Tänane päev algas äkiliselt, kui hommikul kaamerasse vaadates näen, kuidas eileõhtune noor ema omi tallesid aias laiali peksab, ise kutsub, mis ogar, aga no see tissitamine on liiast. Ometi õhtul tegin juba esimese tissitamise koolituse ja tundus nagu aru saavat selle vajadusest... Tormasin siis lauta nõustama ja tõesti sellest oli abi, sest peale seda pole sellist pulli temast enam näinud ja kohtleb omi lapsi armastusega ning talledki on rahul. Huhh, hästi läks, sest hetkel on mul mõjutusvahendite defitsiit...
Edasi oli täiesti rahulik ja ühtki kahtlast lammast ei näinud, kuni peale lõunat ÜKS sai järsku kahtlaseks ja protsess kulmineerus kiiresti. Ja oh üllatust, aia teises otsas keegi veel toimetab. Kumb enne valmis saab? No siiski esimene kahtlane, üks vanamammi, kes saigi valmis ühe tallega... siis teise tallega.... ja siis KOLMANDA tallega... Oli siis seda õnnetust veel vaja, sest tol mammil nüüd nii suurt udarat küll all polnud, et need kolm talle üles kasvatada.
Samas see mammi, kes aia teises otsas ähkis, tal on uhke mannerg seal all. Kuigi teadsin, et temagi on tegemas kahte talle, võtsin siiski selle riski, et panen vähemalt mõneks ajaks ühe kolmikutest tema alla, kuni leidub sobiv(järjekordne) asendusema. Kahest halvast variandist tuli valida parim, sest ühtegi lammast üksikute tallede poegijate aiast ei olnud üldse kahtlane....(nagu iga aasta käib mul loomaarst vaatamas UH aparaadiga, kes on tiine ja mis on võimalik tallede arv)
Nii saigi võõras mammi kahe talle asemel endalgi ootamatult 3 talle... Ja ise oli ta sellega rahul.
Minagi rahul, et suutsin lamba ära hanitada ja läksin tuppa. Mõne aja möödudes avasin kaamera, et vaadata, kuidas tittedel läheb. Ja mis ma näen.... Üksikute poole peal üks mutt kaevab maad ja valmistub emaks saama. Minul lõi aga pirn põlema ja tormasin lauta, sest nüüd võiks ju temast saada rõõmus kaksikute emme 😀. Eraldan ema teistest ja jään ootama sobivat hetke, millal võõras tall ta juurde sokutada. Ei suuda kannatada ja ühe ta järjekordse pressi järgi pistan kasulapse tema aedikusse. Uus ema tõmbas korra temast keelega üle ja siis jäi mõttesse, et kuidas see tall ikka nii kiirelt tuli ja kohe jalgel seisab.?!? ... Lugesin emale palvekirja, et palun ole nii armas ja võta see lapsuke omale. Lammas vaatas mind tükk aega suurte pruunide silmadega ja proovis veel tallelt keelega üle käia ja võitles tundega, mis ütles, et see pole minu... Hoidsin hinge kinni... Lõpuks ilmus lamba enda lootekott ja kahmasin sealt vedelikku, millega võõra talle kokku plätsisin. VOT nüüd oli palju asisem see võõras tall 😀. Oma talle tulekuga läks veel suts aega, sest too püüdis tagumik ees tulla. Väiksed sisemised korrektuurid ja sündiski see PÄRIS tall ka. Mätsisin igaks juhuks võõra talle veelkord lootevedelikuga üle, et asi 100% kindel oleks.
Huhhh... Võiks öelda, et päev lõppes igati edukalt. Nüüd veel natuke alla poolte lammaste veel minna...
Õues aga muutus ilm lõpuks väga kevadiseks. Eriti peale 2 päeva korralikku vihmasadu, mis enamuse lume endaga kaasa viis. Peale seda tuli päike koos kevadtundega 😍
Tommigi arvab, et kevad on kena ja jalutusringidel jääb kodu poole keerates samm suisa seisma 😅... Ja toas olles saab ise lillepotti aknal mängida ja päikest võtta 😂
Vihmaga tahtis seevastu juba õue trepi peal otsa toa poole tagasi keerata 😜
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar