aga peale seda paar tunnikest hiljem olid nad MÕLEMAD nõus minu assisteerimisel otse nisast imema. Kuigi pidin kõvasti kaklema, et nad oma pead jälle sinna ülesse nahavoldini ei upitaks ja seda imema ei hakkaks. Õhtuks oli lugu juba päris lõbus ja tunne on, et nendest saab isegi asja :D Peaaegu suudavad ise tissi üles leida või vähemalt minu kohalolul on nad väga agaralt nõus ise otsima.
Aga täna öösel sain kenasti magada ja laudas ma ei käinud. Püüdsin meeleheitlikult vahest ka kaamerat vaadata, aga selle pilt oli minu silmadele ikka väääääga hägune :D Hommikul traditsioonilise lauda/lüpsiringi aegu vaatasin, et üks lammas on aktsioonis. Vaheldumisi lüpsin ja käisin lammast vaatamas. Ühe vaatluse käigus avastasin, et samas aias hoopis teine lammas on kohe-kohe maha saamas. Mõlemad noored esmakordsed. Annaks Jumal, et seekord oleks nad täie mõistusega, sest sel aastal tehakse nende lollide emadega vist tasa see, mis mitme aasta vältel on olemata jäänud...
Ja siis näen, et teises aias ka üks poegimas...ja veel üks... No ühesõnaga püüdsin end jagada kitsetallede (kes ootasid oma hommikusööki) ja kogu oma poegivate lammaste vahel, mille hetkelisel pausil pidin veel lüpsiriistad puhtaks löristama.... Pean õnnega ütlema, et noored emad olid seekord väga asjalikud, mõlemad kohe hakkasid oma lapsi puhtaks kasima ja tissitamisega suuremaid probleeme ei olnud, ainult veidi assisteerimist. Mõlemad tegid üksikud talled. Teises aias poegijad said kenasti täiesti iseseisvalt oma kaksikud , kiired tissile aitamised ja võisingi minna tuppa. Järgi on mul nüüd veel vaid 6 lammast, kellest neljale on paberites numbri taha kirjutatud UH vaatluse järgi, et HILJA...seega nendega läheb veel aega, sest ega seal tuss ei puneta ja tiss ei turrita. Seega täna öösel EHK julgen magada :D (kui need ülejäänud 2 ei taha mind hommikuks üllatada)
Ilusat lamba pilti ei ole, kuna lihtsalt ei jõudnud teha ja mis te sellest lollist lambast ikka vahite, kuidas ta oma ärevate silmadega teid jõllitab :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar